lg 2 p 8 järgi üldmenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav ROMAN KUTLIAHMETOV isikukood: 38305020296; elukoht: xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; tel. xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti kodakondsus; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Pärnu Maakohtu otsusega 26.06.2009
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud, 2 aastase katseajaga; 2) Pärnu Maakohtu otsusega 28.03.2008
Kahtlustatavana kinni peetud 23.11.2016-24.11.
lg 2 p 8 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (23.11.2016-24.11.2016) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lk 1 / 9 1-17-6389
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Roman Kutliahmetov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Roman Kutliahmetov kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Roman Kutliahmetov´it heastama kuriteoga tekitatud kahju katseaja jooksul, s.o. hiljemalt 07.11.2019.a. Katseaja algust arvata alates 07.11.2017.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Roman Kutliahmetovi süü varguses, mis on toime pandud sissetungimisega, on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Roman Kutliahmetovi süüdimõistmist ja tema karistamist
lg 2 p 8 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning karistusaja hulka arvata
Ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva, taotles prokurör jätta
Kutliahmetov ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1sätestatud kontrollnõudeid ja
Samuti palus prokurör jätta tsiviilhagide tagamiseks aresti alla Pärnu Maakohtu poolt arestitud Lk 3 / 9 1-17-6389 Makita akukruvikeeraja ja IKH padrunvõtmete komplekti ning välja mõista süüdistatavalt menetluskulud. Kaitsja palus Roman Kutliahmetov talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav enda süüd ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et Roman Kutliahmetovile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 25.02.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 25-64) ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et xxxxx linnas xxx tee x asuvasse Vama Sõiduki töökotta on sisse tungitud ning sealt on varastatud mitmesuguseid tööriistu. Sissetungimine avastati 25.02.2016 hommikul. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et sündmuskohal on ühed kuuskant mustriga ja peegelpildis kirjega „adidas“ jalatsijäljed, millised on leitud hoone ümber, erinevate uste eest ja hoone seest. Teisi jälgi sündmuskohal ei tuvastatud. Seega leiab kohus, et varguse sissetungimisega on toime pannud üks isik. Samuti on tõendatud kannatanute VI ja AV ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga, et hoonesse on sisse tungitud xxxxxx tänava poolse ülestõsteva ukse ukseklaasi aknaraami lõhkumise ja klaasi sisselükkamise teel töökoja ruumi. Kannatanute VI ja AV andis kohtus ütlusi selle kohta, et ülestõstetava ukseklaasiraam oli katki ja see oli ette tagasi tõstetud, akna kaudu oli võimalik ukse lukustus lahti teha. Kannatanu RP ütlustega on tõendatud, et xxxxx tänava poolseid ruume rendib ta VI ning temalt varastati kaks IKH padrunivõtmete komplekti väärtusega 30-60 eurot, kaks sõiduauto Audi kasutatud katalüsaatorit väärtusega 200-250 eurot ning kadunud olid ka raudkang ning Audi rattavõti. Kannatanu on esitanud ka analoogsetest IKH padrunivõtmete komplektist pildid (tl 76). Sündmuskoha vaatluse käigus on tuvastatud, et xxxxx tänava poolse ülestõsteva ukse ukseklaasi aknaraami lõhkumise ja klaasi sisselükkamise teel hoonesse sissetungimise järel on üritatud sisse tungida ka puidust vaheukse lahtikangutamise teel Vama Sõiduk töökotta, kuid ust ei õnnestunud lahti saada. Kannatanud kinnitasid kohtuistungil, et nimetatud ukse saab lahti ainult Vama Sõiduk töökoja poole pealt ehk ruumist, mida kasutasid VI ja AV. Puidust ukse uksepiidalt võeti kaasa ka tükk murdmisjälgedega. Samuti on sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud, et Vama Sõiduki ülestõstetava peaukse klaas on raamist lahti ning uksel on nähtavad murdmisriista jäljed. Kannatanu AV andis kohtus ütlusi, et Alu tee poolne ukse raam oli ära väänatud ning selle uuesti lukku panemine võttis kaua aega. Ka kannatanu VI kinnitas, et ukse raam oli lahti väänatud ja klaas oli katki. Seega on tõendatud, et Vama Sõiduk töökotta on sisse tungitud hoone esikülje ülestõsteva välisukse lahti kangutamise teel. Kannatanu AV ütlustega on tõendatud, et seda ruumi kasutasid tema ja VI ning temalt oli varastatud Makita akutrelli koos kohvriga ja elektrikeevituse DECA. Kannatanu AV