← Eesti

1-17-7033/53

Obsah (14)§ 180§ 189§ 191§ 318§ 339§ 326§ 390§ 248§ 245§ 175§ 3411§ 331§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe L. Ivanova süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et kriminaalmenetluse kuluna tuleb süüdistatavalt välja mõista 342 eurot DNA-ekspertiisi maksumuse katteks, 378 eurot narkootilise aine ekspertiisi maksumuse katteks, 288 eurot kaitsja A. Aasmaa tasu L. Ivanovale kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest ja 1175 eurot sundraha. Lisaks märgiti kokkuleppes, et kokku kuulub L. Ivanovalt menetluskuluna väljamõistmisele 2183 eurot. Kokkuleppe kohaselt on L. Ivanoval õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 2. Prokuratuur, süüdistatav Rahhid Gassanov ja tema kaitsja Aleksei Smelov sõlmisid 21. novembril 2017

§-s 245 nimetatud kokkuleppe R. Gassanovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks 3

(10)KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et R. Gassanovilt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele kokku 2271 eurot 80 senti. Kokkuleppe kohaselt on R. Gassanovil õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 3. Lisaks sõlmis prokuratuur käesolevas kriminaalasjas

§-s 245 nimetatud kokkulepped ka Jevgeni Pronini, Oleg Selivjorstovi ja Artjom Titovi ning nende kaitsjatega. Kõigis kokkulepetes nähti ette ka süüdistatava kohustus hüvitada menetluskulu. Süüdistatavalt menetluskuluna välja mõistatav oli kokkuleppe kohaselt J. Pronini puhul 2370 eurot 50 senti, O. Selivjorstovi puhul 3287 eurot 32 senti (sh 732 eurot 32 senti kaitsjale kohtueelses menetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks), A. Titovi puhul 1758 eurot 50 senti (sh 72 eurot kaitsjale kohtueelses menetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks). Kõigis kokkulepetes märgiti, et süüdistataval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulu alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega tunnistati nii L. Ivanova ja R. Gassanov kui ka J. Pronin, O. Selivjorstov ning A. Titov kokkuleppe järgi süüdi ja neid karistati. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt menetluskuluna riigi kasuks välja järgmised summad: 1) L. Ivanovalt 2771 eurot, sh 876 eurot kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks; 2) R. Gassanovilt 2271 eurot 80 senti; 3) J. Proninilt 2370 eurot 50 senti; 4) O. Selivjorstovilt 3407 eurot 32 senti, sh 852 eurot 32 senti kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks; 5) A. Titovilt 1950 eurot 50 senti, sh 264 eurot kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest määratud riigi õigusabi tasu katteks. Kõigi viie süüdistatava puhul määras kohus, et süüdistataval on õigus tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Seejuures märkis maakohus otsusesse ka summad, mis süüdistatavatel tuleb igal kuul minimaalselt tasuda. Nii määras kohus, et L. Ivanova peab tasuma esimesel kuul vähemalt 230 eurot ja edaspidi igakuiselt vähemalt 231 eurot; R. Gassanov peab tasuma esimesel kuul vähemalt 181 eurot 80 senti ja edaspidi igakuiselt vähemalt 190 eurot; J. Pronin peab tasuma esimesel kuul vähemalt 192 eurot 50 senti ja edaspidi igakuiselt vähemalt 198 eurot; O. Selivjorstov peab tasuma esimesel kuul 283 eurot 32 senti ja edaspidi igakuiselt vähemalt 284 eurot; A. Titov peab tasuma esimesel kuul vähemalt 163 eurot ja edaspidi igakuiselt vähemalt 162 eurot 50 senti. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse L. Ivanova kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa ja apellatsiooni R. Gassanovi kaitsja A. Smelov. Mõlemas kaebuses vaidlustatakse kohtuotsust menetluskulusid puudutavas osas. 4

