Obsah (7)

§ 162§ 442§ 652§ 653§ 232§ 5§ 138

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2017, Tallinn Tsiviilas

) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hagejale tema menetluskulude katteks 1500 eurot ja kooskõlas

177 lõikega 4 viivis seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud 101.92 eurot jäid

§ 162lõigete 1 ja 2 järgi tema enda kanda.

Apellatsioonkaebus

1. 10.04.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ega selgitanud välja vajalikke asjaolusid. Arve-saateleht nr 000001 tõendab, et kostja on hagejale 11.11.2014 toimetanud arvel 5 märgitud kauba kohale ja sellega olid poolte nõuded tasaarvestatud. Kostja on mitmekordselt osutanud kohtu tähelepanu asjaolule, et kõnealuse arve-saatelehe peal on hageja juhatuse liikme GP allkiri, mis tõendab kauba vastuvõtmist hageja poolt. Hageja ei ole saatelehel olevat allkirja vaidlustanud, millise asjaolu jättis maakohus hindamata. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et arve-saatelehel vastuvõtja nime puudumisest saab järeldada, et kaup ei ole hagejani jõudnud. Tähtis on ikkagi vastuvõtja allkiri, mitte nimi, sest allkirja ehtsust saab kohtuekspertiisi raames kontrollida. Selline võimalus oli ka hagejal, kuid ta ei kasutanud seda.
3. Asjaolu, et arve-saateleht pärineb hilisemast ajast, mil pooled olid juba sõlminud 17.09.2014 müügilepingu, kuid enne seda, kui kostja sai hagejalt kauba kätte (28.11.2014), tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nõuete tasaarvestamiseks. Hageja ei oleks kostjale tellitud kaupa üldsegi saatnud, kui arve tasumise osas oleksid esinenud puudused. Hageja hakkas nõudma puuduolevat raha alles poolteist aastat peale kõnealuste sündmuste toimumist.
4. Kohus on 2013.a lepingut valesti hinnanud. Kostja ei soovinud sellega tõendada, kas 11.11.2014 klaastaara müüjaks hagejale võis olla kostja, vaid seda, et poolte lepingulised suhted olid aktuaalsed juba 2013.a ja et poolte vahel olid usalduslikud suhted ning et kostja ei arvanud, et hageja võib usaldust kuritarvitada ja kasutada ära olukorda, et kirjalikku tasaarvestamise avaldust ei ole.
5. Kostja ja Koonusmaa LT OÜ vahel sõlmitud veoteenuse lepingu (saateleht), Koonusmaa LT OÜ väljastatud arve (Invoice) ja kostja tasutud arve (Invoicekviitung) alusel on võimalik tuvastada, et veoteenus Tallinn-Sillamäe leidis aset 11.11.
6. Eeltoodud dokumentidel ei pea olema hageja allkirja kauba üleandmise kohta, sest nende dokumentide eesmärgiks on tõendada veoteenuse osutamist. Kauba üleandmine on tõendatud arve-saatelehega nr
7. Kui on tegemist riigisiseste kaubavedudega, piisab arve-saatelehest, mis tõendab kauba üleandmist.
8. Kohus on otsuse tegemisel mh lähtunud asjaolust, et justkui hagejal ei ole Sillamäega mingit seost. Kostja ei pea eraldi välja selgitama, kas hagejal on seos, sest kostja lähtus sellest, et hageja palus kauba kohaletoimetamist Sillamäele.
9. Kohus on teinud vale järelduse, leides, et kostja väide, et hageja ei ole tema enda esitatud arves kostjale märkinud viivisemäära ja et see viitab tasaarvestuse kokkuleppele, ei tõenda tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu. Kohus on jätnud arvestamata sellega, et ka kostja poolt hagejale esitatud arves ei olnud märgitud viivisemäära. See omakorda tähendab, et kostja ega hageja ei ole algusest peale soovinud viivist saada, mis kaudselt viitab ka kokkuleppe olemasolule. Vastustaja seisukoht
10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja uurinud vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab 6 hagi rahuldamata ja jaotab ning määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 24.

