1-15-9849/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9849 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Gotša Babilodze osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Gotša Babilodze Isikukood: 36712210014, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 09.06.2015-07.06.
2. Ei soovi kaugkohtuistung 16.01.2018 RESOLUTSIOON
3. Jätta vabastamata Gotša Babilodze temale Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9849 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
4. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega on Gotša Babilodze süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega kestusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2015.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja algust loeti isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 09.06.2015.a. 08.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Gotša Babilodze isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et Gotša Babilodze on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neist kehtivaid karistusi on üks, kannab oma neljandat vanglakaristust. Viimane süüdimõistmine toimus 07.03.2016 Harju MK Liivalaia kohtumaja otsusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude vahelised intervallid on muutunud pikemaks, vargused asendunud narkootikumidega seonduvateks kuritegudeks, eelviimane vanglakaristus pea 10 aastat tagasi. Ühel korral on karistatud kehalise väärkohtlemise ja kahel korral narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriks on elatumine mitteametlikust tulust, valed probleemlahendusvõtted ja narkootikumide tarvitamine. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus: noomitus 09.02.2017, 1 aasta, kambris olid võõrad kindad. Gotša Babilodze paigutati Tartu Vanglasse ümber 16.05.2016 Tallinna Vanglast. Vangistuse jooksul määrati isik vangla majandustöödele 15.02.2017 kuni 31.05.2017 tööle määramise kk nr 6-3/43 kohaselt. Töötas kohusetundlikult. Ajavahemikul 08.06.2017 kuni 10.07.2017 läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviija tagasiside: kinnipeetav on sotsiaalselt avatud; algatab ja säilitab edukalt kontakte. Osalus programmis hea. Oli motiveeritud kaasa töötama, arutlema, ennast analüüsima. Tõi näiteid elust ja seostas materjaliga. Kodutööd tehtud õigeaegselt ja korralikult. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on sõnades olemas. Edaspidi vajadusel suurendada eneseusku ja –kindlust probleemide lahendamiseks, enda käitumise eest vastutuse võtmiseks ja pingetega toimetulekuks. Üldiselt eluhoiak positiivne. Tagasisidemes väitis, et teatud asjad said ümbermõtestatud ja seega oli see heaks kogemuseks. Alates 04.09.2017 osaleb riigikeeleõpingutel A1 tasemel. Gotša Babilodze kunstioskusi on edukalt rakendatud vanglas kinnipeetavate vitraažiringi ja kunstiringi juhendamisel, kus isik saab ise õppida ja teistele edasi anda oma oskusi. Tema poolt joonistatud pilt saadeti Tartu Vangla poolt september 2017 Saksamaale ülemaailmsele kinnipeetavate kunstivõistlusele. Gotša Babilodze täidab vanglas individuaalset täitmiskava. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb rahvatervise vastu suunatud kuritegude toimepanemises hõlptulu teenimise eesmärgil, narkootikumide levitamisele kaasa aitamises. Isikule ei ole vägivald üldiselt omane, konflikti lahendamiseks võib kasutada vägivalda kui teostab enda oletatavat õigust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23% (keskmine risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Tulenevalt üldise kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Tartu Vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamus Isiku päritoluperekonna moodustavad isa (surnud), ema, 2 venda ning õde. Ema, vennad ja õde elavad Gruusias. Eestis on isiku lähedasteks abikaasa A. B, kellega kinnipeetav on kooselus olnud alates 2006 aastast. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti abielu 2013 aastal. Paaril on ka ühine laps – tütar XXX, kes sündis 2007 aastal. Lähedastest on veel ka naise vanemad. Isik on olnud ka varasemalt abielus, kuid abielu lahutati. Kinnipeetava tuttavate ja sõprade kohta abikaasal ning ämmal andmeid ei olnud. Samas arvestades isiku tausta ning kuriteo iseloomu võib järeldada, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse tausta ning mõtteviisiga isikuid, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Isikul on võimalik peale vabanemist asuda elama aadressil XXX. Antud aadressil asub väga heas seisukorras kõigi mugavustega 3-toaline korter, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteri omanik I. K. (kontrollitud kinnistusraamatust) ning antud aadressil elavad täisealised isikud abikaasa A. B. ja ämm I. K. on andnud oma kirjalikud nõusolekud isiku elama asumiseks ning elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool mainitud aadressile. Lisaks eelpool mainitud isikutele elab antud aadressil ka kinnipeetava alaealine laps. Kinnipeetaval on abikaasa sõnul keskeri haridus skulptor-arhitekti erialal. Mis aastal ja kus isik hariduse omandas ,naine öelda ei osanud. Vestluse käigus selgus, et valdavalt on kinnipeetav olnud tööga hõivatud ning teinud erinevaid töid ehitusel. Kas töökohad on olnud ametlikud või mitte, seda abikaasa ei teadnud, küll aga kinnitas A, et enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult. Kuna isikul puudub peale vabanemist garanteeritud töökoht, siis puudub tal ka kindel sissetulek. Samas arvasid lähedased, et isikul pole probleeme töökoha leidmisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Gotša Babilodze selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses seoses narkootikumidega, ise ei tarvitanud tihti, kuid vahel siiski. Vangistuse jooksul läbinud Eluviisitreeningu ja 7,5 aastat on tegelenud kunstiga. Kinnipeetav joonistab ning tema tööd on osalenud ka näitustel. Eluviisitreening õpetas, et ei tohi käituda nagu varem, et peab ennast adekvaatselt üleval pidama ja üldse väga palju. On elukutselt skulptor. Praegu juhendab kunstiringi, õpetab joonistamist, vitraaži. Vitraaž väga meeldib ja arvab, et hakkabki sellega tegelema. Samuti keraamikaga. Elama asuks pere juurde, kellega suhted on head. Uuesti narkootikumidega tegelema ei hakka. On tänulik narkokontrollile, et läbis selle katsumuse ja teab täpselt, et kaotas rohkem kui võitis. On valmis alluma psühhiaatri või psühholoogi juures ravile asuma, kuid leiab, et on ka ise piisavalt tugev ning motiveeritud, et mitte tarvitada. Lõpetuseks palub kohtul anda talle võimalus, laps on vaja elule aidata ning lubab, et seaduserikkumisi enam toime ei pane. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Gotša Babilodze tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Gotša Babilodze tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neist kehtivaid karistusi üks ja isik kannab neljandat vanglakaristust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt puudub süüdimõistetul Eestis kehtiv elamisluba ja isikut tõendav dokument. Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangistuses tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja asunud omandama riigikeelt. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Samuti asjaolu, et isikul puudub vabanemise korral riigis elamiseks elamisluba ja ka kindel töökoht (vabanemisfondis 85,52 €). Isik omab vangistuses kehtivat distsiplinaarkaristust. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vabanemise korral hakkab isik elama korteris koos abikaasaga, kes alles 23.08.2017.a vabanes vanglast, olles narkosõltlane ja korduvalt karistatud isik. Seega ei ole isiku elutingimused vabanemise korral positiivsed. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Gotša Babilodze tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Gotša Babilodze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Gotša Babilodze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega ei ole hetkel veel põhjendatud. Gotša Babilodze kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Gotša Babilodze temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
5. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
6. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Antud aadressil asub väga heas seisukorras 3-toaline korter, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteri omanik I. K. ning antud aadressil elavad täisealised isikud: abikaasa A. B. ja ämm I. K. on andnud oma kirjalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks ning elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool mainitud aadressile. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei olnud ohtliku üleastumistega. Gotša Babilodze on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandustöödel ning osaleb riigikeeleõpingutel A1 tasemel. Samuti juhendab kinnipeetav vanglas vitraaži- ja kunstiringi. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse, seega ka retsidiivsusohu hindamise seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Isikul on tuvastatud narkosõltuvus ning opiaate proovis isik esmakordselt 8-aastaselt. Enda kinnitusel on ta 100% kindel, et narkootikumidel ei ole tema elus enam kohta, teab, mis juhtub, kui tarvitab ning mõistab, et kaotas rohkem, kui võitis. Samuti nõustus kinnipeetav kohtu poolt määratava raviga, kuigi otsest vajadust ta ravi järele ei näe, pigem loodab enda sisemisele veendumusele, et ta enam kunagi narkootikume tarvitama ega käitlema ei hakka. Ka on abikaasa A. B, kelle juurde kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuks, süüdimõistetu, kes alles 23.08.2017 vabanes eelvangistusest (KIS andmetel Harju Maakohus 11.12.2017 süüdimõistev otsus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, jõustunud 28.12.2017) , olles samuti narkosõltlane ja korduvalt karistatud isik. Seega vabanedes elektroonilise valve alla ennetähtaegselt oleks süüdlasel küll kindel elukoht, kuid puudub toetav ja kontrolliv sotsiaalvõrgustik ning elektroonilisele valvele allutamine ei tagaks antud juhul ka uute, narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest hoidumist. Samuti suurendab retsidiivsusohu tõenäosust asjaolu, et süüdlasel puudub vabanemise puhuks kindel töökoht, milline tagaks nii talle kui ka alaealisele ülalpeetavale legaalse ja stabiilse sissetuleku. Tõsi, süüdlane on vangistuse jooksul korrektselt osalenud majandustöödel, mis viitab küll sellele, et ka lihtsamad tööd on talle vastuvõetavad, kuid kohtuistungil siiski ilmnes, et konkreetsed ja realistlikud plaanid oma edasise töise elu korraldamiseks tal puuduvad. G.Babilodze küll avaldas, et ta tahaks edaspidi tegeleda kunstiga, vitraaži ja keraamikaga, kuid kohtu hinnangul puudub siiski kinnipeetaval realistlik äriplaan, mis tagaks nii talle kui ka ülalpeetavatele piisava sissetuleku. Rahaliste vahendite puudus või nappus võib kitsikuses süüdimõistetut taas ajendada uut kuritegu, millega kaasneks ka hõlptulu teenimine, toime panema. Samuti on töökoha puudumisel isikul palju vaba aega, mille puhul on oht, et kinnipeetav võib hakata seda sisustama narkootikumide käitlemise/tarbimisega, mis tema puhul viib uute seadusrikkumiste toimepanemiseni. Kohus on seisukohal, et kinnipeetaval tuleb tegeleda vangistusasutuse sotsiaaltöötajaga koostöös kinnipeetavale sobiva töökoha leidmisega ning kaaluda tuleb ka seda, kas vabanemisel on mõistlik elama asuda samale pinnale samuti seal elava narkosõltlase juurde või tasuks pigem kaaluda esialgselt elatist mõnes rehabilitatsiooni pakkuvas keskuses, näiteks Lootose külas. Kohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolu, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka mitmed negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. Seetõttu leiabki kohus, et antud juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
7. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud muutused, need muutused on pikemaajalised ning isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist ( järgmine võimalus avaneb juba 08.10.2018) näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist, leida endale ka töökoht ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi narkootikumide käitlemisest ning erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik