1-17-9568/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9568 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Jan Suvorov süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja Sergei Saburov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Jan Suvorov (isikukood 39505083717), apellatsioon RESOLUTSIOON Jan Suvorovi apellatsioon jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. MAAKOHTU OTSUS
4. Viru Maakohus
5. novembril
6. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistas Jan Suvorovi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 1 aasta 8 kuud. Karistusaeg algas
7. augustil
8. Maakohus tunnistas süüdi ka Sergei Saburovi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi, kuid tema osas ei ole kohtuotsust apellatsioonikohtusse edasi kaevatud. VÕS § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis kohus süüdistatavatelt välja tsiviilhagid kannatanute kasuks. J. Suvorovilt mõistis kohus välja ka menetluskulud sundraha 705 eurot ja kaitsja tasu õigusabi osutamise eest 576 eurot (s.o kokku 1281 eurot), võimaldades tal tasuda need osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. DNA-ekspertiisi maksumuse 399 eurot jättis kohus riigi kanda. 1.
9. Süüdi tunnistas maakohus J. Suvorovi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi alljärgnevates tegudes: 1) J. Suvorov
10. märtsil 2017 ajavahemikul kell 01.30 – 02.30 varastas Narvas Joala tn 3 ja 5 majade vahele pargitud J.K. kuuluvast autost Audi A6, registreerimisnumber XXX, sissemurdmise teel raha 30 eurot ja tahvelarvuti Samsung Tab2 maksumusega 250 eurot, tekitades J. K varalise kahju kokku 280 eurot; 2) J. Suvorov ajavahemikul
11. märts 2017 kell 18.15 kuni
12. märts 2017 kell 11.00 varastas Narvas Tallinna maantee 42 maja juurde pargitud J.S. kuuluvast autost Audi 80, registreerimisnumber XXX, luku lahtimurdmise teel (lukkude remont maksab 200 eurot) päikseprillid Diesel maksumusega 150 eurot ning rahakoti maksumusega 30 eurot, milles olid juhiluba tema nimele, Ivangorodis asuva Neste tankla kliendikaart, poe kliendikaart (varalise väärtuseta), 200 vene rubla (3.23 eurot), tekitades J. S varalise kahju kokku 383.23 eurot; 3) J. Suvorov
13. märtsil 2017 kella 04.43 paiku varastas Narvas Tallinna maantee 32 maja juurde pargitud A.C. kuuluvast autost Audi 100, registreerimisnumber XXX, auto ukselukkude lahti murdmise teel (lukkude remont maksab 50 eurot) varalist väärtust mitteomava võtmekimbu nahkvutlaris, signalisatsioonipuldi maksumusega 35 eurot, mälupulga maksumusega 20 eurot ning varalist väärtust mitteomava rahakoti, milles olid 2500 Vene rubla (40.39 eurot), varalist väärtust mitteomavad Vene Föderatsiooni erinevate kaupluste kliendikaardid, tekitades A. C varalise kahju 145.39 eurot; 4) J. Suvorov ajavahemikul
14. aprill 2017 kell 19.30 kuni
15. aprill 2017 kell 07.40 varastas Narvas Kangelaste 18 maja juurde pargitud A.K. kuuluvast autost Audi A4, registreerimisnumber XX, juhiukseluku lahti murdmise teel varalist väärtust mitteomava rahakoti, milles oli raha 120 eurot, rahalist väärtust mitteomava rahakoti, milles olid mündid kokku 10 eurot, varalist väärtust mitteomava plastpurgi, milles olid mündid kokku 40 eurot, mündid kokku 50 eurot, varalist väärtust mitteomava spordirahakoti Adidas, milles olid mündid kokku 10 eurot ja A. K kindlustuskaardi, tekitades A. K varalise kahju kokku 230 eurot; 5) J. Suvorov ajavahemikul
16. mai 2017 kell 23.00 kuni
17. mai 2017 kella 07.00 varastas Narvas Võidu 5 maja juurde pargitud S.P. kuuluvast autost VW Transporter, registreerimisnumber nr XXX, juhiukse luku lahti murdmise teel videoregistraatori Olympus maksumusega 86 eurot koos mälukaardiga 64 GB maksumusega 30 eurot, pingemuunduri maksumusega 240 eurot, auto Ford Courier Combi (registreerimisnumber XXX) võtmed, mille taastamine maksab 200 eurot, auto Iveco Daily (registreerimisnumber XXX) võtmekomplekti, võtme taastamine maksab 80 eurot, tekitades S. P. varalise kahju kokku 636 eurot; 6) J. Suvorov ajavahemikul