§ 442

lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata vastustaja taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu hageja 30.10.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud arve-saatelehe nr 00001 erinevad koopiad (4-l lehel) ja kostja juhatuse liikme allkirja näidised erinevatel dokumentidel (6-l lehel). Taotluse esitamist võimaldas ringkonnakohus 16.10.2017 korraldavas määruses, milles selgitas pooltele asjakohast tõendamiskoormust. Apellant on täiendavate tõenditega tutvunud. Täiendavate tõendite vastuvõtmisele apellant vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et konkreetsel juhul võimaldab täiendavate tõendite vastuvõtmist

§ 652lõike 3 punkt 1, kuna maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ebapiisavalt.

Esitatu tõendusliku väärtuse kohta võtab kohus seisukoha otsuses allpool.

1. Nii maakohtus kui apellatsiooniastmes puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjal oli hageja poolt 17.09.2014 müügikokkuleppe täitmise alusel 70cl Export Vodka pudelite ostuhinna 9539.71 eurot tasumise kohustus hagejale, millest kostja tasus 4998.91 eurot. Tasumata 4540.80 eurot käsitleb hageja kostja võlgnevusena. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled suulise tasaarvestuse kokkuleppe, millega leppisid kokku, et ostuhinnast 4540.80 eurot loetakse tasutuks hageja kohustusega tasuda kostjale ostetud 70cl helesiniste ARINA pudelite ostuhind. Lisaks väidetavale suulisele tasaarvestuse avaldusele esitas kostja maakohtus kirjalikus vormis menetlusliku tasaarvestuse avalduse (t lk 96 pöördel).
2. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus eksis tõendite kogumi hindamisel ja tõendamiskoormuse jaotamisel, kui asus seisukohale, et kostja esitatud tõendite kogumiga ei leidnud tõendamist kostjal hageja vastu väidetud vastunõude olemasolu. Tõendamiskoormuse ebaõige jaotamine annab ringkonnakohtule aluse hinnata asjas kogutud tõendid ümber (

§ 653). 27.

