) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hagejale tema menetluskulude katteks 1500 eurot ja kooskõlas
177 lõikega 4 viivis seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud 101.92 eurot jäid
Apellatsioonkaebus
lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata vastustaja taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu hageja 30.10.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud arve-saatelehe nr 00001 erinevad koopiad (4-l lehel) ja kostja juhatuse liikme allkirja näidised erinevatel dokumentidel (6-l lehel). Taotluse esitamist võimaldas ringkonnakohus 16.10.2017 korraldavas määruses, milles selgitas pooltele asjakohast tõendamiskoormust. Apellant on täiendavate tõenditega tutvunud. Täiendavate tõendite vastuvõtmisele apellant vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et konkreetsel juhul võimaldab täiendavate tõendite vastuvõtmist
Esitatu tõendusliku väärtuse kohta võtab kohus seisukoha otsuses allpool.
Kolleegium on maakohtus esitatud poolte väidete ja tõendite kogumi (
lõige 1) alusel seisukohal, et kostja esitatud 11.11.2014 kuupäeva kandvat arvesaatelehte (t lk 34), millelt nähtuvad nii vastuvõtja kui väljaandja allkirjad, on alust käsitleda konkreetses vaidluses täitmise kviitungina VÕS § 95 lõike 1 mõttes. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et soovib sellega tõendada kauba üleandmist hagejale ja et selle allkirjastas kauba vastuvõtjana hageja juhatuse liige GP (t lk 31, 34, 86 pöördel). Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja selgelt, et P võttis kauba (taara) vastu (t lk 71) ja hageja esindaja ei vaielnud kostjale vastu, vaid esitas muusisulisi vastuväiteid – et kostjal ei olnud midagi müüa, et pidi olema vedaja, kes kauba kohale viis (t lk 71 pöördel). Dokumendi allkirjastamist juhatuse liikme GP poolt ei ole hageja kohtumenetluses üheselt mõistetavalt eitanud, vaid on vastuväidetes toonud esile järgmist: „hageja seaduslik esindaja kauba vastuvõtudokumentidele alla kirjutanud ei ole, allkirjastatud on arve, et see on kätte saadud“ (17.08.2016 menetlusdokumendis t lk 56); “… kostja ei ole nimetanud ühtegi kontaktisikut, samuti isikut, kes kauba vastu võttis“ (20.01.2017 menetlusdokumendis t lk 82 pöördel); „GP on kinnitanud, et ta ei ole vaidlusalust kaupa kätte saanud, tema erinevad allkirjad arve-saatelehtedel kauba kättesaamist ei kinnita“ (vastuses apellatsioonkaebusele (t lk 129); „GP ei ole kunagi kinnitanud, et tema on vaidlusaluse arve allkirjastanud“ (30.10.2017 menetlusdokumendis t lk 143 pöördel). Kostja tõi lisaks maakohtus esile, et andis suulise müügikokkuleppe alusel hagejale 7 11.11.2014 üle kauba (klaaspudelid „ARINA“ helesinine 70cl), mille eest pidi hageja hiljemalt 18.11.2014 tasuma 4540.80 eurot. Arve-saatelehelt nähtuva kauba olemasolu ja hagejale vedamise kohta esitas kostja vedaja (Koonusmaa LT OÜ) CMR kaheksa aluse samade pudelite saamise kohta 13.10.2014 Leedust koos saatelehe ja sertifikaadiga (t lk 87, 88). Kauba hagejale tarnimise kohta esitas kostja sama vedaja eestisisese veodokumendi (t lk 75), millelt nähtub, et 11.11.2014 transporditi 4 alust klaaspudeleid Arina 700ml Nisu 2 Tallinn aadressilt Sillamäele, saajaks hageja, tingimuseks „arve-saateleht“, ning maksedokumendid transpordi eest tasumise kohta (t lk 76, 77). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nende tõenditega lükkas kostja ümber hageja vastuväited 11.11.2014 arve-saatelehel näidatud kauba kostjal olemasolu kohta. Samuti selle kohta, et konkreetne vedaja aastal 2014 eksisteeris ja väidetud vedu toimus. Ringkonnakohus lisab, et viidatud tõendite kogumiga tõendamist leidnud asjaoludele lisaks annab kostja väidetele elulise usutavuse asjaolu, et hageja 28.11.2014 arvest (t lk 13) tasus kostja vähem täpselt sama summa, mis nähtub tema 11.11.2014 arve-saatelehelt, st 4540.80 eurot. Samuti see, et ka kohtueelselt esitas kostja vastastikustele nõuetele ja tasaarvestusele viitava vastuväite (kostja 09.03.2016 e-kiri hageja lepingulisele esindajale t lk 12). 28. Täitmise kviitung VÕS § 95 järgi on dokument, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Kolleegium on eelnevalt analüüsitud tõenditega tõendatud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et 11.11.2014 arve-saatelehe näol on tegemist täitmise kviitungiga, mille alusel pöördus tavaline tõendamiskoormus ümber ja kauba mittesaamise tõendamise kohustus on hagejal. Seega ei ole käesolevas asjas põhjendatud hageja väited, nagu oleks kostja pidanud taotlema GP allkirjaekspertiisi. Hageja ei esitanud maakohtus sõnaselget vastuväidet, et konkreetne isik ei ole dokumenti allkirjastanud ega teinud oma vastuväidet eluliselt usutavaks. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et allkirjastajaks ja kauba vastuvõtjaks oli nimelt hageja juhatuse liige. Samuti kostja tõendas ja tegi eluliselt usutavaks kauba saatmise hagejale. Lisaks selgitas kostja korduvalt, et on ekspertiisi jaoks valmis esitama originaalallkirjadega arve-saatelehe. Kolleegium juhtis tõendamiskoormuse muutumisele korraldavas määruses tähelepanu ja andis hagejale võimaluse esitada vastavalt oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kuid ekspertiisi määramist hageja ei taotlenud. Esitatud dokumendid GP allkirjadega ja nende visuaalne võrdlemine vaidlusaluse dokumendiga ei lükka ümber kostja väidet, et arve-saateleht on nimetatud isiku poolt allkirjastatud.
lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Maakohus tuvastas kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna tõlkekulu kokku 101.92 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Vastavalt 30.10.2017 taotlusele lisandub sellele apellatsioonimenetluses kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 400 eurot.
lõigete 1 ja 2 ning § 143 punkti 1 alusel tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu 501.92 eurot. Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.