1-13-7917/155

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7917 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus J.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu J.T. ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt süüdimõistetu J.T. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot).
6. J.T. tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Luminor Bank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.T., 1-13-7917 menetluskulud“.
8. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsusega tunnistati J.T. süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS §-de 74 lg 5, 65 lg 2 ja 64 alusel pöörati J.T. suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega mõistetud 3 aasta pikkune vangistus, suurendades uue kuriteo eest Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust võrra, mõistes J.T. e liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2013 ja lõpeb 15.07.
11. Tartu Vangla esitas 22.11.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J.T. vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Maakohtu 27.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. J.T. d on kriminaalkorras varem karistatud sõiduki ärandamise, varguste, röövimiste, huligaansuse, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, avaliku korra raske rikkumise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab J.T. raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht kannatanu elule. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal – Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9513 mõistetud karistusest vabastati J.T. tingimisi ja allutati katseajaks käitumiskontrollile. Kokku on J.T. d kriminaalkorras karistatud kümnel korral (kaheksa kustunud) ning ta on korduvalt kandnud vanglakaristust. Vaatamata sellele on kuritegude dünaamika ajaga muutunud raskemaks, suurenenud on vägivalla kasutamise ulatus.
14. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude toimepanemist J.T. puhul soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav küll tunnistab alkoholi tarvitamist, kuid ei näe selle tegelikku mõju oma käitumisele. Karistuse kandmise ajal on J.T. läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei ole toonud kaasa vajalikke muutuseid tema suhtumises. 25.09.2017 on J.T. ga läbi viidud vestlus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kinnistamiseks ja kinnipeetav leidis siis, et tal ei ole alkoholiprobleemi ning ta ei vaja muutuseid. Seega on kinnipeetav avaldanud vastuolulisi seisukohti, mille põhjal ei saa olla veendunud, et kinnipeetav ka tegelikult oma senist eluviisi muuta plaanib. Ka vangla hinnangul püsib J.T. puhul jätkuvalt suur oht uute kuritegude, sealhulgas vägivaldsete, toimepanemiseks.
15. J.T. vabanemisjärgsed elutingimused ei erine maakohtu arvates oluliselt varasematest, mistõttu ei ole ka need määrava tähtsusega isiku käitumise suunamisel õiguskuulekale teele. J.T. oli kindel elukoht ka enne kinnipidamist. Ametlikku töökohta J.T. küll ei omanud, kuid sai sissetulekut sotsiaaltoetustest ning juhutöödelt. Pooleli jäänud haridustee, kutseoskuste puudumine ning võlgnevused võivad majanduslikke raskusi tekitada ka edaspidi.
16. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab maakohus, et J.T. vabastamine tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. J.T. puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üle tema puhul esinevad negatiivsed asjaolud – korduv karistatus ja karistustest järelduste mittetegemine, toimepandud kuriteo asjaolud ning 2 raskus. Sõnades on J.T. väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid tema suhtumine ja käitumine seda ei kinnita. Maakohtu hinnangul ei ole karistus J.T. puhul oma eesmärki täitnud. Samuti leiab maakohus, et J.T. vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Esitatud määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J.T. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
18. J.T. on vabaduses olemas kindel elu – ja töökoht, misläbi paraneb oluliselt tema majanduslik olukord ja ta saab ära tasuda temal lasuvad rahalised nõuded. Samuti on J.T. olemas lähedaste toetus.
19. Prokurör, vangla ja maakohus on arvamusel, et J.T. puhul ei ole vangistus täitnud oma eesmärki ning samuti oleks tema sisuliselt teistkordne ennetähtaegne vabastamine selges vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. J.T. on seisukohal, et ilmselgelt on siinkohal silmas peetud katseajal toime pandud kuritegusid. Samas oli tegemist erinevat kuritegudega ning ka Riigikohus on öelnud, et liitkaristus ei ole osadeks jagatav. J.T. ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine annaks ühiskonnale signaali nagu suhtuks riik sarnastesse kuritegudesse leebelt. Nimelt KarS § 76 lgs 2 p 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu ei saa ärakantud karistusaeg eraldivõetuna olla vabastamata jätmise aluseks nagu leidis maakohus.