18. mai 2017 kell 20.00 kuni
19. juuni 2017 kell 06.30 varastas Narvas Puškini 49 maja juurde pargitud M.B. kuuluvast autost Volkswagen, registreerimisnumber XXX, juhiukseluku lahti murdmise teel pool pakki sigarette Camel maksumusega 0,90 eurot, multifunktsionaalse liigendnoa maksumusega 5 eurot, tekitades M. B varalise kahju kokku 5,90 eurot (kannatanu hagiavaldust ei esitanud); 7) J. Suvorov ajavahemikul
20. juuni 2017 kell 22.00 kuni
21. juuni 2017 kell 13.00 varastas Narvas Rakvere 30 maja juurde pargitud A.K. kuuluvast autost Audi 80, registreerimisnumber XXX, võtme sobitamise teel varalist väärtust mitteomava rahakoti, milles olid A. K ID-kaart ja juhitunnistus (dokumentide vahetamine maksab 70 eurot), A. K pangakaart, auto Audi 80 dokumendid, tekitades varalise kahju kokku 70 eurot. 8) J. Suvorov ajavahemikul
22. juuli 2017 kell 14.00 kuni
23. juuli 2017 kell 06.00 varastas Narvas Puškini 23 maja juurde pargitud D.G. kuuluvast autost VW Caddy, registreerimisnumber XXX, juhiukseluku lahti murdmise teel (luku asendamine maksab 30 eurot) juhiloa, ID-kaardi tema nimele, firma OÜ X varalise väärtuseta pangakaardi, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 10 eurot, kalendermärkmiku maksumusega 10 eurot, elektronkaalu maksumusega 2 eurot, tekitades D. G varalise kahju kokku 52 eurot; 2 9) J. Suvorov ajavahemikul
24. august 2017 kell 19.30 kuni
25. august 2017 kell 09.45 varastas Narvas Rahu 8 ja 10 majade vahelisele platsile pargitud A.S. kuuluvast reisibussist Mercedes 412, registreerimisnumber XXX juhiukse akna lõhkumise teel (klaasi asendamine maksab 75 eurot) navigaatori Garmin maksumusega 200 eurot, videoregistraatori maksumusega 100 eurot ning portfelli maksumusega 40 eurot, milles olid kaks registreerimisraamatut reisijate üle piiri vedude vormistamiseks piiril, bussi ja haagistreileri tehniline pass, reisijateveo litsentsid, reisijateveo kursuste lõpetamise tunnistus, FIE registreerimistunnistus, tõend tehnoülevaatuse läbimise kohta sõitudeks Venemaale ja Euroopasse, kaks luba reisijate veoks Venemaale, tahhograafi kontrollimise tõend, samuti oli maha võetud välise valgustuse külgmine lamp, taastamine maksab 20 eurot, tekitades A. S varalise kahju kokku 435 eurot; 10) J. Suvorov ajavahemikul
26. august 2017 kell 19.00 kuni
27. august 2017 kell 08.50 varastas Narvas Tallinna maantee 42 maja juurde pargitud A.L. kuuluvast väikebussist Mercedes Sprinter, registreerimisnumber XXX, juhiukse klaasi lõhkumise teel (juhiukse klaasi ja lõhutud lukkude vahetus maksab 120 eurot) kasti koos tööriistadega maksumusega 199 eurot, firma Apple sülearvuti maksumusega 999 eurot, tekitades A. L varalise kahju kokku 1318 eurot; 11) J. Suvorov ajavahemikul
28. august 2017 kell 18.00 kuni
29. august 2017 kell 06.45 varastas Narvas Kreenholmi 9 maja juurde pargitud S.P. kuuluvast autost Audi A6, registreerimisnumber XXX, juhiukseluku lahti murdmise teel rahakoti maksumusega 15 eurot, milles olid S. P ID-kaart (vahetus maksab 25 eurot), juhiluba, auto tehniline pass (dokumentide vahetus maksab 10 eurot), erinevate kaupluste kliendikaardid (varalise väärtuseta), metallmündid kokku summas 2 eurot, automaki Pioneer pult maksumus 20 eurot, auto lisavalgustuse pult (varalise väärtuseta), mis oli musta värvi nahkvutlaris Audi logoga maksumus 20 eurot, tekitades S. P varalise kahju kokku 92 eurot; 12) J. Suvorov koos S. Saburoviga
30. juulil 2017 kella 01.55 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, grupis varastasid Narvas aadressil Tallinna mnt 51 asuvast kauplusest S. akna lõhkumise teel (akna asendamine maksab 921,86 eurot) soojapuhuri Master B 70 CED maksumusega 166,00 eurot, kaks soojapuhurit Master B 5 EPB kogumaksumusega 128,00 eurot, tekitades firmale AS Mecro varalist kahju kokku 1215,86 eurot. 1.