(10)L. Ivanova kaitsja määruskaebus
  1. L. Ivanova kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis L. Ivanovalt välja menetluskulu summas 2771 eurot. Kaitsja palub teha uue otsuse, millega mõista L. Ivanovalt menetluskuluna välja 2183 eurot, andes süüdistatavale õiguse tasuda see summa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et
  2. novembri
  3. a kokkuleppe kohaselt kuulub L. Ivanovalt menetluskuluna väljamõistmisele 2183 eurot ja süüdistataval on õigus tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppe sõlmimisele eelnenud prokuröri ja kaitsja läbirääkimistel lepiti kokku, et kohtumenetluses tekkiv menetluskulu jääb riigi kanda ja seda L. Ivanovalt välja ei mõistata. Selle kinnituseks lisas kaitsja oma kaebusele prokurör Günter Koovitiga peetud e-kirjavahetuse, mille käigus märkis prokurör mh järgmist: „Menetluskulude osas saaksin nii palju vastu tulla, et märkida kokkuleppesse nende tasumise tähtajaks 1 aasta, lisaks saaksin jätta kokkuleppesse märkimata kohtumenetluses kaitsjale makstud ja makstavad tasud (need jääksid siis tervikuna riigi kanda).“ R. Gassanovi kaitsja apellatsioon
  4. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotamise osas, paludes teha uue otsuse, millega jätta R. Gassanovi menetluskulu riigi kanda. Kaitsja põhjendab sellist taotlust asjaoluga, et R. Gassanovile on mõistetud küllaltki pikk vangistus. Süüdistataval pole vara, mille arvel ta saaks menetluskulu isegi aasta jooksul hüvitada. Kuna menetluskulu hüvitamine käib R. Gassanovile ilmselgelt üle jõu, on

§ 180lg-st 3 tulenev alus jätta see riigi kanda.

Prokuratuuri apellatsioonivastus

  1. Prokuratuur leiab, et L. Ivanova kaitsja kaebus tuleb rahuldada, R. Gassanovi kaitsja kaebus aga jätta rahuldamata.
  2. Prokuratuuri hinnangul väljus Viru Maakohus L. Ivanovalt menetluskulusid välja mõistes kokkuleppe piiridest, kuna süüdistatavalt mõisteti lisaks kokkuleppes märgitud menetluskulule välja ka hüvitis kaitsjale kohtumenetluses osalemise eest määratud riigi õigusabi tasu katteks. Selles ei olnud pooled kokku leppinud. Kokkuleppe kohaselt kuulub L. Ivanovalt lisaks sundrahale ja narkootilise aine ning DNA ekspertiisi tegemisega seotud kuludele väljamõistmisele 288 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses.
  3. R. Gassanovi kaitsja apellatsiooni peab prokuratuur põhjendamatuks. Vaidlustatud kohtuotsusega on R. Gassanovilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud täpselt samas ulatuses, nagu need olid need kajastatud süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes. Juhul, kui R. Gassanov ei nõustunud menetluskulu suuruse või tasumise korraga, saanuks ta jätta kas kokkuleppe allkirjastamata või juba sõlmitud kokkuleppe puhul vaidlustada kulude suuruse kohtuistungil. 5

(10)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
  1. Ringkonnakohus põhjendab esmalt käesoleva asja lahendamist apellatsioonimenetluse vormis.
  2. Viru Maakohtu otsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud nii määruskaebus kui ka apellatsioon: L. Ivanova kaitsja vaidlustas kõnealuse otsustuse määruskaebe korras, R. Gassanovi kaitsja aga apellatsioonis. 13.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi sama seadustiku 15. peatüki kohaselt. Osundatud säte koostoimes

§ 191

lg-ga 1 teeb erandi üldreeglist, mille kohaselt on maakohtu otsus vaidlustatav vaid apellatsiooni korras, ning lubab vaidlustada kohtuotsuses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses).
  2. Kolleegiumi hinnangul saab määruskaebe korras vaidlustada ka kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduvat kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Pole sätet, mis välistaks

§ 189lg 3 ja § 191 lg 1 kohaldamise kokkuleppemenetluses.

Samas peab arvestama, et

§ 318

lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebeõigus sarnaselt apellatsiooniõigusele piiratud vaid

§ 318lg-s 4 loetletud juhtudega.

Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3) Riigikohtu viidatud lahendis räägitakse „kaebusest“ üldiselt, mitte üksnes apellatsioonist. Seega on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus võimalik vaidlustada nii apellatsioonis kui ka määruskaebuses, kuid mõlemal juhul üksnes

§ 318lg-s 4 ette nähtud alustel.

  1. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, millises korras peab ringkonnakohus vaatama läbi kriminaalasja, milles tehtud maakohtu otsuse peale on esitatud samaaegselt nii apellatsioon kui ka määruskaebus. Paralleelselt nii apellatsiooni- kui ka määruskaebemenetluse korraldamist ja maakohtu otsuse seaduslikkuse kohta kahe kohtulahendi tegemist ei pea kolleegium vähemalt üldjuhul õigeks. See tingiks menetluse killustumise, mis omakorda võib kaasa tuua vastuolu samas asjas tehtud ringkonnakohtu kahe lahendi vahel (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p 42). Samuti muutuks keerukamaks ringkonnakohtu lahendite vaidlustamine ja edasikaebuste lahendamine. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel võib määruskaebuse saatus oleneda apellatsiooni lahendamisest. Ühtlasi väärib märkimist, et nähes ette alternatiivsed kohtukaebe teed kohtuotsuses lahendatud menetluskulude hüvitamise vaidlustamiseks, ei ole seadusandja selgitanud nende erinevate teede valikukriteeriumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. mai
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15, p 7.1). Asjaolust, kas kohtumenetluse pooled valivad kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamiseks ühe ja sama või kaks erinevat kaebeteed, ei peaks aga olenema ringkonnakohtus toimuvate menetluste arv. Seega tuleb maakohtu otsuse peale samaaegselt esitatud apellatsioon ja määruskaebus vähemalt üldjuhul läbi vaadata ühes ja samas menetluses ning maakohtu otsuse seaduslikkuse kohta tuleb teha üks ringkonnakohtu lahend. 6

(10)
  1. Kohtupraktikas on leitud, et kui ringkonnakohus langetab ühes ja samas kohtulahendis mitu otsustust, millest osa tuleb seaduse järgi vormistada kohtuotsusena ja osa kohtumäärusena, tuleb teha kohtuotsus, mitte määrus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-38-13, p-d 6–8 ja
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-34-13, p 11).
  6. Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus nii L. Ivanova kaitsja määruskaebuse kui ka R. Gassanovi kaitsja apellatsiooni läbi ühes menetluses ja lahendab need mõlemad kohtuotsusega. See ei piira L. Ivanova õigusi, vaid vastupidiselt avardab neid, sest ringkonnakohtu otsuse võib vaidlustada hoolimata

§ 390lg 5 kolmandas lauses sätestatud määruskaebeõigust piiravatest tingimustest.

II 18. Nagu eelnevalt märgitud, on kaebeõigus kokkuleppemenetluses

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud.

Seetõttu saab ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

(A) 19. Kolleegium nõustub L. Ivanova kaitsja ja prokuratuuri arvamusega, et mõistes L. Ivanovalt menetluskuluna välja kokku 2771 eurot, väljus maakohus lubamatult kokkuleppe piiridest. Sellega rikkus kohus

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

20.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuli
  2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248

lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3) 21.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).

Riigikohus on

§ 245

lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka 7

(10)kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2) 22. Käesolevas kriminaalasjas sõlmisid prokuratuur, L. Ivanova ja tema kaitsja kokkuleppe, mille kohaselt tuli L. Ivanovalt menetluskuluna välja mõista kokku 2183 eurot, sh 288 eurot kohtueelses menetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu katteks. Maakohus aga mõistis L. Ivanovalt menetluskuluna välja kokku 2771 eurot, sh 876 eurot kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks. Summa, mille maakohus L. Ivanovalt menetluskuluna välja mõistis on kokkuleppes märgitust 588 euro võrra suurem. See 588 eurot vastab tasule ja kuluhüvitisele, mis määrati L. Ivanova kaitsjale kohtumenetluses (nii kokkuleppemenetluses kui ka varasemas üldmenetluses) osalemise eest. Tegemist on küll

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluga, kuid kokkuleppe kohaselt L.

