KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 1431

alusel kohaldatud lisapiirangu tühistamiseks Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. detsembri
2. a määrus Andrus Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Andrus Lutsule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. Lugeda see summa menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrusega võeti karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi kahtlustatav Andrus Lutsu vahi alla. Samal päeval kohaldas Lõuna Ringkonnaprokuratuur A. Lutsu suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 1431 lg 1 alusel lisapiiranguid, piirates tema lühiajalisi kokkusaamisi, kirjavahetust ja telefoni kasutamist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
2. märtsi
3. a määrusega tühistati lisapiirangud osaliselt ja A. Lutsule lubati lühiajalisi kokkusaamisi emaga.
5. märtsil 2017 jõustus Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a määrus kohtuasjas nr 1-12-
8. Selle määrusega pöörati täitmisele A. Lutsule Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust.
11. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
12. aprilli
13. a määrusega tühistati A. Lutsu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, kuna A. Lutsu oli asunud kandma vangistust. Samas kohaldati A. Lutsu suhtes lisapiiranguid – prokuratuur piiras käimasoleva kriminaalmenetluse lõpuni A. Lutsu lühija pikaajalisi kokkusaamisi (välja arvatud lühiajalised kokkusaamised emaga), kirjavahetust ja telefoni kasutamist.
15. juunil 2017 esitas A. Lutsu Lõuna Ringkonnaprokuratuurile taotluse lisapiirangute tühistamiseks, et ta saaks minna karistust kandma avatud sektorisse ja tegeleda pankroti- ja töövaidlusega. Prokuratuuri
16. juuni
17. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata.
18. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist taotles A. Lutsu kaitsja kohtult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
19. aprilli ja
20. juuni
21. a määruste tühistamist. Tartu Maakohtu
22. juuli
23. a määrusega anti teiste hulgas kohtu alla A. Lutsu süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Sama kohtumäärusega jäeti rahuldamata A. Lutsu kaitsja taotlus lubada A. Lutsul oma emale helistada, kuid A. Lutsu lubati lühiajalistele kokkusaamistele emaga.
25. septembril 2017 saabus Tartu Maakohtusse A. Lutsu avaldus, milles ta taotles suhtlemise lisapiirangute tühistamist, et ta võiks vabalt suhelda oma perekonnaga ja saada tööle. Tartu Maakohtu
26. septembri
27. a määrusega jäeti A. Lutsu taotlus lisapiirangute tühistamiseks rahuldamata.
29. oktoobril 2017 saabus Tartu Maakohtule järjekordne A. Lutsu taotlus lisapiirangute osaliseks tühistamiseks, võimaldamaks tal suhelda oma perekonnaga ja lubamaks talle lühiajalisi kokkusaamisi. Tartu Maakohtu
30. novembri
31. a määrusega rahuldati A. Lutsu taotlus osaliselt. Talle lubati jätkuvalt lühiajalisi kokkusaamisi emaga, samuti telefonikõnede tegemist emale. Määrusega lubati A. Lutsule ka lühiajalisi kokkusaamisi tütrega ja lapse emaga. A. Lutsu taotluse lubada talle lühiajalisi kokkusaamisi ka elukaaslase P. V jättis kohus rahuldamata, kuna P. V on käesolevas kriminaalasjas tunnistaja. A. Lutsu esitas Tartu Maakohtu määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu
32. novembri
33. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
34. detsembril 2017 esitas A. Lutsu kaitsja määruskaebuse Riigikohtusse.
36. detsembril 2017 esitas A. Lutsu kaitsja R. Objartel taotluse

§ 1431lg 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 102 alusel seatud lisapiirangu – A. Lutsu täieliku eraldamise teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest – tühistamiseks.

1. Tartu Maakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega taotluse rahuldamata, märkides järgnevat. Üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjades toimub tõendite kogumine kohtuistungil. Arvestades, et ka isikulised tõendid formuleeruvad alles ütluste andmise käigus istungil, tooks lisapiirangute tühistamine kaasa võimaluse isikuliste tõendite mõjutamiseks. A. Lutsule seatud suhtlemispiirangute tühistamine annaks A. Lutsule võimaluse lisaks lähedastele suhelda piiritlemata inimeste ringiga, kelle sidemeid A. Lutsuga ei ole võimalik vanglal kontrollida. Ühtlasi ei oleks võimalik kontrollida A. Lutsu suhtluse sisu nende isikutega, st välistada võimalikud katsed isikuliste tõendite mõjutamiseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri andmetel on A. Lutsu kallutanud isikuid ütluste muutmisele. Kuivõrd A. Lutsu on käesoleval ajal eeluurimisaluse isiku staatuses ning ootab kohtuistungit, ei ole põhjendatud temale tingimusteta kohaldada vangistust kandvate isikute režiimi. Seega ei ole lisapiirangute tühistamine ning A. Lutsu üleviimine karistust kandvate isikute režiimile põhjendatud. Seda selleks, et tagada kohtumenetluses usaldusväärsed ning mõjutamata isikulised tõendid. A. Lutsul on võimalik helistada emale, lisaks on talle lubatud lühiajalised kokkusaamised tütrega ja lapse emaga. 2

§ 1431

lg 1 kohaselt võib isiku mh täielikult eraldada teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Maakohus pidas A. Lutsu lisapiirangu kohaldamist – täielikku eraldamist teistest kinnipidamisasutuses viibivatest isikutest – jätkuvalt põhjendatuks, kuna on alust arvata, et A. Lutsu võib mõjutada isikulisi tõendeid. 3

§ 1431

lg-s 1 sätestatud lisapiirangute kohaldamisel ulatuslik kaalutlusruum, millesse kõrgema astme kohus peaks määruskaebemenetluses sekkuma üksnes lisapiirangu ilmse alusetuse või ebaproportsionaalsuse korral. 15. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul

§ 1431lg 1 mõttes piisav alus oletada, et A.