31. Kohus leidis, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud. AS S. tsiviilhagi tuleb välja mõista J. Suvorovilt ja S. Saburovilt solidaarselt. Ülejäänud tsiviilhagid peab hüvitama J. Suvorov. Mõlemad süüdistatavad on hagid õigeks võtnud. 1.
32. Maakohus leidis ka, et süüdistatavad peavad tasuma sundraha ja kaitsjatasud. J. Suvorov peab tasuma sundraha 705 eurot ning kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu eeluurimisel ja kohtumenetluses õigusabi osutamise eest vastavalt 408 eurot ja 168 eurot. Arvestades menetluskulude suurust on vajalik anda süüdistatavatele KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda kulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. DNA-ekspertiisi kulu jääb riigi kanda. APELLATSIOON
33. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni J. Suvorov. Ta märgib, et viies episoodis jäävad tsiviilhagid 200 euro piirist allapoole ning tema need teod on seega käsitletavad väärtegudena. Veel palub ta, et menetluskulu 1281 eurot ja DNA-ekspertiisi kulu 399 eurot jäetaks täielikult riigi kanda. Ta kannab karistust vanglas ega saa seetõttu kulusid tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine 3 pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. novembri
36. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
37. Ringkonnakohus leiab, et J. Suvorovi apellatsioon on tervikuna perspektiivitu, s.o ükski selles esitatud väide ei anna alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Teisisõnu öelduna on apellatsioon ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Taolist seisukohta põhistades märgib kolleegium järgmist.
38. Maakohus tunnistas J. Suvorovi süüdi kaheteistkümnes vargusteos. Neist viies oli vargusega tekitatud kahju väiksem kui 200 eurot, nagu süüdistatav ise õigesti märgib. J. Suvorov jätab aga tähelepanuta, et kohus mõistis ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, s.o üheks kvalifitseerivaks tunnuseks on varguste toime panemine süstemaatiliselt (p 9). Süstemaatilisuse seisukohalt KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses ei ole aga oluline, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on sooritanud vähemalt kolm vargust, mis moodustavad teatud sisulise süsteemi. Teod on omavahel seotud eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
39. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10). Nagu juba märgitud, tunnistas esimene kohtuaste J. Suvorovi süüdi kaheteistkümnes varguses ning subsumeeris need seega õigesti KarS § 199 alla.
40. Ilmselgelt perspektiivitu on ka apellandi taotlus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kõigepealt juhib ringkonnakohus J. Suvorovi tähelepanu sellele, et DNA-ekspertiisi maksumuse 399 eurot jättis maakohus kohtuotsusega riigi kanda. Ehk siis apellandi taotlus selles osas on sisutu. Teiseks peab ära märkima, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul jätta riigi kanda vaid osa menetluskulusid, s.o mitte kogu kulusummat, nagu seda soovib apellatsioonis J. Suvorov. Edasi selgitab ringkonnakohus apellandile, et menetluskulusid saab riigi kanda jätta vaid nn mõjuva põhjuse olemasolul ning vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale vangistuses viibimine seda ei ole. J. Suvorov on menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendanud aga vaid argumendiga, et ta kannab karistust kinnipidamisasutuses. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb kohtupraktika kohaselt käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
41. mai 2012 määrus asjas nr 3-1-1-57-12, p 9). Seejuures on kohtupraktikas leitud, et selle seaduses nimetatud mõjuva põhjuse tõendamiskoormis lasub taotluse esitajal ehk teisisõnu – seda ei saa pelgalt sellekohase väite esitamise taustal eeldada. Selliseks mõjuvaks põhjuseks seaduse tähenduses ei ole aga, nagu juba eelnevalt öeldud, kinnipidamisasutuses viibimise fakt iseenesest. Sissetuleku puudumine vangistuses viibitaval ajal ei tähenda ilmtingimata veel seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste tasumiseks. Seega kui isikul on vaatamata vangistuses viibimisele ning töökoha mitteomamisele võimalik temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid tasuda muude vahendite arvelt, ei esine mõjuvat põhjust temalt välja mõistetud rahaliste kohustuste riigi kanda jätmiseks. 4 Käesoleval juhul ei ole J. Suvorov esitanud mingeidki tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Nii ei selgu apellatsioonist, kas süüdimõistetul võib olla mingit hõlpsalt realiseeritavat vara, mille arvelt tal oleks võimalik kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida sedagi, et maakohus on J. Suvorovile kõnealuses küsimuses juba ka vastu tulnud, s.o kohus andis KrMS § 180 lg 3 alusel talle võimaluse hüvitada menetluskulu osade kaupa aasta jooksul.
42. Eeltoodut põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus J. Suvorovi apellatsiooni Viru Maakohtu
43. novembri
44. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust. Apellatsioon tuleb süüdistatavale tagastada. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau