Obsah (8)

§ 5§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsusena Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 18. oktoobril 2017

) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja 2 jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja esitas 31.05.2017.a kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks (t/l 61-62). 4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ning hagi rahuldamisele ei kuulu.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 23.05.2017.a kohtumääruses (t/l 53) kui ka 12.09.2017.a kohtuistungil (t/l 65).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 14.09.2011.a tarbijakrediidileping nr. xxxx ning lepingu täitmise tagamiseks koormati hüpoteekidega kostja kinnistu asukohaga xxxx ning kinnistu asukohaga Xxxx(t/l 4-5). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse käigus müüdi kostjale kuuluvad kinnisasjad. Pooled on erimeelt selles, kas hageja poolt kohtusse esitatud nõue on aegunud. Kostja palub hageja poolt esitatud nõude osas kohaldada aegumist.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
3. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
4. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmiti poolte vahel 14.09.2011.a tarbijakrediidileping nr. xxxx tähtajaga kuni 14.09.2012.a (t/l 4-5). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu öelnud üles 17.08.2012.a (t/l 38-39). Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 18.08.2012.a kooskõlas TsÜS § 147 lg 1 ning tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg lõppes 17.08.2015.a juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid.
5. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Riigikohus on 19.02.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-175-13 punktis 11 selgitanud, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. 3
6. Õiguskirjanduses on leitud, et täitedokumendi täitmiseks esitamisel täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkeb ja algab uuesti. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitmisavalduse (ja täitedokumendi) täitmiseks esitamisele järgnevast päevast tervikuna (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 506).
7. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest – avaldustest täitemenetluse algatamiseks nähtub, et hageja on esitanud 14.01.2013.a kohtutäiturile täitmisavalduse kinnisasja Xxxx sundvõõrandamiseks (t/l 11) ja 07.10.2013.a täitmisavalduse kinnisasja Xxxx sundvõõrandamiseks (t/l 12-13). Eelpoolviidatud kinnisasjad sundvõõrandati ning täitemenetlus nr. 022/2013/351 lõpetati 14.09.2017.a, kuivõrd 14.09.2017.a otsuse koostamise tingis asjaolu, et kohtutäitur on oma 13.07.2015.a koostatud otsuses ekslikult märkinud, et sissenõudja nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud, mis aga ei vasta tõele. Sissenõudja nõue õnnestus rahuldada osaliselt ning kinnisasjade müükide tulemusel kandis kohtutäitur sissenõudjale üle kokku 46 669,93 eurot (t/l 76-77).
8. Kohus leiab, et antud juhtumil katkes nõude aegumine 14.01.2013.a täitmisavalduse esitamisega ja algas uuesti 15.01.2013.a. Täimisavalduse esitamisega uuesti alanud 3aastane aegumistähtaeg lõppes 14.01.2016.a kell 24:
9. 07.10.2013.a täitmisavalduse esitamisega katkes nõude aegumine ja algas uuesti 08.10.2013.a ning 3- aastane aegumistähtaeg lõppes 07.10.2016.a kell 24:
11. Hageja on hagiavalduse esitanud kohtusse 03.03.2017.a (t/l 1), s.o peale aegumistähtaja saabumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduses esitatud nõue on aegunud ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Sarnasele seisukohale on analoogses kohtuasjas jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 18.07.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-
13. Kohus leiab, et hageja viited, et käesoleval juhul on aegumise tähtaeg 10 aastat ei ole kohane, kuivõrd hageja poolt väljatoodud asjaolu, s. o üürilepingu sõlmimine kostja poolt, ei ole käsitletav kostjapoolse kohustuse tahtliku rikkumisena.
14. Lisaks on kohus seisukohal, et täitemenetluses kostja kinnisasjade võõrandamise tulemusena raha laekumine ei peata nõude aegumist.
15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 18.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 64 820,14 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 19. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 2 366 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 40-41, 80-81).
2. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on olnud nii 140 eurot (ilma käibemaksuta) kui ka 140 eurot koos käibemaksuga. Hageja antud tunnitasu määrale vastu vaielnud ei ole ning kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu 4 praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud hagimaterjalidega, analüüsinud neid ja kujundanud õigusliku hinnangu 1 tund 30 minutit, pidanud nõu kliendiga seoses hagile vastuse koostamisega 30 minutit, koostanud vastuse hagiavaldusele 7 tundi, pidanud nõu kliendiga 20 minutit, täiendanud vastust 2 tundi 40 minutit. Seega on kostja esindaja ajakulu olnud 12 tundi ehk 2 016 eurot (12 tundi x 140 eurot = 1 680 eurot + 20 %).
4. Lisaks on kostja esindaja tutvunud hageja vastusega 10 minutit, pidanud nõu kliendiga ja koostanud taotluse vaheotsuse tegemiseks 35 minutit, pidanud nõu kliendiga 15 minutit, ettevalmistunud kohtuistungiks 30 minutit, osalenud istungil 30 minutit, tutvunud hageja seisukohaga ja koostanud omapoolse seisukoha 30 minutit. Seega on kostja esindaja ajakulu olnud 2 tundi 30 minutit ehk 350 eurot (2,5 x 140 eurot).
5. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud täies ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure ajakuluga ning kostja esindaja poolt märgitud ajakulu, s.o kokku 14 tundi 30 minutit vastab tsiviilasja toimiku materjalidele. Seega on põhjendatud kostja õigusabikulu 2 366 eurot (2 016 + 350) ning nimetatud summa kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele.
6. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5