Luts võib lisapiirangute tühistamise korral hakata kahjustama kriminaalmenetluse läbiviimist, mõjutades isikulisi tõendiallikaid. Nähtuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

1. jaanuari
2. a määrusest on ühe ülekuulatud isiku sõnul A. Lutsu käitunud tema suhtes ähvardavalt ja hirmutanud, mistõttu on alust arvata, et ta võib edaspidigi sarnaselt käituda. Samuti on prokurör
3. detsembri
4. a korraldaval kohtuistungil märkinud mh järgmist: „[K]ohtuistungiteks ettevalmistades pidin suhtlema tunnistajatega, kes on endised kaaskahtlustatavad ja mitmed on avaldanud, et nendeni on jõudnud info Lutsu käest, et nad muudaks oma ütlusi. Praegu konkreetsel juhul ma ei saa nimesid nimetada, sest see on avaldatud suulises suhtluses ja seda saab veel täpsustada vaid istungil. Kinnitan, et mitmed tunnistajad on seda avaldanud.“ (KoTo, tl 7)

§ 1431

lg 1 kohaldamiseks ei pea tunnistajate mõjutamise oht olema tõsikindlalt tuvastatud, seadus räägib „piisavast alusest oletada“, et kahtlustatav või süüdistatav võib hakata kriminaalmenetluse läbiviimist. Samuti ei pea

§ 1431

lg 1 kohaldamise eelduste kindlakstegemisel tuginema nn rangetele tõenditele (

§ 63

lg 1), vaid lubatavad on ka nn vabatõendid (

§ 63lg 2).

Vabatõendina

§ 63

lg 2 mõttes on käsitatav ka prokuröri poolt maakohtu korraldaval istungil antud kinnitus selle kohta, et mitu tunnistajat on avaldanud, et A. Lutsu on üritanud neid mõjutada. Lisaargumendina kõneleb kriminaalmenetluse kahjustamise ohu jaatamise kasuks A. Lutsu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ähvardava karistuse raskus. Praeguses asjas on miinimumlävend

§ 1431lg 1 kohaldamiseks täidetud.

1. Üldmenetluses toimub ütluste kui tõendi kogumine kohtuistungil ristküsitluse käigus. Seetõttu ei ole lisapiirangute jätkuva põhjendatuse hindamise seisukohalt erilist kaalu kaitsja osutatud asjaolul, et kohtueelses menetluses on tunnistajad juba üle kuulatud: kohtueelses menetluses antud ütlused on tõendina kasutatavad vaid erandjuhtudel. Riigikohus on leidnud, et tõendite moonutamise oht pole olematu isegi pärast seda, kui potentsiaalselt mõjutatav isik on oma tõendusliku panuse kriminaalmenetluses andnud ja kohtumenetlus on jõudnud kohtuvaidlusteni (vt lähemalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-4-1-2-16, p-d 101–102).
4. Hinnates A. Lutsu suhtes lisapiirangute kohaldamise jätkuvat proportsionaalsust, arvestab kolleegium esmalt sellega, et nendest piirangutest tingitud põhiõiguste riive intensiivsust vähendab olulisel määral A. Lutsule antud võimalus suhelda mitme perekonnaliikmega (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 31). A. Lutsule on lubatud lühiajalised kokkusaamised oma ema, lapse ja lapse emaga, samuti telefonikõned emaga. Kuna põhiõiguste riive intensiivsus suureneb aja möödudes, eeldab selle jätkuv proportsionaalsus õiguste piiramise aluse kõrval riigi aktiivset tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 31). A. Lutsu vahistati
7. jaanuaril 2017, ta anti kohtu alla
8. juulil 2017, asja kohtulik arutamine maakohtus algab
9. märtsil
10. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, on kriminaalmenetlust toimetatud piisavalt tempokalt. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et avalik huvi kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks kaalub üles A. Lutsu soovi suhelda vanglas kaaskinnipeetavatega, asuda tööle ja läbida individuaalset täitmiskava jne. Seega on lisapiirangute kohaldamine jätkuvalt proportsionaalne.
11. Kaitsja taotleb alternatiivselt seda, et A. Lutsu eraldataks vaid kaaskinnipeetav A. V. Ringkonnakohtu hinnangul ei täidaks taoline piirang oma eesmärki. Asjaolu, et A. Lutsu ja 4

§ 390lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.

detsembri

1. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
2. A. Lutsu kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid A. Lutsule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega Tartu Vanglas kohtumiseks ning maakohtu määruse sisu selgitamiseks ja kliendi kaebesoovi väljaselgitamiseks kolm pooltundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti kolm pooltundi. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu kuue pooltunni eest. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Seega loeb kolleegium määruskaebemenetluses A. Lutsule õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kuus pooltundi, millele vastav riigi õigusabi tasu on 120 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks 24 eurot.

§ 187

lg 2 teise lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel loeb ringkonnakohus kaitsjale käesolevas määruskaebemenetluses määratud riigi õigusabi tasu 144 eurot menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 5