lg-st 1 võlgnikule tulenevate kohustuste täitmisega ega tulutoova tegevusega, samuti selle otsimisega. Võlgnik on aruandes kohtule selgitanud, et loobus kindlast palgatööst ja sissetulekust põhjusel, et tegeleda hoolsamini oma 12-aastase koeraga, seega on võlgnik loobunud tööst ja sissetulekust mõjuva põhjuseta. Kui võlgnik väidab, et ettevõtjana teenib ta rohkem raha, siis puudub selle kohta tõend. Kaheldavad on võlgniku väited, nagu kannaks ta kogu oma vaba raha Eestis olevale Swedbank AS-i pangakontole. Kuna võlgnik elab Soomes, on võlausaldajal alust arvata, et võlgnik omab Soomes isiklikku pangakontot, mille väljavõtet ta ei ole esitanud. Võlgniku poolt esitatud Nordea panga konto väljavõttelt nähtub, et ettevõtte kontole toimuvad perioodilised laekumised, kuid võlgnik ei ole selgitanud, kui palju ta reaalselt teenib või kas ta saab juhatuse liikme tasu. Kui võlgnik töötab tasuta, siis on ta rikkunud
Eeltoodust tulenevalt leidis võlausaldaja, et võlgnik tuleb jätta oma kohustustest vabastamata ja menetlus tuleks lõpetada. 02.05.2016 esitas võlgnik kohtule täiendava aruande. Aruande kohaselt soovis ta pärast pankrotimenetlust alustada elu uues keskkonnas, mistõttu kolis 01.06.2012 elama Soome, töötades seal algselt suveteatri juuksurina, kohviku abilisena ja koristajana, otsides samas stabiilsemat tööd ja elukohta. 04.11.2013 registreeris võlgnik Xxxx, olles sellest hetkest füüsilisest isikust ettevõtja vastavate kohustuste ja õigustega Soome riigis. Detsembris 2015 laekus võlgnikule kui füüsilisest isikust ettevõtjale Xxxx 2014.a majandusaruande järgi tehtud maksetagastus, vastavalt seadusele kasutas võlgnik maksutagastust isiklikuks tarbeks ja ettevõttesse investeerimiseks. Võlgnik kinnitas, et on pika tööstaažiga ja vähese kogemusega pankrotivõlgnikuna elanud väga säästlikult ja arvestanud iga kulutust veel läbimõeldumalt kui enne. Võlgnik planeerib oma aega, et mitte jätta hooletusse oma 13-aastast koera ning on juba ka eelnevalt selgitanud, et hakkas ettevõtjaks seetõttu, et tööaega paremini jagada oma koeraga. Samas selgitas võlgnik aruandes, et soovib toetada vastavalt võimalustele materiaalselt oma 21-aastast tütart. Ettevõtjana ei ole võlgnik firma arengut kiirendanud pangalaenuga, vaid üritanud igapäevase tööga edendada. Võlgnik on loonud avaliku ettevõtte, teeb avalikult sotsiaalmeedias oma tööle reklaami ning töötab ametis, mida on omandanud ja pidevalt täiendanud 18 aasta vältel. Võlgnik jagab omandatud kogemusi õpilastele, võimaldades neile praktikat, täiendades samas ennast vastavalt olemasolevatele võimalustele. Võlgnik kinnitas, et ei ole tahtlikult varjanud ühtegi asjaga seotud fakti. 16.06.2016 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on käsitööline ja teenib sellega elatist. On saanud Soome riigilt töötuabi ja nõustamisi edasiliikumiseks. Ei saa endale palka maksta, stabiilset sissetulekut ei ole, kuid olukord on paranenud, eluasemekulude katmiseks enam abi paluma ei pea. Sissetulek sõltub klientide arvust, igakuine sissetulek on keskmiselt 1400-2000 eurot, millest peab maksma kohalikud maksud ja materjalid. On oma ettevõttega tegelenud 2,5a, nüüdseks on n-ö jalad alla saanud. Sissetulek on siiski kaootiline. Võlausaldajale ülekandeid teinud ei ole, on tasunud Haridusministeeriumile õppelaenu maksegraafiku alusel, perekond on aidanud makseid teha. Soovib lahendust, kuid ei oska pakkuda, millise summa saaks iga kuu maksta, kuud on erinevad. Midagi ei ole üle jäänud, ei ela üle oma võimete. Kui käive on 1400 eurot, siis sellest tuleb tasuda maksud ja materjalid. Vastuseks võlausaldaja väitele, et dokumentide kohaselt on võlgnikul miinimumist suuremad laekumised, millest oleks saanud ka võlgnevust tasuda, selgitas võlgnik, et viidatud dokument on ühiskonto emaga. Soomes on nn ettemaksu süsteem, kui makse on ette tasutud rohkem, siis see tagastatakse füüsilisest isikust ettevõtja kontole. Ärakuulamisel jäi võlausaldaja oma taotluse juurde leides, et võlgnik ei ole tegelenud piisavalt tulutoova tegevusega või seda otsinud ja seetõttu ei ole teinud makseid võlausaldajatele. Võlgniku eesmärk ei ole olnud võlgnevusi vähendada, võlgnik on maksnud oma tütre õppelaenu, teinud makseid, ostnud teatripileteid, maksnud tütre keelekursuseid. Vahendeid on olnud, kuid ei nähtu tahe vähendada võlgu. 2 08.08.2016 ja 09.08.2016 esitas võlgnik kohtu palvel täiendavad selgitused ja pangakontode väljavõtted. Selgituste järgi esitatakse Soome maksusüsteemi kohaselt aasta alguses prognoos teenitavast tulust, prognoosi põhjal esitavad ka erinevad kindlustused kohustuslikke igakuiseid arveid. Aasta lõpus toimub prognooside, tasutud arvete ja tegelike rahaliikumiste tasaarveldus, nii selgub, kas oled maksnud rohkem või vähem maksuametile või teistele kindlustustele. Võlgniku 2014.a alguses teenitava tulu prognoos ja sellelt makstavad maksud olid suuremad kui tegelikkus ning 2015.a detsembris tagastas Soome maksuamet 4705.48 eurot enammakstud makse. Kuna 2015.a raamatupidamisaruandes ei ole näha palgamakseid ning seda tõendab ka esitatud eraisiku tuludeklaratsioon, on võlgnikul õigus arvestada tagastatud summat kui palgaraha, mis teeb 2015.a võlgnikule kuus tagasiulatuvalt palgakulu brutona 392.12 eurot kuus. Xxxx 2015.a raamatupidamisaruanne näitab, et ettevõttel ei lähe loodetust paremini kõrgete maksude, kindlustuste ja igakuiste kõrgete üüripinna ülalpidamiskulude ning riigi majanduslanguse tõttu. Võlgnik selgitas, et sulgeb 2016.a augustis-septembris ettevõtte ning asub tegema palgatööd juuksurina, läbi mille tekib tal võimalus saada stabiilne igakuine sissetulek. 25.08.2016 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus võlausaldaja 24.08.2016 taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et olukorda, kus võlgnik, püüdes kindlama sissetuleku saamiseks käivitada võõras riigis ettevõtet ja ei ole 2,5 aasta jooksul teeninud nii palju tulu, et tasuda võlausaldajatele võlgade vähendamiseks makseid, ei saa käsitleda kui võlgniku poolset võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kuna võlgnik on selgitanud, et on enne oma ettevõtte käivitamist püüdnud leida kindlat sissetulekut ka teistel erialadel ning palgatöötajana töötades, saab järeldada, et võlgnik on andnud endast parima, et täita võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ha kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus võlausaldaja taotluse rahuldamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine tuleb otsustada alles pärast
13.09.2016 esitas võlausaldaja Harju Maakohtu 25.08.2016 kohtumäärusele määruskaebuse, mille kohaselt palus 25.08.2016 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud vääralt tõendeid ja jõudnud väärale lõppjäreldusele. Võlausaldaja ei saa nõustuda kohtuga, et võlgnik ei ole toime pannud
§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumist. Võlgniku esitatud 02.05.2016 aruandest ja sellele lisatud Nordea panga konto väljavõttest on selgelt näha, et võlgniku kontol oli piisavalt vahendeid, et võlausaldaja nõude katteks teha tasumisi kas või minimaalsel määral. Olles iseenda usaldusisik, pidi võlgnik olema teadlik, et tal on kohustus võlausaldaja nõuete katteks oma tulust kinnipidamisi teha ja need üks kord aastas ka välja maksta. Kuna võlgnikul olid rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks olemas on võlgnik oma kohustusi rikkunud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu VÕS § 104 lõike 2 mõttes. Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2016 kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 25.08.2016 määrus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule võlausaldaja 24.03.2016 taotluse uueks lahendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus asus enda 20.12.2016 kohtumääruses seisukohale, et Harju Maakohtu kohtulahend ei sisalda vastuseid võlausaldaja väidetele