Ivanova seda hüvitama ei pea. Nimelt ei ole kokkuleppes märgitud, et L. Ivanova on kohustatud riigile hüvitama ka eesseisvas kohtumenetluses tekkiva menetluskulu (määratud kaitsja tasu). Mis puudutab kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kohtumenetluses tekkinud menetluskulu, siis selleks, et see L. Ivanovalt välja mõista, pidanuks see kajastuma kokkuleppes absoluutsummana (vt Tartu Ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 1-16-9775, p-d 14–26). Nähtuvalt kaitsja määruskaebusele lisatud kirjavahetusest ja prokuratuuri apellatsioonivastusest oli kohtus tekkinud menetluskulu riigi kanda jätmine kokkuleppe osapoolte tahe. Sellises olukorras puudus maakohtul menetlusõiguslik alus mõista L. Ivanovalt lisaks kokkuleppes märgitud 2183 eurole menetluskuluna riigi kasuks välja veel 588 eurot L. Ivanova kaitsjale kohtumenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuluhüvitise katteks.
  3. Niisiis rikkus maakohus L. Ivanovalt menetluskuluna 2771 eurot välja mõistes

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses.

§ 3411

p 3 kohaselt tingib kokkuleppemenetluse normide rikkumise tuvastamine apellatsioonimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses – viimane hõlmab mõistetavalt ka apellatsioonimenetlust. Käesolevas asjas ilmnenud kokkuleppemenetluse normide rikkumine on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, viies L. Ivanovalt menetluskulu katteks välja mõistetava summa suuruse kokkuleppega kooskõlla. See tähendab, et L. Ivanovalt tuleb 2771 euro asemel menetluskuluna riigi kasuks välja mõista kokku 2183 eurot. 24.

§ 331

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Viru Maakohus tegi eelnevalt kirjeldatuga analoogilise vea ka menetluskulu väljamõistmisel O. Selivjorstovilt ja A. Titovilt. Kokkulepete kohaselt tuli menetluskulu katteks O. Selivjorstovilt välja mõista 3287 eurot 32 senti (sh 732 eurot 32 senti kaitsjale kohtueelses menetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks) ja A. Titovilt 1758 eurot 50 senti (sh 72 eurot kaitsjale kohtueelses menetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks). Kohtumenetluses määratud või edaspidi määratava riigi õigusabi tasu hüvitamist nende süüdistatavatega sõlmitud kokkulepped ette ei näinud. Maakohus aga mõistis menetluskulu katteks O. Selivjorstovilt välja 3407 eurot 32 senti (sh 852 eurot 32 senti kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks) ja A. Titovilt 1950 eurot 50 senti (sh 264 eurot kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest määratud riigi õigusabi tasu katteks). Seega väljus kohus lubamatult kokkuleppe piiridest. Kolleegium peab

§ 248lg 1 p 5 ja § 245 lg 1 p 12 nõuete järgimiseks viima kohtuotsuse 8

(10)kooskõlla ka nende kokkulepetega, mis on sõlmitud O. Selivjorstovi ja A. Titoviga. Selleks tuleb O. Selivjorstovilt välja mõistetavat menetluskulu hüvitist vähendada 120 euro võrra, A. Titovilt samal eesmärgil välja mõistetud summat aga 192 euro võrra.
  1. R. Gassanovilt ja R. Proninilt menetluskulu katteks välja mõistetud summa vastab nende süüdistatavatega sõlmitud kokkuleppele. (B)
  2. L. Ivanova kaitsja palub anda tema kaitsealusele õiguse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus leiab, et seegi taotlus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb kokkuleppemenetluse normide rikkumise tõttu tühistada lisaks alaosas (A) märgitule ka osas, milles maakohus pani süüdistatavale igakuiste osamaksete tasumise kohustuse.
  3. Nimelt on prokuratuuri, L. Ivanova ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 7 märgitud mh järgmist: „Kokkuleppe kohaselt on Ljubov Ivanova’l õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.“ Kokkuleppe selle punkti järgi on L. Ivanoval õigus tasuda kogu temalt menetluskuluna välja mõistetav summa (2183 eurot) ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Enne selle tähtaja möödumist menetluskulu katteks osamaksete tasumise kohustust kokkulepe ette ei näe.
  4. Maakohtu vaidlustatud otsuses nähti aga menetluskulu tasumiseks ette järgmine kord: „

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Ljubov Ivanoval tasuda menetluskulud kokku 2771 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend üks) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 230 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 231 eurot.“ 29. Ehkki maakohtu otsuse järgne menetluskulude hüvitamise kord vastab paremini

§ 180lg 3 kolmanda lause mõttele, on see vastuolus prokuratuuri, L.

Ivanova ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega, mis osamaksete tasumise kohustust ette ei näe, vaid pikendab kogu menetluskulu hüvitamise tähtaega. Maakohtu otsus raskendab kokkuleppega võrreldes L. Ivanova olukorda, sest erinevalt kokkuleppes märgitust peaks L. Ivanova kohtuotsuse järgi tasuma osa menetluskulust juba enne, kui möödub aasta kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Muutes kokkuleppes ette nähtud kriminaalmenetluse kulu hüvitamise tähtaega, rikkus maakohus

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.

Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses, kuid see rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav.

Selleks tuleb L. Ivanovale menetluskulu tasumiseks ette nähtud tähtaeg viia kooskõlla kokkuleppes märgituga. 30. Analoogilise vea menetluskulu tasumise tähtaja määramisel on Viru Maakohus teinud ka teiste süüdistatavate – R. Gassanovi, J. Pronini, O. Selivjorstovi ja A. Titovi – puhul. Juhindudes

§ 331

lg-st 3, laiendab kolleegium kriminaalasja lahendamise piire ka nendele süüdistatavatele, viies menetluskulu tasumise tähtaja kooskõlla kokkulepetes märgituga. (C) 31. R. Gassanovi kaitsja taotlus maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja R. Gassanoviga seotud menetluskulu

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda jätmiseks väljub

§ 318lg 3 p-st 4 ja § 318 lg-st 4 tuleneva apellatsiooniõiguse piiridest.

Riigikohus on

§ 245lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele 9

(10)mh ka võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180

lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2). Seega saab kohus kokkuleppemenetluses jätta menetluskulu

§ 180

lg 3 alusel (osaliselt) riigi kanda üksnes juhul, kui kokkuleppes on nii ette nähtud. R. Gassanoviga sõlmitud kokkuleppes, mille juurde süüdistatav ja kaitsja jäid ka maakohtu istungil, ei ole menetluskulu riigi kanda jätmist ette nähtud. Järelikult polnud maakohtul alust menetluskulu riigi kanda jätta ja ringkonnakohutul ei ole alust maakohtu otsust kõnealuses osas muuta. 32. Üldjuhul tuleb kokkuleppemenetluses esitatud apellatsioon, milles ei viidata

§ 337lg 1 ega kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao sätte rikkumisele, jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

veebruari

  1. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Menetletavas asjas on olukord aga teistsugune, sest apellandi taotlus tühistada R. Gassanovit puudutav kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus tuleb käesoleva otsuse II osa alaosas (B) tuvastatud kokkuleppemenetluse normide rikkumise tõttu osaliselt rahuldada. Ehkki apellandi taotlus osutus lubatavaks ja osaliselt põhjendatuks apellatsioonis märkimata põhjustel, tingib see apellatsiooni osalise rahuldamise (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15). III
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 (koostoimes § 248 lg 1 p-ga 5 ja § 245 lg 1 p-ga 12), § 331 lg-st 3 ja § 3411 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsuse L. Ivanovalt, O. Selivjorstovilt ja A. Titovilt menetluskulu katteks välja mõistetud summa suuruse osas, samuti kõigile viiele süüdistatavale menetluskulu tasumiseks määratud tähtaja osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, viies kohtuotsuse kooskõlla kokkulepetega. Kokkulepetes kajastamata menetluskulu jääb riigi kanda. L. Ivanova kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada täielikult, R. Gassanovi kaitsja apellatsioon aga osaliselt.
  3. L. Ivanova kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa L. Ivanovale käesolevas edasikaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks üks pooltund ja määruskaebuse koostamiseks kolm pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse ese on vähemahukas ja õiguslikult lihtne. Kaebuses, mille põhjendava osa maht on lühem kui pool lehekülge, osutatakse lühidalt sellele, et maakohus väljus kokkuleppe piiridest. Sellise määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni, millele vastav riigi õigusabi tasu on 20 eurot. Lisaks on põhjendatud pooletunnine ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks. Kokku määrab ringkonnakohus L. Ivanova kaitsjale käesolevas edasikaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot.

§ 185lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.