Kolleegium on maakohtus esitatud poolte väidete ja tõendite kogumi (

§ 232

lõige 1) alusel seisukohal, et kostja esitatud 11.11.2014 kuupäeva kandvat arvesaatelehte (t lk 34), millelt nähtuvad nii vastuvõtja kui väljaandja allkirjad, on alust käsitleda konkreetses vaidluses täitmise kviitungina VÕS § 95 lõike 1 mõttes. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et soovib sellega tõendada kauba üleandmist hagejale ja et selle allkirjastas kauba vastuvõtjana hageja juhatuse liige GP (t lk 31, 34, 86 pöördel). Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja selgelt, et P võttis kauba (taara) vastu (t lk 71) ja hageja esindaja ei vaielnud kostjale vastu, vaid esitas muusisulisi vastuväiteid – et kostjal ei olnud midagi müüa, et pidi olema vedaja, kes kauba kohale viis (t lk 71 pöördel). Dokumendi allkirjastamist juhatuse liikme GP poolt ei ole hageja kohtumenetluses üheselt mõistetavalt eitanud, vaid on vastuväidetes toonud esile järgmist: „hageja seaduslik esindaja kauba vastuvõtudokumentidele alla kirjutanud ei ole, allkirjastatud on arve, et see on kätte saadud“ (17.08.2016 menetlusdokumendis t lk 56); “… kostja ei ole nimetanud ühtegi kontaktisikut, samuti isikut, kes kauba vastu võttis“ (20.01.2017 menetlusdokumendis t lk 82 pöördel); „GP on kinnitanud, et ta ei ole vaidlusalust kaupa kätte saanud, tema erinevad allkirjad arve-saatelehtedel kauba kättesaamist ei kinnita“ (vastuses apellatsioonkaebusele (t lk 129); „GP ei ole kunagi kinnitanud, et tema on vaidlusaluse arve allkirjastanud“ (30.10.2017 menetlusdokumendis t lk 143 pöördel). Kostja tõi lisaks maakohtus esile, et andis suulise müügikokkuleppe alusel hagejale 7 11.11.2014 üle kauba (klaaspudelid „ARINA“ helesinine 70cl), mille eest pidi hageja hiljemalt 18.11.2014 tasuma 4540.80 eurot. Arve-saatelehelt nähtuva kauba olemasolu ja hagejale vedamise kohta esitas kostja vedaja (Koonusmaa LT OÜ) CMR kaheksa aluse samade pudelite saamise kohta 13.10.2014 Leedust koos saatelehe ja sertifikaadiga (t lk 87, 88). Kauba hagejale tarnimise kohta esitas kostja sama vedaja eestisisese veodokumendi (t lk 75), millelt nähtub, et 11.11.2014 transporditi 4 alust klaaspudeleid Arina 700ml Nisu 2 Tallinn aadressilt Sillamäele, saajaks hageja, tingimuseks „arve-saateleht“, ning maksedokumendid transpordi eest tasumise kohta (t lk 76, 77). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nende tõenditega lükkas kostja ümber hageja vastuväited 11.11.2014 arve-saatelehel näidatud kauba kostjal olemasolu kohta. Samuti selle kohta, et konkreetne vedaja aastal 2014 eksisteeris ja väidetud vedu toimus. Ringkonnakohus lisab, et viidatud tõendite kogumiga tõendamist leidnud asjaoludele lisaks annab kostja väidetele elulise usutavuse asjaolu, et hageja 28.11.2014 arvest (t lk 13) tasus kostja vähem täpselt sama summa, mis nähtub tema 11.11.2014 arve-saatelehelt, st 4540.80 eurot. Samuti see, et ka kohtueelselt esitas kostja vastastikustele nõuetele ja tasaarvestusele viitava vastuväite (kostja 09.03.2016 e-kiri hageja lepingulisele esindajale t lk 12). 28. Täitmise kviitung VÕS § 95 järgi on dokument, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Kolleegium on eelnevalt analüüsitud tõenditega tõendatud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et 11.11.2014 arve-saatelehe näol on tegemist täitmise kviitungiga, mille alusel pöördus tavaline tõendamiskoormus ümber ja kauba mittesaamise tõendamise kohustus on hagejal. Seega ei ole käesolevas asjas põhjendatud hageja väited, nagu oleks kostja pidanud taotlema GP allkirjaekspertiisi. Hageja ei esitanud maakohtus sõnaselget vastuväidet, et konkreetne isik ei ole dokumenti allkirjastanud ega teinud oma vastuväidet eluliselt usutavaks. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et allkirjastajaks ja kauba vastuvõtjaks oli nimelt hageja juhatuse liige. Samuti kostja tõendas ja tegi eluliselt usutavaks kauba saatmise hagejale. Lisaks selgitas kostja korduvalt, et on ekspertiisi jaoks valmis esitama originaalallkirjadega arve-saatelehe. Kolleegium juhtis tõendamiskoormuse muutumisele korraldavas määruses tähelepanu ja andis hagejale võimaluse esitada vastavalt oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kuid ekspertiisi määramist hageja ei taotlenud. Esitatud dokumendid GP allkirjadega ja nende visuaalne võrdlemine vaidlusaluse dokumendiga ei lükka ümber kostja väidet, et arve-saateleht on nimetatud isiku poolt allkirjastatud.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Lisaks kostjal hageja vastu samaliigilise nõude tuvastamisele tuli maakohtul tuvastada, kas kostja on esitanud VÕS § 198 kohase tasaarvestusavalduse hagejale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidetud suulise tasaarvestusavalduse tegemine tõendamist ei leidnud. Küll aga on tõendatud kirjaliku tasaarvestusavalduse tegemine 21.12.2016 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (t 96 pöördel). 8
2. Eeltooduga on tõendatud, et hagetav nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestamisega VÕS § 186 punkti 2 alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Hagi rahuldamata jäämisel jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kostja/apellandi menetluskulud

§ 162lõike 1 alusel hageja/vastustaja kanda.

Maakohus tuvastas kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna tõlkekulu kokku 101.92 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Vastavalt 30.10.2017 taotlusele lisandub sellele apellatsioonimenetluses kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 400 eurot.

§ 138

lõigete 1 ja 2 ning § 143 punkti 1 alusel tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu 501.92 eurot. Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/