20. Maakohus on J.T. d ennetähtaegselt vabastamata jättes viidanud tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudele, mis on arhiveeritud ja karistusregistrist kustutatud. Arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus vaid karistusregistri seaduse § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel ja olukorras, kus osa isiku karistatust puuduvaid andmeid on kustunud, ei ole ka nendele andmetele tuginemine kohtumääruses lubatav (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 9).
21. Samuti lähtuvad maakohtu põhjendused ekslikult eeldusest, et süüdimõistetu varasem elukäik loeb rohkem kui süüdimõistetu praegused pingutused. Tuginetud on vaid andmetele, mis iseloomustavad J.T. käitumist varasemast ajast. Samuti on arusaamatu prokuröri väide nagu peaks J.T. ühiskonna norme halbadeks, et ta on enda arust käitunud õigesti ning on hoopis ise ebaõigluse ohver.
22. J.T. on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Grupijuhi arvates oli J.T. algusest peale asja suhtes tõrjuv ja muutust mitteplaaniv hoiak, sest J.T. julges öelda, et midagi uut programm talle ei anna, kuna see ei sobi keskkonda, kus nagunii ei ole alkoholiga mingit pistmist. Samas on jäetud välja toomata, et J.T. mõistis, et alkoholiga seonduv on aastastaastasse teda vanglasse toonud, mistõttu on ta raisanud nii enda kui ka oma laste aega.
23. Samuti toob J.T. kaebuses välja, et tal on XXX (lisades koos kaebusega vastavad dokumendid). Kuna vabaduses on ravitingimused hulga paremad, siis ka sel põhjusel palub J.T. ennetähtaegset vabastamist.
24. Määruskaebuse esitas ka J.T. kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
25. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.T. poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Selline ohtlikkuse hinnang ei ole veel silmatorkavalt kõrge. 3
26. J.T. on vanglas karistuse kandmise perioodil käitunud seadusekuulekalt ning täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavad tegevused. Ta on läbinud kaks kuud väldanud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sellele järgnenud vestluse programmi kinnistamiseks. J.T. osales tööhõives majandusabitöölisena ja vangla iseloomustusest nähtuvalt töötas motiveeritult. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.
27. Kaitsja arvates on oluline, et J.T. on vanglas viibimise aja jooksul teinud ettevalmistusi enda elu normaalseks korraldamiseks peale vanglast vabanemist. Ta on leidnud endale töökoha OÜs X. Tööülesandeid on võimalik täita arvuti ning telefoni teel koduselt. Seega ei tekita tööülesannete täitmine probleeme elektroonilise järelevalve kohaldamisel.
28. Karistuse kandmisest ennetähtaegsel vabanemisel ei esine J.T. puhul riske seoses eluaseme olemasoluga. Tema elukohaks saab korter aadressil XXX Kuressaares. Korteris elab ka tema ema M. H. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et J.T. päritoluperekonda kuuluvad ka õde ja vend. Suhted perekonnaliikmetega on väga head, vangistuse ajal toimub suhtlus kõigiga telefoni teel. Perekonnaliikmed on seaduskuulekad ja keegi ei ole kriminaalkorras karistatud. J.T. on erinevatest kooseludest 3 last, kellega ta on pidevalt suhelnud telefoni teel. Säilinud on ka normaalne läbisaamine laste emaga. Kaitsja arvates on oluline, et J.T. on vabanemise puhul olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kes aitab tal eluga vabaduses edukalt kohaneda.
29. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et J.T. on diagnoositud maksahaigus. Kohtuistungil selgitas J.T. , et tal on diagnoositud maksatsirroos. Haigus on küllaltki kaugele arenenud ning ravi hädavajalik. Vanglas on ravi võimalused piiratud ning haigus areneb edasi. Alkoholi tarvitamine on nimetatud haigusega täielikult vastunäidustatud ja J.T. on sellest teadlik. Kinnipeetav on juba vanglas avaldanud, et peab alkoholi tarvitamisest loobuma ja kinnitas seda ka kohtuistungil. Kaitsja arvates on tervisest tulenevad probleemid üheks kõige olulisemaks teguriks isiku mõjutamisel alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kui alkoholismi ravil tekitatakse ravimite abil organismi vastureaktsioon alkoholile, siis J.T. tekitab vastureaktsiooni tema tervislik seisund. Seega on põhjust eeldada, et J.T. lõpetab alkoholi tarbimise ning sellega väheneb oluliselt ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna karistuse eesmärk ei ole isikule füüsiliste kannatuste tekitamine, on inimlikust aspektist põhjendatud J.T. ennetähtaegne vabastamine ja temale vabaduses ravivõimaluse andmine.
30. Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 19.01.2018 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
31. Ka ringkonnakohus ei vabasta J.T. d seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
32. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole oma määruses tuginenud J.T. arhiveeritud karistustele, vaid on KarS § 76 lg-s 4 tulenevalt andnud üldise hinnangu J.T. varasemale elukäigule, mille hulka kuuluvad muuhulgas ka tema poolt varasemalt toime pandud kuriteod. Ühtlasi viitab J.T. kaitsja Tartu Vangla poolt välja toodud uue kuriteo riskiprotsentidele, leides, et J.T. ohtlikkuse tase ei ole silmnähtavalt kõrge. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et ei võta ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla 4 riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Vangla kasutab vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku hinnangu andmisel. Ringkonnakohut võiks vastupidises veenda üksnes see, kui vangla tugineks protsentides väljendatud riskihinnangu andmisel põhjendustele, mis rajanevad teaduslikult tõestatud ja empiiriliselt kontrollitud usaldusväärsel metoodikal. Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning J.T. ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, leides, et käesoleval juhul kaalub J.T. varasem elukäik siiski üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
34. Ringkonnakohus nõustub, et J.T. iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales tööhõives majandustöölisena, läbis vestlused sotsiaalprogrammis omandatud kinnitamiseks, isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, omab kindlat elu– ja töökohta ning toetavat sotsiaalvõrgustikku), kuid kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et J.T. korduvkaristatus, karistustest järelduste mittetegemine ja toimepandud kuriteo asjaolud ning raskus kaaluvad üle isikut positiivselt iseloomustava teabe. Vangla iseloomustusest nähtub, et J.T. kuritegude dünaamika on ajas muutunud raskemaks, muuhulgas on suurenenud vägivalla kasutamise ulatus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on J.T. puhul olnud alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetu toob küll kaebuses välja, et just alkohol on teda järjepidevalt kinnipidamiskohta tagasi toonud, kuid samas nähtub sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest, et midagi uut J.T. enda jaoks programmist ei õppinud, mis viitab asjaolule, et süüdimõistetu ei teadvusta jätkuvalt alkoholi tõsidust tema käitumisele. Kuna J.T. on varasemalt toime pannud kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis võivad ka vabaduses ees ootavad majanduslikud raskused soodustada uute kuritegude toimepanemist. Nimelt on J.T. tasumata rahalisi nõudeid 5680,75 euro ulatuses. Süüdimõistetu omab küll kindlat töökohta, kuid samas puudub isikul pikaajaline töökogemus, kuna isik on suurema osa oma ajast kinnipidamiskohas viibinud. J.T. ennetähtaegse vabastamise vastu räägib ka varasemalt katseajal toime pandud uus kuritegu ning kriminaalhooldusreeglite rikkumine.
35. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik J.T. käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning seeläbi panna süüdimõistetut õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole J.T. ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
36. Muuhulgas märgib kriminaalkolleegium, et J.T. tervislik seisund ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooks kaasa tema karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, 5 suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Seega on süüdimõistetule kinnipidamiskohas vajalik ravi tagatud.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
38. J.T. kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu 96 eurot J.T. kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6