Tsiviilasi nr: 2-17-11092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-11092 Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksi

§ 415lg 1 tähenduses.

1. Kostja palus kohtul kontrollida (vajadusel e-toimiku süsteemihalduri abi kasutades), kas e-toimiku süsteemist nähtuvalt on vandeadvokaat Paul Keres võtnud 07.09.2017 menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata. Kui vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määrust 07.09.2017 seda avamata vastu ei võtnud, siis on ilmne, et e-toimik on menetlusse võtmise määruse kätte toimetamise vandeadvokaat Paul Keresele registreerinud valesti, sest vandeadvokaat Paul Keres avas e-toimiku andmetel menetlusse võtmise määruse esmakordselt alles 11.09.
2. Kui aga süsteemist nähtub, et vandeadvokaat Paul Keresele toimetati menetlusse võtmise määrus kätte seda avamata 07.09.2017, palub kostja arvesse võtta, et mitu isikut (kokku 3) veendus varasemas e-toimiku versioonis kuvatud menetlusse võtmise määruse detailinfos, mille kohaselt oli menetlusse võtmise määrus vandeadvokaat Paul Keresele kätte toimetatud 11.09.2017 ehk ajal, mil ka uue e-toimiku versiooni andmetel vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määruse esmakordselt avas.
3. Tagaseljaotsuse tegemine ei olnud õiguslikult põhjendatud ja hagi rahuldati tagaseljaotsusega olukorras, kus pooled olid omavahel kooskõlastanud selle, millises sõnastuses artikkel ilmuda võis.
4. Hageja leidis 14.11.2017 menetlusdokumendis, et kaja ei olnud põhjendatud ning menetluse taastamiseks puudus alus. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kostja lasi hagile vastamise tähtaja mööda mõjuva põhjuse tõttu. Antud juhul on tõendatud, et kostja esindaja on menetlusdokumendi e-toimikus vastu võtnud ning infosüsteem on dokumendi vastuvõtmise toimingu registreerinud. Asjaolu, et dokumenti ei ole avatud kohe 07.09.2017 selle vastuvõtmisel, vaid alles 11.09.2017, ei oma kaja lahendamise seisukohast tähtsust. Tähendust ei oma ka asjaolu, et dokumentide vastuvõtmine ilma neid avamata ei ole vandeadvokaat P. Kerese jaoks tema sõnul tavapärane. Puudub igasugune alus kahelda e-toimiku tõrgeteta töös ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kostja poolt tõendina esitatud lisa nr 4 (tlk 44) ei tõenda kostja poolt väidetut. Asjaolu, et kostja esindaja büroo töötaja ML on e-toimikus 21.09.2017 (ja ka 26.09.2017) vaadanud asja detailinfot, ei tõenda, mida täpsemalt vaadati ja kas ML-ga koos vaatas asja detailinfot ka advokaat A. Sanglepp. Veelgi enam ei tõenda lisa nr 4 (ML tegevuste logi) seda, nagu oleks e-toimiku vana versioon kuvanud menetlusse võtmise määruse detailinfo vaates kätte toimetamise ajaks 11.09.
5. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega, nagu oleks dokumendi vastuvõtmine e-toimikus seotud selle esmakordse avamisega. Maakohtu määrus
6. Harju Maakohus jättis 21.11.2017 määrusega kaja rahuldamata.
7. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on hagi menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud 07.09.2017 kell 15.
8. Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. 12.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis 3

§ 407

lg 5 p 3 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Menetlusdokumendi vastuvõtmise hetke mitte mäletamine ei ole

§ 407lg 5 p-s 3 sätestatud mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks.

14. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud ja selle sai rahuldada tagaseljaotsusega. Tegemist oli kohustamisnõudega, mis on lahendatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et kostja tegu on õigusvastane ja õigusvastasus on kestev või õigusvastasuse tekitamisega ähvardatakse. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kaitsenormideks saavad olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kavatsus avaldada artikkel ja avalikustada selles hageja isikuandmed ja hageja ei andnud kostjale nõusolekut isikuandmete avaldamiseks. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostjal kavatsus avalikustada artiklis hagejaga seotud maksusaladusega kaitstud andmed, kuid hageja ei andnud kostjale nõusolekut nende andmete avaldamiseks. 4

§ 416

lg 1 p-st 3 tulenevalt tuleb kaja põhistada.

§ 235

kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Maakohus ei ole kaja lahendamisel juhindunud

§ 416lg 1 p-st 3 ja §-st 235, mis on viinud ebaõige kohtumääruse tegemiseni.

Põhistamisel on lubatav kasutada kaudseid tõendeid enda väidete põhjendamiseks ja antud juhul ei ole objektiivsetel põhjustel kostjal võimalik ka otseseid tõendeid tarkvararikke kohta esitada.

1. E-toimik ei kuva infot selle kohta, kas vandeadvokaat Paul Keres võttis hagi menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata või avades. Kui vandeadvokaat Paul Keres ei võtnud menetlusse võtmise määrust vastu seda avamata, vaid avas selle 07.09.2017, kuid e-toimiku süsteem registreeris avamise ajana 11.09.2017, on põhjendatud kahtlus, et e-toimiku süsteem kuvas 21.09.2017, kui advokaat Artur Sanglepp ja advokaadibüroo töötaja ML hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamise aega kontrollisid, ebaõiget infot. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja taotluse uurida vastavaid asjaolusid e-toimiku süsteemihaldurilt. Menetluse edasine käik
2. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 kohaselt läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kohtu ette ei ole toodud 5

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud.

Selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis veenaks kolleegiumi, et kostja väited on usutavad, ei ole kostja ei kajas ega määruskaebuses esitanud. Kostja esindaja viitab nii kajas kui ka määruskaebuses, et kostjal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik esitada otseseid tõendeid tarkvara rikke kohta ning et tegemist ei pruukinud olla tarkvara rikkega, vaid eksitava teabega e-toimiku süsteemis kas enne või pärast 02.10.2017 toimunud e-toimiku versiooniuuendust. E-toimiku süsteemihalduri vastuses ringkonnakohtu järelepärimisele kinnitas süsteemihaldur, et uuendus ei muutnud kuidagi andmebaasis hoitavaid andmeid, muudeti vaid lehekülje kujundust. Seega ei ole uuendusega seoses muutunud andmebaasis hoitav info ja andmed, mida kostja esindaja nägi e-toimikus 21.09.2017, on samad, mida ta nägi etoimikus varem ja hiljem. Menetluskulude jaotus 25. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel 6