tekitati vargusega kahju 400 eurot. Kannatanu VI ütlustega on tõendatud, et temalt varastati uus universaalne trimmer ja kasutatud kettsaag Partner. Kannatanu VI tekitati varguse kahju 400 eurot ja sissetungimisega 250 eurot. Kannatanu AV andis ütlusi ka selle kohta, et leidis enda poole pealt riiulist kangi ja rattavõtme. Kannatanu sõnade kohaselt need kindlasti ei kuulu temale ega VI. Kannatanu andis raudkangi ja rattavõtme politseile üle ning need fotografeeriti (tl 71-75). Kohtuistungil tundis kannatanu RP Lk 4 / 9 1-17-6389 fotodelt ära raudkangi ja mutrivõtme, mis on analoogsed nendega, mis kadusid ära tema töökojast ajal mil toimus vargus. Ekspertiisiaktiga (tl 86-89) on tõendatud, et sündmuskohalt kaasa võetud puidust ukse uksepiidale talletunud jälg on jäetud A. V poolt politseile üle antud metallkangi kitsama tööotsaga. Seega on tuvastatud, et nimetatud metallkangi kasutati ukse lahtimurdmiseks. Ekspertiisiaktist (tl 77-83) nähtub, et metallkangi esimesest proovist saadud bioloogiline materjal pärineb Roman Kutliahmetovilt ning metallkangi teisest proovist ja auto rattavõtme esimesest proovist saadud bioloogiline materjal sisaldab kõiki Roman Kutliahmetovi DNA profiili alleele. Seega on tõendatud Roman Kutliahmetovi kokkupuutumus A. V poolt leitud metallkangi ja rattavõtmega. 23.11.2016 läbiotsimisprotokolli (tl 91-110) kohaselt teostati läbiotsimist Roman Kutliahmetovi elukohas xxxxxxx linnas aadressil xxxxxxx xxxxx ja sõiduautos BMW r/nr. xxxxxx, millest nähtuvalt leiti ja fotografeeriti R. Kutliahmetovi sõiduauto pagasiruumist IKH kohver ja „Makita“ tööriistakohver koos laadijaga. Roman Kutliahmetov andis 24.11.2016 politseile üle sõiduauto BMW r/nr. xxxxxx pagasiruumist „Makita“ tööriistakohvri koos sisuga, lisaks sellel IKH 722 narrevõtme, mille küljes IKH 11 mm padrunvõti (tl 116-120). 23.11.
Kohus ei ole tuvastanud Roman Kutliahmetovi käitumises ühtegi õigusvastasust ja süüd välistavat asjaolu. Seega on Roman Kutliahmetov talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Roman Kutliahmetovi süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Roman Kutliahmetovi on karistusregistriandmetel varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. Antud karistused jätsid täitmiskohtunikud 2010.a täitmisele pööramata ja asenduskaristuse kohaldamata, kuivõrd Roman Kutliahmetov kandis vahepeal karistust Soome Vabariigis. Seega on antud karistused kustunud. Kohus arvestades varastatud asjade väärtust ja hulka ning seda, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohus hindab Roman Kutliahmetovi süüd keskmiseks. Kohus ei leia aga, et süüdistatava süüd arvestades oleks talle võimalik määrata rahaline karistus. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistatavale varem mõistetud rahalist karistust, kuid see on jäänud täitmata ning Lk 6 / 9 1-17-6389 taotleti asenduskaristust. Samuti on Roman Kutliahmetovil täitmata üks väärteo eest mõistetud rahatrahv. Roman Kutliahmetovil tuleb lisaks tasuda ka kannatanute tsiviilhagid ja menetluskulud. Lisaks on süüdistataval kaks ülalpeetavat (lk 134). Seega oleks rahaline karistus süüdistatava isikut ja tema rahalisi kohustusi arvestades ka raskesti täidetav. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegude asjaolusid (varastatud asjade väärtust ja kogust), süüdlase isikut (kehtivad karistused puuduvad), raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ja seda, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, tuleb Roman Kutliahmetovile mõista karistus
lg 2 p 8 sätestatud kuriteo toimepanemise eest alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (23.11.2016-24.11.2016), seega kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades Roman Kutliahmetovi isikut, eelkõige seda, et kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, jätab kohus
lg 1, 3 alusel vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Roman Kutliahmetov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 sätestatud kohustust - heastama kuriteoga tekitatud kahju katseaja jooksul, s.o. hiljemalt 07.11.2019.a.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.11.2017.a. Tõkendi - elukohast lahkumise keeld – tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Roman Kutliahmetovi süü toime pandud varguses. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Roman Kutliahmetov kannatanutele varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu AV on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt Makita akutrelli koos kohvriga ja elektrikeevituse Deca ning leidis, et temale on vargusega tekitatud kahju summas 400 eurot. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks kaupluse K-Rauta hinnapakkumised temalt varastatud analoogsete tööriistade osas. Väljatrüki kohaselt on Makita akutrelli soodushind 386 € (täishind 459 €) ning elektrikeevitus Deca hind 169 €. Varastatud esemete väärtuse osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kannatanu AV tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Roman Kutliahmetovilt VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kannatanu VI on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 650 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt uus universaalne trimmer ja kasutatud kettsaag Partner. Kannatanu hindas temalt varastatud asjade väärtuseks 400 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu oma hagi juurde. Varastatud esemete väärtuse osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Kannatanule tekitati kahju ka uste lõhkumistega 250 eurot. Sissetungimisega oli lõhutud kannatanu hoone 2 välisust ja üks puidust siseuks. Ühel välisuksel oli akna raam sisse lükatud ja teisel olid murdmisjäljed nii aknal kui uksel. Puidust uksel oli lõhutud nii uksepiidad kui lukk. Uste vigastused on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokolli Lk 7 / 9 1-17-6389 fotodelt. Kannatanu hindas kahju ligikaudselt ja leidis, et kahjusumma ei ole ülepaisutatud, kuivõrd uute uste panemine läheks kallimaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega järeldab kohus, et kahju hüvitamise eesmärk saab olla täietud siis, kui väljamõistetud kahjuhüvitis on tegelikult tekkinud kahjuga võrreldes võimalikult ligilähedane. Kohus peab kannatanu ütlusi kahju summade osas usaldusväärseks, kuivõrd eluliselt on usutav sellises summas sissetungimisega tekitatud kahjude tekkimine. Seega kohus leiab, et kannatanu VI tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Roman Kutliahmetovilt VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kannatanu RP on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 338 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt kaks IKH padrunivõtmete komplekti, kaks sõiduauto Audi kasutatud katalüsaatorit, materiaalse väärtuseta metallist kang ja sõiduauto Audi logoga rattavõti. Kannatanu on hinnanud temalt varastatud asjade väärtuseks 338 eurot. Sõiduauto Audi logoga rattavõti tagastati politsei poolt kannatanule. Kohtuistungil jäi kannatanu oma hagi juurde. Varastatud esemete väärtuse osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kannatanu RP tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Roman Kutliahmetovilt VÕS § 1043 alusel välja mõista. Asitõendid ja arestitud vara Kohtuotsuse tegemisel kohus peab võtma seisukoha, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasjas on xxxxxxx xxxxxxx, xxxxx korteri läbiotsimise käigus ära võetud akutrell Makita punase akuga ja akukruvikeeraja Makita. Xxxxxx xxxx, xxxxx korteri ja R.Kutliahmetovi sõiduauto BMW r/nr. xxxxxx läbiotsimise käigus on ära võetud IKH tööriistakohver koos padrunvõtmetega. Samuti on R. Kutliahmetovi andnud politseile vabatahtlikult välja Makita tööriistakohveri koos sisuga. Kannatanu AV on oma ülekuulamisel politseile üle andnud metallkangi ja rattavõtme. Kannatanu RP kinnitas kohtuistungil, et sai Audi logoga rattavõtme tagasi. Sündmuskoha - xxxxxx linn xxx tee x - vaatluse käigus võeti kaasa uksepiida puiduosa. Kohus asub seisukohale, et Makita kohver ja puidust uksepiida osa, mis asuvad Rapla politseijaoskonna asitõendite laos aadressil Rapla Savi 2, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Metallist kang, mis asub Rapla politseijaoskonna asitõendite laos aadressil Rapla Savi 2, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel RP tagastada. 26.04.2017.a Pärnu Maakohtu määrusest nr 1-17-4138 ja vara arestimise protokollist (tl 121-125) nähtuvalt on kannatanute tsiviilhagi tagamiseks arestitud R. Kutliahmetovile kuuluv IKH padrunvõtmete komplekt väärtusega 120 eurot ja Makita akukruvikeeraja koos akuga, väärtusega 50 eurot. Kohus leiab, et Roman Kutliahmetovilt arestitud vara tuleb jätta tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu 456 € ja kaitsja sõidukulud 97,92 €, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 770 € (ekspertiisiaktid nr 16E-GE0668 ja 16E-TM0035) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 €. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2028,92 €. Lk 8 / 9 1-17-6389 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Lk 9 / 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.