Obsah (5)

§ 418§ 4181§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1021 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlu

§ 418

lg 2 p 1 järgi 4 aasta vangistusega;

§ 4181

lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega;

§ 418

lg 3 järgi 6 aasta vangistusega ning

§ 4181

lg 3 järgi 7 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergeimad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 16.11.2010 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti D. Melnikovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 14.08.

1. Karistusaja lõpp 14.08.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 11.12.2017 määrusega jäeti D. Melnikov vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. D. Melnikovi on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral, neist kolm on kehtivad, vanglas viibib teist korda. Käesolevat karistust kannab suures koguses tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Seega ei ole D. Melnikovi näol tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Isikul on olemas kindel elukoht ema juures, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Kinnipeetava ema on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Oluline on ka lähisuhtevõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju peale ema veel ka elukaaslane, alaealine tütar ja kaks täiskasvanud poega. Suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ning käiakse kokkusaamistel. Kinnipeetava ema on valmis poega vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Positiivseks luges maakohus ka asjaolud, et kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele B1 taseme õppe (eksam sooritatud positiivselt), sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on töötanud vanglas majandustöödel koristajana ja alates 2014 kuni käesoleva ajani töötab metallitsehhi töölisena. Vabanemisjärgselt on D. Melnikovile garanteeritud metallkonstruktsioonide koostajakeevitajana töökoht OÜ-s x, kuigi kriminaalhooldajal telefoni teel äriühingu juhatuse liikmega ühendust saada ei õnnestunud. Tööle asumine aga kindlustaks isikule legaalse sissetuleku ning seega vähendaks materiaalse kasu saamise nimel uue kuriteo toimepanemise riski. Ka on D. Melnikovi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. 2.
5. Maakohus leidis, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kriminaalset tegevust grupis, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav võimeline käituma riskeerivalt, kordab vigu. Teadvustab küll probleeme, kuid lahendust näeb kuritegelikus käitumises. Enda sõnul on ta õppinud end paremini talitsema, kuna varem käitus rohkem emotsioonide ajel. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et D. Melnikovil puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut ning võib suurendada materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. 2.
6. Vaatamata vangla poolt läbiviidud protsentuaalsele, kuid juriidiliselt kasutule riskihinnangule, on kinnipidamisasutus hinnanud kinnipeetavat siiski kõrgohtlikuks ja peab ohustatuks ühiskonda tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid, puudub stabiilne sisstulek ja tal on soov elada üle oma võimete või kui ta kuritarvitab alkoholi. Oluline on ka see, et kinnipeetav kannab muuhulgas karistust I astme üldohtliku süüteo (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona korduv ebaseaduslik käitlemine) toimepanemise eest. Arvestades viimase aja sündmusi Euroopas ei saa alahinnata relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud probleeme ja seda olukorras, kus ebaseaduslike relvadega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Ühiskonna turvalisuse huvides on oluline tugevdada võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu. 2 Maakohus on seisukohal, et D. Melnikovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, mis on väga pikk aeg. Maakohus ei pidanud põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel D. Melnikovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
7. Viru Maakohtu 11.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistama maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt ei tulene maakohtu määrusest, miks jõuab maakohus järeldusele, et D. Melnikovi puhul on tegemist isikuga, kes vaatamata temale määratud karistustele võib eeldatava ennetähtaegse vabastamise tulemusena jätkata kuritegelikku käitumist. Ka varasem karistatus ei ole asjaolu, mille alusel saaks väita, et süüdimõistetu ei ole teinud järeldusi talle määratud karistusest. Maakohus lükkab korduva karistatusega kõrvale süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Kõrgohtlikkuse tase ning esmakordne ennetähtaegse vabastamise taotlus ei ole seotud

§ 76lg-ga 4.

Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et ta oskab adekvaatselt hinnata oma käitumist lähtuvalt vanusest. Kohus ei täitnud kaalutlemiskohustust ja ei hinnanud kõiki asjaolusid objektiivselt. Lisaks ei lasta süüdimõistetut lihtsalt niisama vabadusse, vaid elektroonilise valve kohaldamisega, millega on rangelt tagatud süüdimõistetu suunamine korralikule käitumisele.

1. Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.01.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Melnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega esimesel võimalusel ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
4. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuigi määruskaebuses tuuakse veelkord välja positiivsed asjaolud, ei esine selles midagi uut võrreldes maakohtuga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arutluskäiguga osas, et maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, miks varasemad karistused ja võimalik ennetähtaegne vabastamine näitab, et süüdimõistetu jätkab süütegude toimepanemist. Maakohus on seda osa põhjalikult käsitlenud. Varasemalt mõistetud karistused näitavad, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist 3 õiguskuulekusele suunata. Vaatamata varasematele karistustele jõuab süüdimõistetu ringiga tagasi süütegude toimepanemise juurde ning teda tuleb taaskord karistada. Karistuse eesmärk ei ole isikut iga erineva süüteo puhul suunata, vaid karistus peaks avaldama mõju kogu süüdimõistetu käitumisele ja ka tulevikuks. Märkimisväärne on, et D. Melnikov on olnud varasemalt ka 2 korda kriminaalhooldusel ehk isiku suhtes on kasutatud ka leebemaid meetmeid – kuid ei tingimisi vabastamine ega reaalne vangistus (käesolevalt on vangistuses teist korda) pole sundinud D. Melnikovi oma käitumist muutma. Seega on varasem karistatus ilmekas asjaolu, mis näitab isiku varasemat elukäiku ning süüdlase isikut. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et vanuse suurenemine oleks käesoleval juhul asjaolu, mille alusel saaks väita, et isik on muutunud ja oskab nüüd teha järeldusi oma varasemast käitumisest.
5. aastal mõistetud karistusest (tegu 01.11.2005-28.05.2006) ei ole osanud D. Melnikov
6. aasta otsuseks (teod 04.04.2012-14.08.2012) järeldusi teha. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et D. Melnikovi suhtes ka käesoleval ajal oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. On märkimisväärne, et D. Melnikovi on ka varasemalt karistatud

§ 418järgi.

7. Maakohus pole jätnud arvestamata D. Melnikovi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid nagu väidab kaitsja, vaid maakohus analüüsib kõiki

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis ning teostab oma kaalutlusõigust.

Ringkonnakohus vastukaaluks maakohtule leiab, et kuigi on positiivne, et süüdimõistetul iseenesest on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei ole tegemist asjaoludega, mida süüdimõistetul poleks varem olnud. Seega ei saa neid lugeda ka taolisteks positiivseteks asjaoludeks, mis hoiaksid ära uue kuriteo toimepanemise või madaldaksid uue kuriteo toimepanemise riske. Ka varasemalt töötamine, nii ametlikult ka mitteametlikult, ei hoidnud ära süüdistatava poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil süütegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul kaaluda

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis.

Kuna säte näeb ette, et kohtul tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on tegemist isikupõhiste asjaoludega. Seega ka vangla poolt D. Melnikovi kõrgohtlikuks hindamine, arvestades kinnipeetava iseloomustuses olevaid tegureid, ning esmakordne ennetähtaegse vabastamine arutamine on seotud konkreetse isikuga ehk on olulised tervikuna. 8. Ringkonnakohus ei leia, et ka elektrooniline valve maandaks käesoleval ajal uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja märgib, et D. Melnikovi ei lasta lihtsalt vabadusse, vaid elektroonilise valvega on süüdimõistetu rangelt suunatud õiguskuulekale käitumisele. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Ennetähtaegse vabastamise puhul ei lasta süüdimõistetuid „niisama vabadusse“, vaid neile määratakse katseaeg koos käitumiskontrollinõuete ning vahel ka koos täiendavate kohustustega. D. Melnikov mõisteti käesolevas asjas süüdi muuhulgas selles, et ta leidis relvamüüjad, suhtles nendega meili teel, käis relvadel järel ning andis relvad üle ostjale. Elektroonilise valve kohaldamine ei välista relvadega seotud käitlemist. Siinjuures on taaskord märkimisväärne, et käesolev karistus ei ole D. Melnikovile mõistetud esmakordselt

§ 418järgi.

Isik kordab samu vigu ning üksnes käesoleva karistuse kandmise positiivne möödumine seniajani ei anna kindlust järelduseks, et isik neid vigu rohkem ei kordaks.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
2. detsembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Juhan Sarv