lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning tema karistusaja alguseks loeti 28.07.2003. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20.04.2005 määrusega. 27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kalju Linnu isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud neljal korral, neljas reaalne vangistus. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud järgmiste süütegude eest: tapmiskatse, huligaansuse, mootorsõiduki ärandamise, salajase varguse, avaliku varguse ja alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile. Neljast süüdimõistmisest kolm on vägivalla kuritegude sooritamise eest. Kaks kuritegu on sooritatud grupis. Käesoleval ajal kannab vangistust tapmise eest. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne käitumine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Määratud majandusabitöödele ajavahemikeks 16.10.2015- 31.05.2016; 11.06.201630.09.2016; 01.02.2017- 31.03.2017; 10.04.2017- 30.06.2017 ja alates 18.09.2017 töötab jätkuvalt (töötamisega probleeme ei esine, meeldib töötada). Psühhiaatri konsultatsioonid toimuvad vastavalt vajadusele. Hetkel saab ravi, emotsionaalne seisund stabiilne. Alustas 29.12.2015 sotsiaalprogrammi "Õige Hetk" läbimist. Tulemus: Toimus kolm kohtumist, ASENDATUD psühholoogi individuaaltööga. Psühholoog alustas aprillist vestlustega kus käsitles programmides Õige Hetk ja Eluviistreeningu teemasid. Arusaamise ja asjade meelde jätmise võime on liiga madal. Vajab vabanemisel tugiisikut ning majutusteenust, kus oleksid olemas ka toetavad spetsialistid. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Ohtlikkus seisneb vägivallakuritegude toimepanemises alkoholijoobes. Ohtlikkus on suurem kui on alkoholijoobes ja tekib konfliktsituatsioon. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 11%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 27%. Tulenevalt kõrgest riskitasemest ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Vestlustest Rõngu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Ene Sõber, tugiisik M. T. ja Tartu Vangla sotsiaaltöötaja Kelli Allik selgus, et Kalju Lind elab üksinda, ning toetav võrgustik tal puudub. Olemas on õde, kuid temaga ei suhtle, kuna kuriteo pani toime õe abikaasa vastu. Rahvastikuregistri andmetel on Kalju Lind abielus, ning tal on kolm täiskasvanud last. Rõngu valla sotsiaaltöötaja perekonnast midagi ei rääkinud. Rõngu vallas elas koos emaga. Kalju Lind soovib vabaneda XXX. Talukoht on maha jäätud, kõik kõrvalhooned on lagunenud. Maja tundub olema kahetoaline. Maja uks oli lukus, kaks akent olid lahti, ruumid olid segamini ja kopitanud lõhnaga. Maja juurde viib elektriliin. Kaevu maja ümbruses ei ole. Väliste tunnuste põhjal ei ole antud majas aastaid keegi elanud. Sotsiaaltöötaja Ene Sõber sõnul elas majas viimati Kalju Linnu ema. Sissetulekuks saab olema töövõimetuse toetus. Sotsiaaltöötajate sõnul on Kalju Lind 80% töövõimetu, ning talle on määratud keskmine puue. Sotsiaaltöötaja Kelli Allik ja tugiisik M. T. sõnul vajab Kalju Lind elus hakkama saamiseks tugiisikut. Vangise andmetel on Kalju Lind viibinud Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus sundravil, ning psüühikahäired esinevad edasi. Tulenevalt vestlustest sotsiaaltöötajate ja tugiisikuga vajab Kalju Lind toetatud elamistingimusi ja tugiisikut. Sotsiaaltöötaja Ene Sõber sõnul ei ole Rõngu vallal võimalust Kalju Linnule toetatud elukohta pakkuda, kuna vallal ei ole vaba sotsiaalelupinda. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Kalju Lind selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Neljas vangistus ja tapmise eest. On töötanud avavanglas, programmidest läbinud Õige Valiku. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Elas Rõngu vallas varem, aga praegu on see elukoht elamiskõlbmatu. Kuhu vangistuse lõppedes läheks, ei tea. Pärnusse ei taha minna. Poeg istub vanglas, kirjutatakse omavahel. Abikaasaga ei suhtle. Ei usu, et vabaduses jätkaks alkoholi tarbimist. On grupi peal, tahaks ka mingit tööd teha. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kalju Linnu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kalju Linnu (Lind) tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja neljas reaalne vangistus. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja vägivaldne käitumine. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt vajab süüdimõistetu vabanemisel tugiisikut ning majutusteenust, kus oleks olemas ka toetavad spetsialistid. Viimast sooritatud kuritegu isik ei tunnista. Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangistuses tööhõives ja puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Samuti asjaolu, et isikul puudub vabanemise korral elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Kalju Linnu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kalju Linnu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kalju Linnu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kalju Lind kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kalju Lind temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 14 aasta ja 5 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 27.07.2018 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub Kalju Linnul vabanemise korral kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on isiku varasem elukoht aadressil XXX elamiskõlbmatu. Talukoht on maha jäätud, kõik kõrvalhooned on lagunenud. Ruumid olid segamini ja kopitanud lõhnaga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kinnipeetavat vabastada amortiseerunud elukohta. Samuti ei toeta selline elukoht kinnipeetava edaspidist seadusekuulekat toimetulekut. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei ole sotsiaaltöötaja Ene Sõber sõnul Rõngu vallal võimalust Kalju Linnule toetatud elukohta pakkuda, kuna vallal ei ole vaba sotsiaalelupinda. Seega puudub isikul vabanemisel kindel kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Küll tuleb süüdlasel aktiivselt koostöös vangistusasutuse sotsiaaltöötajaga tegeleda elamispinna leidmisega vabanemise päevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kalju Lind tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 20.10.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.