KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7040 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 394lg 2 p-de 1,2,3 ja Peeter Kutsar süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p-de 1,3,

§ 394

lg 2 p-de 1,2,3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. novembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavad Patrick Mürk (ik 38911232713) ja Peeter Kutsar (ik 38503136537) apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatavate Patrik Mürki ja Peeter Kutsari apellatsioonid Tartu Maakohtu
3. novembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohus tegi
5. novembril 2017 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Patrick Mürki süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3,

§ 394lg 2 p-de 1,2,3 järgi ning karistas teda Kar

S § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra. P. Mürkile mõisteti kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates
3. jaanuarist
4. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendati konfiskeerimise, tsiviilhagide ja asitõenditega seotud küsimused. Lahendati ka menetluskuludega seonduv mõistes P. Mürkilt välja sundraha (1175 eurot), ning 990 eurot muude menetluskulude katteks.
6. Peeter Kutsar tunnistati maakohtu
7. novembri
8. a otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3,

§ 394lg 2 p-de 1,2,3 ning teda karistati Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra. Kohtuotsuste kogumi eest karistati P. Kutsarit liitkaristusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestatakse alates
3. jaanuarist
4. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendati konfiskeerimise, tsiviilhagide ja asitõenditega seotud küsimused. Lahendati ka menetluskuludega seonduv mõistes P. Kutsarilt välja sundraha (1175 eurot) ning 1956 eurot muude menetluskulude katteks. Esitatud apellatsioonis taotleb P. Kutsar üle vaadata maakohtu otsus menetluskulusid puudutavas osas, märkides, et summa tuleb liiga suur. P. Mürk palub samuti üle vaadata advokaadi menetluskulude osa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebused tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
10. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
11. peatüki
12. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Praeguses asjas ei ole apellandid taotlenud muud, kui maakohtu otsuse ülevaatamist kaitsjatasusid puudutavas osas, s.o kaebustes on leitud, et kaitsjate tasusid on valesti arvestatud. Kaebustest võib aru saada, et vea kõrvaldamist taotletakse ringkonnakohtu menetluses. Apellatsioonikohtu hinnangul puudub apellantide edasikaebustel edulootus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kokkulepe on süüdistatavatele olnud tervikuna arusaadav. Seda sõlmides on nad väljendanud oma tõelist tahet ning jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde kohtuistungil (kd 38, lk 2 pöördel). Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et süüdistatavad on kokkulepet sõlmides väljendanud tõelist tahet ka nendelt kokkuleppega välja mõistetud menetluskulude osas. Kokkuleppest nähtub, et P. Mürk nõustus kokkuleppe sõlmimisel tasuma menetluskuludena riigi õigusabi summas 690 eurot ja sõiduki teisalduskulud 60 eurot. Lisaks võttis ta kohustuse tasuda I astme kuriteoga kaasneva sundraha 1175 eurot. Kokkuleppest nähtub, et P. Kutsar nõustus tasuma menetluskuludena riigi õigusabikulud summas 624 eurot. Lisaks võttis ta kohustuse tasuda sundraha 1175 eurot. Edasiselt nähtub kohtuistungi protokollist, et kaitsjad on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses P. Mürkile ja P. Kutsarile osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasutaotlustes taotleti tasu kaitseakti koostamise ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise,
13. oktoobril eelistungil osalemise ning
14. novembril ja
15. novembril 2017 kohtuistungil osalemiste eest. Kohus on nimetatud taotlused kohtuistungil avaldanud ja selgitanud, et kaitsjatasutaotluse võrra lisanduvad süüdistatavatele menetluskulud. Kohus on küsinud süüdistatavatelt selleks nõusolekut ning kõik süüdistatavad on kinnitanud, et nende seisukoht kokkuleppe osas ei muutu (kd 38, lk 2 pöördel). Kohtuotsusest nähtub, et rahuldatud osas on kohus 2
17. kaitsjatasutaotlustega välja mõistetud summad (P. Mürkil summas 288 eurot ja P. Kutsaril summas 480 eurot) süüdistatavatelt kohtuotsusega välja mõistnud, jättes P. Mürkilt kokku välja mõistetud kaitsjatasudest (978 eurot) 48 eurot riigi kanda ja P. Kutsarilt kokku välja mõistetud kaitsjatasudest (1104 eurot) 48 eurot samuti riigi kanda. Ka kaitsjatasude osalises riigi kanda jätmises on osapooled sellega nõustunud. Ringkonnakohus sedastas eelnevalt, et süüdistatavad ei ole osutanud ei kokkuleppemenetluse normide rikkumisele ega kriminaalmenetluse normide olulisele rikkumisele ning nende sisuline taotlus seisneb vaid välja mõistetud kaitsjatasude suuruse õigsuse kontrollimises. Apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu otsuses arvutuslikku viga. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta P. Mürki ja P. Kutsari apellatsioonid läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatud. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau