Obsah (15)

§ 9§ 396§ 164§ 13§ 70§ 143§ 142§ 1§ 82§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-16-6365 Tsiviilasi X

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, 4 kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 31. detsember 2014 sõlmisid XxxxOÜ ja hageja nõude loovutamisega lepingu, mille kohaselt loovutas XxxxOÜ hagejale kostja I vastu nõude, mis on tekkinud XxxxOÜ ja kostja I vahel 10.05.2011 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja käenduslepingute alusel.

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

VÕ S § 170 kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta vä lja andnud dokumendi ning uus võlausaldaja esitab selle võlgnikule. Hageja nõuab kostjatelt

1. mai 2011 sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu järgi võlgnevuse tasumist. Nimelt hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 30 000,00 eurot ning viivis summas 29 999,00 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on 10.05.2011 XxxxOÜ poolt kostja I arveldusarvele 3 kantud 30 000 eurot. Kostjate väidete kohaselt 21.12.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et XxxxOÜ on loovutanud hagejale ainult
2. mai 2011 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude ja ei ole loovutanud hilisematest laenulepingu lisadest tulenevat nõuet. Nimelt laenulepingu nr xxxx lisadega muudeti selle laenulepingu tingimusi selliselt, et
3. mail 2011 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused lõppesid. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu.

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingu poolte kokku leppel muuda, mida kohtule esitatud laenulepingu nr xxxx lisadest nähtuvalt on pooled ka teinud. 21.12.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas XxxxOÜ hagejale juba muudetud laenulepingust nr xxxx ja käenduslepingutest tuleneva nõude, kuna nimetatud laenulepingu lisad olid sõlmitud enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Seega on XxxxOÜ loovutanud hagejal ka laenulepingu ja käenduslepingu lisadest tuleneva nõude. Kostjad on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 g 1 tulenevalt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kuis seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 70

lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja leiab, et hageja nõude aegumine on katkenud seoses kostja I poolt XxxxOÜ-le viimase intressimakse summas 1000 5 eurot tasumisega

1. augustil 2013, millega tunnistas hageja nõuet. Hageja väidete kohaselt hageja ja kostja I tasaarvestasid vastastikuseid nõuded veel ka
2. veebruaril
3. Kohtule esitatud XxxxOÜ konto väljavõttest nähtuvalt on kostja I teinud XxxxOÜ-le järgmised maksed: 29.06.2012 makse summas 5 250,00 eurot ja makse selgituseks on “Arve nr 111002”, 07.02.2013 makse summas 1000,00 eurot ja makse selgituseks on “Kokkuleppe makse”, 06.02.2013 makse summas 1000,00 eurot ja makse selgituseks on “Kokkuleppe makse” ning 23.06.2013 makse summas 1000,00 eurot ja makse selgituseks on märgitud “Kokkuleppe makse”. Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud Swedbank AS konto väljavõttest ei nähtu kostja I vastu esitatud nõude aegumise katkemist TsÜS § 158 lg 1 alusel nagu seda väidab hageja. Kostja on tõepoolest tasunud nimetatud summa XxxxOÜ-le, kuid mitte ühegi kostja I poolt teostatud makse puhul ei ole võimalik neid siduda laenulepinguga nr xxxx ning seda, et kostja I oleks tasunud laenulepingust nr xxxx tulenevat põhinõude või kõrvalnõudeid. Kosjad väidavad, et XxxxOÜ ja kostja I vahel oli ka muid õigussuhteid ning kostja I ei oska enam öelda, milliste kohustuste täitmiseks on maksed selgitusega “ Kokkuleppe makse” teostanud kuna viimase vastava makse teostamiseks on praeguseks möödunud üle 3,5 aasta. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja I poolt tehtud maksed sh. viimane makse 23.08.2013 oleks tehtud mõne muu kohustuse täitmiseks kui laenulepingust nr 2010502 tuleneva kohustuse täitmiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited. Kuna käesoleval juhul on kostjad esitanud vastuväite, et makse selgitusega “kokkuleppe makse” on mõnest muust kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmiseks, siis pidid kostjad ka oma vastuväidet tõendama. Käesoleval juhul kostad seda teinud ei ole ja on vaid märkinud, et ei mäleta enam, millise kohustuse täitmiseks on maksed selgitusega “kokkuleppe makse” teostanud kuna viimase vastava makse toestamiseks on möödunud praeguseks 3,5 aastat. Sellest väitest kohtu hinnangul aga ei piisa. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Samas paragrahvi lõike 2 näeb ette, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises võim muus teos. Kohus leiab, et kuivõrd kostja I on laenulepingust tulenevat võlgnevust osaliselt tasunud, siis on kostja I vaidlusalusest laenulepingust tulenevat nõuet tunnustanud ja hageja nõude aegumine on katkenud ja algas uuesti kostja I poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja I tegi viimase makse hagejale 23.06.2013, siis tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 hageja nõude aegumistähtaeg algas uuesti 31.12.2014 kell 24:
4. Kuna hageja on esitanud hagiavalduse kohtule 21.04.2016, siis hageja nõue ei ole aegunud. 10.05.2011 hageja ja kostjate II, III ja IV vahel sõlmitud käenduslepingu punkt 6.1 kohaselt käesolevaga annavad käendaja I, käendaja II ja käendaja II (käendajad koos edaspidi käendajad) kui laenusaaja osanikud ja juhatuse liikmed isiklikud käendused käesolevast laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingu punkt 6.
5. kohaselt laenuandaja, laenusaaja ja käendajad on kokku leppinud, et käendajad kohustuvad vastutama laenuandja ees käesolevas laenulepingus sisalduvast laenulepingust tulenevalt laenusaaja poolt laenandjale maksmisel kuuluvate, kuid maksmata maksete, viivist ja muud võlgnevuste nõuetekohase täitmise eest. Vaidlus on selle üle, kas kostjad II, III ja IV vastutavad käendajana kostja I kohustuste eest hageja ees. Kostja II, III ja IV poolt esitatud vastuväidete kohaselt XxxxOÜ ja kostja II, III ja IV vahel 10.05.2011 vahel sõlmitud käendusleping oli oluliselt vastuolus seadusega ja seetõttu tühine. Nimelt väidavad kostjad, et käendusleping on tarbijakäendusleping (

§ 143

lg 1) ning tühine seetõttu, et lepingus ei olnud kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla 6 seotud muu tingimusega.

§ 143

lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Puudub vaidlus, et kostjad II, III ja IV on käenduslepingu sõlminud füüsilise isikuna. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et erinevalt varasemast regulatsioonist ei ole alates 05.04.2011 enam seotud

§ 1

lg-s 5 sisalduv tarbija ja tarbijakäenduse mõiste ning tarbijakäendusleping on igasugune leping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on käendaja iseseisva majandus-ja kutsetegevusega seotud või mitte (2016.a väljaanne, lk 751). Seega on käesoleval juhul tegemist tarbijakäendusega ning tähtsust ei oma asjaolu, et kas kostjad II, III ja IV olid põhivõlgniku osanikud ja juhatuse liikmed või mitte. Kuivõrd XxxxOÜ ja kostjate II, III ja IV vahel sõlmitud tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat, siis on kohtu hinnangul XxxxOÜ ja kostjate II, III ja IV vahel sõlmitud tarbijakäendusleping tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt hagejal puudub nõue kostjate II, III ja IV vastu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XxxxOÜ ja kostja I vahel on sõlmitud 10. mail 2011 laenuleping, mille kohaselt andis XxxxOÜ andis kostjale I laenu 30 000 eurot ning vastavalt XxxxOÜ ja kostja I vahel sõlmitud kokkulepetele pikendasid pooled laenusumma tagastamise tähtaega ning kostja I kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 24. oktoobriks 2011.

§ 82

kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus, mida kostja I on rikkunud. Kostja I kohustus laenusumma 30 000 eurot tagasi maksma hiljemalt

1. oktoobriks
2. Tõendamist pole leidnud, et kostja I või keegi käendajatest oleks laenusumma hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt I põhivõlgnevust 30 000 eurot. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise summas 29 999,00 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu punktist 2.5., mille kohaselt laenu tagastamisega viivitamise korral kohustus kostja I maksma viivist 0,5 % päevas tagastamata laenusummalt. Hageja on arvestanud viivist kuni 11.04.2016 ehk kokku 1630 päeva eest kokku 244 500 eurot, kuid ei esitanud viivisenõuet kostjate vastu suuremas summa summas 29 999,99 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust pole selle üle, et vastavalt laenulepingu punktile 2.5 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas tagastamata laenusummalt. 7 Kohus on tuvastanud, et kostja I kohustus muutus sissenõutavaks alates 24.11.2011 ja kostja I rikkus raha maksmise kohustust. Kostja I ei ole esitanud sisulisi vastuväited hageja viivise määrale nõudele ega viivisearvestusele. Kohus asub seisukohale, et viivis summas 29 999,00 eurot ajavahemiku 24.11.2011 kuni 11.04.2016 eest tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000 eurot ja viivise 29 999,00 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagi kostjate II, III ja IV vastu. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Seega on hagi hinnaks 59 999 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses kostja I vastu, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja I kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata kostjate II, III IV suhtes, siis jätab kohus kostjate II, III ja IV menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 8