MS § 465 lõike 2 punkti 8, mille kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab edasi kaevata sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusakte, millest kohus juhindus. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohus peaks kaaluma võlgniku usaldusisiku ülesannetest vabastamist ja usaldusisiku määramist. 20.02.2017 kohtumäärusega vabastas Harju Maakohus võlgniku enda usaldusisiku kohustuste täitmisest kohustustest vabastamise menetluses ning määras võlgniku uueks usaldusisikuks Xxxx. 3 02.02.2017 esitas võlgnik kohtule
Võlgnik ei ole kogu menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi makset, kuigi menetlus on kestnud juba 4 aastat ja ligi 4 kuud. Samas on võlgniku sissetulek olnud piisav, et võlausaldajatele makseid teha. Võlgnik on teinud põhjendamatuid kulutusi ning rikkunud võlausaldaja huve, samuti on võlgnik eelistanud ühe võlausaldaja huve teisele. Võlausaldaja toob võlgniku 2016. aasta aruandes toodud sissetuleku põhjal välja, et 2016. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt määratud töötasu alammäär 430 eurot kuus, mistõttu näiteks novembris, kui võlgnikule sissetulekuks oli 2127,53 eurot, oleks ta
Võlgniku esitatud palgatõendi kohaselt oli tema jaanuarikuu netotasuks XxxxOY-s 1320,28 eurot, kuid arvestades, et
Võlausaldaja Swedbank AS jäi 06.06.2017 toimunud ärakuulamisel oma taotluse ja seisukohtade juurde. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 28.08.2017, et kokkuleppele jõuda. 21.07.2017 teatas Haridus- ja Teadusministeerium, et võlgnik on võlgnevuse täielikult tasunud, mistõttu neil võlgniku suhtes rohkem pretensioone ei ole. 28.08.2017 teatas Swedbank AS, et pooltevahelised läbirääkimised ei ole õnnestunud, mistõttu jääb võlausaldaja oma taotluse ning täiendavalt esitatud seisukohtade juurde. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku Xxxx kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 28.08.2017 esitas võlgnik Xxxx aruande ja seisukoha, milles selgitab, et erinevate sularaha sissepanekute ja väljavõtete ning maksude sooritamine ei tähenda, et ta oleks saanud lisatulu. Need on sularaha sissepanekud emalt, et maksta eluaseme üüri ja muud arveldused erinevate maksete tasumiseks, ettevõtluse arvete tasumiseks. Võlgnik kinnitab, et ei ole seadust rikkunud ja saanud töötasu sularahas. Pärast 06.06.2017 toimunud ärakuulamist tegi võlgnik Swedbank AS-le ettepaneku, et tasub võlausaldajale hetkel pangakontol olevad säästud summas 755,37 eurot ja tulevikus igakuiselt töötasust 107,91 eurot ning detsembris 2017 laekuva ettevõtlustulu summas 234 eurot, kuid võlausaldajale see ei sobinud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kuulas 06.06.2017.a ära võlgniku ja enda ärakuulamiseks soovi avaldanud võlausaldaja Swedbank AS-i. 06.06.2017.a andis võlgnik Xxxx kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 5
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 kohtumäärusega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Xxxx’i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on kohtule selgitanud, et on kohustusest vabastamise menetluse kestel elanud Soome Vabariigis ja seal töötanud nii palgatöötajana kui ka tegelenud ettevõtlusega. Võlgniku selgituste kohaselt on tema sissetulekute suurus olnud alates 202,32 eurost kuus kuni 567,37 euroni kuus. Kohus leiab, et ligi 5 aastat on piisavalt pikk aeg võlgnikule leidmaks Soome Vabariigis töö või saamaks järjele oma ettevõte, mis tooks piisavalt tulu, et võlausaldajate nõudeid vähendada. 08.08.2016 teatas võlgnik kohtule, et sulgeb seoses kõrgete maksude, kindlustuste ja igakuiste kõrgete üüripinna ülalpidamiskulude ja majanduslanguse tõttu augustis-septembris oma ettevõtte ning asub tegema palgatööd meeste- ja naistejuuksurina, mille läbi tekib võimalus saada stabiilne igakuine sissetulek. 06.06.2017 ärakuulamisel teatas võlgnik, et on hetkel palgatööline ning töötasuks on 500 eurot kuus neto. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada pigem niivõrd madala palga eest töötamist, eriti arvestades asjaolu, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud ligi 5 aastat ning võlgnik elab ja töötab Soome Vabariigis, kus sellise aja jooksul oleks võlgnik suutnud kindlasti tulutoovama töö leida. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena.
mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kuivõrd võlgnik on suurema osa kohustustest vabastamise perioodil üritanud oma ettevõtet järjele saada, kuid ebaõnnestunult, oleks võlgnik käesoleval juhul pidanud otsima lisatööd või parema palgaga töökoha, kui antud hetkel. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida rohkemat ta on teinud lisatöö või parema palgaga töökoha otsimiseks. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või senisest kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajale Swedbank AS hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o ligi 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks, samas kui on teisele võlausaldajale Haridus- ja Teadusministeerium menetluse kestel võlgnevuse tasunud. Võlgnik ei tohi ühte võlausaldajat teisele eelistada, vaid peab tegema võlausaldajatele väljamakseid seaduse juhiseid järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud ka
lg-s 3 ja 4 sätestatud kohustusi, mis näevad ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ning sellest tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti. Kohustustest 6 vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul võlausaldaja Swedbank AS ees kohustusi summas 12 219,92 eurot ja võlausaldaja Haridus- ja Teadusministeerium ees kohustusi summas 1901,28 eurot. Terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik teinud väljamakseid vaid ühele võlausaldajale, Haridus- ja Teadusministeerium, ning tasunud kogu nõude. Võlausaldajale Swedbank AS ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakset teinud. Sellist käitumist võlgniku poolt ei saa ilmselget ei saa lugeda põhjendatuks ja piisavaks. Võlausaldaja on seisukohal, et tema arvutuste ning võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli võlgnikul võimalusi eraldada võlausaldajale Swedbank AS väljamaksete tegemiseks seaduses sätestatut summasid ning on selle tegemata jätmisega rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ja kahjustanud võlausaldaja huve. Swedbank AS on näidetena välja toonud, et arvestades 2016. aastal Vabariigi Valitsuse poolt määratud töötasu alammäära 430 eurot kuus, oleks näiteks novembris, kui võlgniku sissetulekuks oli 2127,53 eurot, pidanud võlgnik
Võlgniku esitatud palgatõendi kohaselt oli tema jaanuarikuu netotasuks XxxxOY-s 1320,28 eurot, kuid arvestades, et 2017. aastal on vastav töötasu alammäär 470 eurot kuus, pidanuks võlgnik sellest võlausaldajatele eraldama 850,28 eurot. Sarnaselt eeltoodule on võlgnikul ka varasemalt olnud kohustus töötasu alalmmäärast ülejääv summa võlausaldajatele tasuda, mida ta teinud ei ole. Võlgniku poolt esitatud tõendi kohaselt oli tema 31.12.2015 arvelduskonto saldo 4705,48 eurot, millest nähtub, et võlgnikul on olnud võimalusi võlausaldaja nõuet täita. Võlgniku selgituse kohaselt on viidatud summa näol tegemist maksutagastusega, mida ta arvestab eelneva aasta sissetulekuna, mis kuudesse jagatuna teeb 392,12 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei saa viidatud summat arvestada sissetulekuna, millele ei saa sissenõuet pöörata, ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole igakuise töötasuga, mida võlgnik jooksvalt enda ülalpidamiseks vajab. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnikul oli võimalusi võlausaldajale väljamaksete tegemiseks. Võlgnik ei ole ärakuulamisel nimetatut ümber lükanud. Arvestades menetluse eripära on võlgnikul kohustus kulutuste tegemisel arvestada võlausaldajate huve ja vähendada võlgnevusi. Võlgnik ei ole põhjendanud ka, miks on kohustuse täitnud eelistades ühte võlausaldajat teisele. Kuivõrd
175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on
Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud
lg-s 1, 3 ja 4 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku Xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 7 Kuivõrd Xxxx (pankrotis) ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Xxxx (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt
lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Xxxx’i (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate Xxxx’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.