Obsah (5)

§ 35§ 6§ 38§ 5§ 72

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-988 Määruse kuupäev 13. juuni 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.M. kaebus kohustada Viru Vanglat läbi viima valgustatuse mõõtmised

) § 79 lg 1 p 1 alusel (tl 14-15). Vangla leidis, et vaidlustatud vastus ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, seega ei ole tegemist haldusaktiga ja sellele ei saa esitada vaiet. Vaidlustatud vastus selgitas olukorda ning sisaldas vastused kaebaja küsimustele. 1

1. M.M. esitas 08.05.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta esitas järgmised nõuded: - tuvastada, et Viru Vangla menetles osa tema kaebust valel õiguslikul alusel, - tuvastada, et vangla tagastas õigusvastaselt vaide, - kohustada vanglat vastama kaebaja avaldusele selle sisust lähtuvalt, sh tegema taotletud mõõtmised. Kaebaja leidis, et ta esitas vanglale selgitustaotluse ja taotluse teha tema soovitud mõõtmised. Kaebaja on tegutsenud ca 15 aastat ehituse juhina ja seetõttu on kindel, et tema kambri valgustus ei vasta nõuetele ja on tervist kahjustav. Seda kinnitavad vaidlustatud vastuses talle antud andmed. Kaebaja soovib nõuda olukorra muutmist.
2. Kaebaja esitas kaebuses järgmised taotlused: - vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest, - väljastada kaebajale kaebuse ärakiri, - peatada menetlus, kuni kaebaja saab vastused kahele vaidele, kuna nende sisu kattub praeguse kaebusega ja neid on mõistlik menetleda koos. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
3. Kaebaja väitel ei vasta tema kinnipidamistingimused õigusaktide nõuetele. Praeguses kohtuasjas vaidlustab kaebaja seda, et vastustaja ei teostanud kaebaja kambris tema soovitud mõõtmisi. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude. Mõlemad kaebaja tuvastamisnõuded ei oma iseseisvat tähendust ja on hõlmatud kohustamisnõudega: vaide tagastamise õiguspärasus omab tähendust kaebeõiguse hindamisel (kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise hindamisel) ning see, kas vastustaja tõlgendas kaebaja taotlust õigesti, omab tähendust selle hindamisel, kas vastustaja lahendas kaebaja taotluse õiguspäraselt.
4. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat tegema kaebaja soovitud mõõtmisi. Mõõtmistulemused on vajalikud selleks, et hinnata kinnipidamistingimuste õiguspärasust. Seega soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat koguma tõendeid ehk tegema haldusmenetluse toimingu (menetlustoimingu).
5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 3 alusel võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 10.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt algab isiku taotlusel läbi viidav haldusmenetlus taotluse esitamisega haldusorganile.

§ 6

alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

§ 38

lg 2 sätestab, et haldusmenetluses võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

§ 5

lg 1 kohaselt määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. 2 Eeltoodu tähendab, et haldusmenetluses on lubatud mitmesugused tõendid. Haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid koguda, ning peab seejuures järgima uurimispõhimõtet.

1. Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud vastustajale taotlust kinnipidamistingimuste parandamise nõudes ehk haldusmenetlus ei ole veel alanud. Sel juhul ei ole võimalik ka tõendite kogumine selles haldusmenetluses. Isegi kui kaebaja oleks juba esitanud eeltoodud taotluse, ei saaks kaebaja nõuda vastustajalt kindlat liiki tõendite kogumist. Kaebaja õigusi saab mõjutada võimaliku tulevase haldusmenetluse lõpptulemus ehk see, kas vastustaja rahuldab kaebaja taotluse muuta tingimusi kaebaja kambris. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millistele tõenditele tuginedes otsus tehti. Samuti ei saa praeguses menetlusstaadiumis öelda, et kaebaja soovitud tõendi kogumata jätmine võiks vältimatult kaasa tuua kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Seega puudub kaebajal HKMS § 45 lg 3 alusel kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada.
2. See, et kaebaja kohustamisnõue on suunatud menetlustoimingu tegemisele, tähendab ühtlasi, et vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.

§ 72

lg 2 alusel vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega). See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus ei ole lubatav ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus märgib lisaks, et ka kohus ei oska kaebaja 31.01.2017.a taotlusest välja lugeda seda, et kaebaja soovib uute mõõtmiste teostamist. Avalduse sõnade kohaselt soovis kaebaja teada kambrite valgustihedust ning seda, millal ja kuidas need mõõtmised tehtud on. Vastustaja andis kaebajale need andmed, niivõrd kui need vastustajal olemas olid. Kuna kaebaja kinnipidamistingimuste õiguspärasuse kontrollimiseks ei toimunud haldusmenetlust, siis ei saanudki vastustaja mõista kaebaja taotlust tõendite kogumise taotlusena.

1. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul ei vasta kinnipidamistingimused kambri valgustatuse osas õigusaktide nõuetele, siis tuleb kaebajal esitada vanglale taotlus viia kinnipidamistingimused õigusaktidega kooskõlla (riigivastutuse seaduse § 6). Kaebajal on küll õigus taotluses välja tuua, milliste tõendite kogumist ta vajalikuks peab, kuid taotletud tõendi kogumata jätmine ei ole eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja ei saa oma taotlusele teda rahuldavat vastust, siis on kaebajal õigus esitada vaie ning vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda kohtusse.
2. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine
3. Kaebaja palus peatada menetluse, kuna ta soovib liita praeguse menetlusega tulevikus esitatavate kaebuste alusel toimuvad menetlused. Menetluse peatamise alused on sätestatud HKMS § 93-95 ja §
4. Kaebaja taotlus ei ole ühildatav ühegi eelviidatud alusega. Sisuliselt soovis kaebaja menetluse peatamist selleks, et liita praeguse kohtuasjaga uusi kaebusi. Kaebuste liitmine on HKMS § 48 lg 1 alusel võimalik üksnes menetlusse võetud kaebuse puhul, praegune kaebus kuulub aga tagastamisele ja uute kaebuste liitmine sellega ei ole võimalik. Kohus jätab menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata. 3
5. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.
6. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Kaebaja taotleb ärakirja kaebusest, mille kaebaja ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja). Kaebaja põhjendas ärakirja taotlemist sellega, et ta vajab seda halduskohtu 05.05.2017.a määruse vaidlustamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja juba esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.05.2017.a määrusele kohtuasjas 3-17-422, muid lahendeid kaebaja suhtes sel kuupäeval tehtud ei ole. Kokkuvõttes puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4