1-15-5865/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5865 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus, millega jäeti Aleksei Morozov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Morozov (isikukood 38305292230) ja kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. detsembri 2017 määrus, millega Aleksei Morozov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebused jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Aleksei Morozov kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 3 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristust – 4 aastat vangistust, kannab A. Morozov alates
11. märtsist
12. Karistusaeg lõpeb
13. märtsil
16. novembril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Morozovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta A. Morozovi tingimisi vabastamist enne tähtaega. Riigiprokurör V. Verte toetab vabastamist.
17. Tartu Maakohtu
18. detsembri
19. a määrusega jäeti A. Morozov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused A. Morozovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb A. Morozovi puhul riske ja ohtlikkust, mis tulenevad tema varasemast elukäigust, isiksuseomadustest ja käitumisest. Kinnipeetava riskikäitumisega on vanglas ka tegeletud. Ta on osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi, psühholoogiga on viidud läbi vestlusi. Praegu A. Morozovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on enda sõnul maailmavaadet muutnud ning seadnud tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid. Vabanemisjärgsed elutingimused tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses määravat tähendust ei oma, kuivõrd need ei muutu võrreldes vangistuseelse ajaga. A. Morozovi ennetähtaegse vabastamise välistasid kohtu jaoks süüdlase varasem elukäik (korduvkaristatus) ning kuriteo toimepanemise asjaolud. A. Morozovit on varem karistatud varavastaste, eluvastase (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel), ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud ja rahvatervisevastase kuriteo eest. Kuritegude raskust iseloomustab A. Morozovi korduv karistamine vangistusega. Praegu kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Uue kuriteo pani A. Morozov toime ajal, mil ta oli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud Tartu Ringkonnakohtu
20. veebruari
21. a määrusega. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et karistushirm ei ole A. Morozovi puhul kuritegude toimepanemist ära hoidnud, mistõttu püsib oht, et ta võib taas toime panna uue kuriteo. Isiku vabastamine, kes kannab samalaadsete kuritegude eest karistust korduvalt ja kelle kuritegu on toime pandud katseajal, ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
22. Kaitsja ja A. Morozov taotlevad Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja A. Morozovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebustes toodud asjaoludel. Määruskaebuste esitajad märgivad, et A. Morozov on täitnud individuaalse täitmiskava. Kohus ei ole arvestanud riigiprokuröri toetavat arvamust A. Morozovi vabastamiseks. A. Morozovil on jäänud kanda lühike karistusaeg ja tema resotsialiseerimine on võimalik. Vaidlustatud määrus on vastuolus Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-1-1-12-
23. Kohus on välja toonud rohkem positiivset kui negatiivset. Arvestamata on jäetud, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve on kindlasti mõjusam, kui karistuse kandmine vanglas. A. Morozov selgitab lisaks, et lõpetas edukalt eesti keele B2 tasemeõppe, mis võimaldab tulevikus paremini tööd leida ja sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, mis aitab oma tegusid analüüsida, vastutust võtta ja negatiivseid emotsioone analüüsida. Lisaks osaleb ta majandusabitöödel. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning võlgnevused. Esialgse toimetuleku tagab vabanemisfondi hoiustatud 1410 eurot. Vangla iseloomustusest nähtub, et märgata on muutusi positiivses suunas. Paranenud on suhted perekonna ja sugulastega, kes näevad samuti positiivseid muutusi. A. Morozov suhtleb regulaarselt pojaga soovides olla hea ja korralik isa ning täita alimentide maksmise kohustust. Individuaalsed vestlused psühholoogiga on aidanud A. Morozovil teadvustada töö ja psühholoogilise suhtluse vajalikkust ning on muutnud tema käitumist, empaatiaoskust, moraalset arengut ja emotsionaalset väljendusoskust. A. Morozov osaleb aktiivselt erinevates ringides nagu fitness ja jalgpall ning aitab organiseerida erinevaid turniire. Ta käib vitraažiringis, kus töövahenditeks on palju keelatud esemeid, ent vangla usaldab A. Morozovit. Lisaks külastab ta regulaarselt kirikut ning suhtleb kaplaniga. Vabastamist taotles A. Morozov elektroonilise valvega, mis on talle suureks stiimuliks ühiskonda sulandumisel. Head on ka vabanemisjärgsed tingimused nagu elu- ja töökoht ning pere toetus. A. Morozov kinnitab, et on vangla töötajate abil teadvustanud probleeme ning saanud nende lahendamiseks abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebusi edu ei saada.
25. Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-122 17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Morozovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
26. Määruskaebuste esitajad leiavad, et A. Morozovi puhul esineb rohkem positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Seega tegi kohus sätte kohaldamisel kaalutlusvea, lisaks hälbis kohus lahendit tehes ka kassatsioonikohtu praktikast. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on lahendi tegemisel arvestanud positiivseid asjaolusid ning möönnud, et A. Morozovi riskikäitumisega on vanglas tegeletud. Praegusel juhul nähtub, et vangistuses läbi viidud sotsiaaltööst, rehabiliteerivatest tegevustest ja nõustamisest olulisema kaalu on maakohus omistanud A. Morozovi varasemale elukäigule, sh eriliigiliste kuritegude toimepanemisele ning kuriteo asjaoludele (uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine ajal, mil A. Morozov oli karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud Tartu Ringkonnakohtu määruse alusel). Apellatsioonikohus möönab, et ehkki süüdlase määruskaebuse väited on peaasjalikult suunatud sellele, kuidas ta on muutunud karistuse kandmise ajal, ei saa eeltoodud asjaoludel tekkida usaldust süüdlase lubadustesse ja kinnitustesse. Kahtlemata on korduvkaristatute puhul suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida on näidanud ka A. Morozovi varasem elukäik. Küsimärgi tema edaspidisele seaduskuulekusele seavad ka A. Morozovi isiksuseomadused – mh on ohtlikkust ja riski vangla iseloomustuses sedastatud nii tema mõtlemises, käitumises kui ka hoiakutes (tlk 41).
27. Määruskaebuste esitajad on rõhu asetanud sellele, et A. Morozov on individuaalse täitmiskava läbinud ning leiavad, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve on kindlasti mõjusam, kui karistuse kandmine vanglas. Lisaks peaks arvestama A. Morozovi häid vabanemisejärgseid tingimusi (elu- ja töökoht, lähedaste toetus). 8.1 A. Morozov on tõesti läbinud individuaalse täitmiskava. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava õiguskuuleka käitumise hindamise üheks kriteeriumiks on tõepoolest see, kuidas ta on end vangistuses ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Selles osas ei ole maa- ega ka ringkonnakohtul midagi ette heita. A. Morozov on kasutanud vangistusaega enda probleemkäitumisega tegelemiseks ning tal puuduvad ka distsiplinaarkaristused. Minnes ajas tagasi A. Morozovi eelmise ennetähtaegse vabastamise juurde, nähtub, et antud kriteeriumite täidetus ei pruugi antud kinnipeetava puhul anda adekvaatset pilti tema edasise õiguskuuleka käitumise prognoosimise osas. Nimelt oli ka ajal, mil ringkonnakohus eelmisel korral A. Morozovi tingimisi enne tähtaega vabastas, täidetud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid (läbitud oli sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, puudusid distsiplinaarkaristused). Sellele vaatamata pani ta toime uue kuriteo. 8.2 Abiks antud kinnipeetava retsidiivsusriski prognoosimisel ei ole ka võlgnevuste puudumine, garanteeritud töökoht ning perekondlik toetus. Nagu nähtub ringkonnakohtu
28. veebruari
29. a määrusest, olid ka eelmisel korral A. Morozovi vabanemisjärgsed tingimused head (puudusid võlgnevused, esitatud oli garantiikiri töökohast ning kinnipeetava peresuhted olid head ja toetavad). Vaatamata sellele, et A. Morozov oli ka eelmise ennetähtaegse vabastamise ajal endale püstitatud eesmärkides sihikindel (TrtRngKm lk 6, p 8.1), omandas ta vähem kui aasta pärast tingimisi ennetähtaegset vabastamist ebaseaduslikult isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
30. peatükis
31. jaos sätestatud kuriteo, varem eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne
32. jaanuari
33. a, kokku suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit massiga 47,48 grammi (puhtal kujul pulbris 20,70 grammi kokaiini). Narkootilise aine müüs ta 3000 euro eest
34. jaanuaril
35. a Tallinnas teise isiku vahendusel edasi (Harju Maakohtu 2.oktoobri 2015.a otsuse lk 4). Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et ringkonnakohus eelmisel korral andis 3 A. Morozovile veel ühe uue võimaluse, ehkki möönis, et kinnipeetav sooritas uue kuriteo edukale kriminaalhooldusele järgnenud ajal.
36. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et asjaolud, mis on määruskaebustes välja toodud iseloomustamaks A. Morozovi käitumist positiivsest küljest, ei ole heaks indikaatoriks tema edasise õiguskuuleka elu prognoosimisel. A. Morozovi kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17, p 21 mõttes on see põhjuseks, miks mitte vabastada vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt käitunud isikut, kes on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head. Ringkonnakohtul ei tekkinud A. Morozovi puhul veendumust, et ta hakkab edaspidi õiguskuulekalt käituma ja seda vaatamata süüdlase enda lubadustele ning riigiprokuröri arvamusele.
37. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
38. detsembri
39. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Juhan Sarv 4 /allkiri/ Mati Kartau