1-17-6790/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6790 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti Siim Raev (ik 38805146018) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
8. jaanuari 2018 määrus, millega Siim Raev jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sikuti Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Siim Raevule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Siim Raevult menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Siim Raev kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
10. augusti
11. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 9 kuud vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse alguseks loeti
14. juuni
17. detsembril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid S. Raevu vangistusest enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta S. Raevu tingimisi vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega.
18. Tartu Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega jäeti S. Raev tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused S. Raevu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Positiivne on, et S. Raevul puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisel kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Negatiivse asjaoluna tõi kohus välja S. Raevu korduva karistatuse ning Harju Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja, kus S. Raevule on esitatud süüdistus I astme kuriteos. Kohus märkis sedagi, et vabanemisel puudub S. Raevul töökoht. Ehkki vanemad on lubanud teda aidata, nähtub, et S. Raevu elustiil on kohati teisi ärakasutav. Riskivale ja hoolimatule käitumisele viitab kuritegude laad. Edasist toimetulekut võivad mõjutada suured võlanõuded ja probleemid alkoholiga. Nimelt on S. Raev pannud toime varavastaseid kuritegusid selleks, et hankida alkoholi. Ta on käitunud konfliktisituatsioonides agressiivselt. Samuti on ta ilmunud kriminaalhooldaja juurde alkoholijoobes. Kohtul ei tekkinud veendumust, et S. Raevu karistus on oma eesmärgi täitnud ja ta hakkab elama õiguskuulekat elu. Samuti puudub veendumus, et ta suudab nõuetekohaselt läbida katseaja ja täita kriminaalhoolduse nõudeid.
21. Kaitsja taotleb kohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja S. Raevu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et maakohus on diskretsiooniõigust ebaõigesti kohaldanud tuginedes vaid ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivatele asjaoludele. Nimelt nähtub materjalidest, et S. Raev on käitunud vanglas seaduskuulekalt ja omandanud hariduse Tartu Kutsehariduskeskuse kaudu. Ta jätkab õpinguid
22. klassis. Arvestada tuleks ka S. Raevu isikut – ta on avaldanud kahetsust varasemate kuritegude suhtes. Tal on toetav pere ja kindel elukoht. Narkootikumidest ta sõltuvuses ei ole. Seega puuduvad kuriteole tõukavad faktorid. Samas motivatsioon elada seaduskuulekat elu on suur. S. Raev on lubanud loobuda alkoholist, mis on varasemalt kuritegude toimepanemise tinginud. Ühtegi tõendatud argumenti maakohtu määrusest ei nähtu – on vaid oletused ja subjektiivne veendumus, et S. Raev ei suuda õiguskuulekat elu elada. Ka kohtu veendumus, et S. Raev ei suuda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaega ja kontrollnõudeid täita, on oletuslik. S. Raev on nõus asuma tööle ning jätkama õpinguid. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et S. Raevu karistus on eesmärgid täitnud ning ta suudab edukalt seaduskuulekas olla. S. Raev kahetseb varasemaid õigusrikkumisi ning tal on piisav soov asuda õppima ja tööle ning tagatised õiguskuuleka elu elamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
24. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad S. Raevu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
25. Apellatsioonikohus ei saa nõustuda, et maakohus on S. Raevu ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse tegemisel tuginenud vaid vabastamise vastu rääkivatele asjaoludele. Kohus on arvestanud, et S. Raev on käitunud vanglas hästi, samuti on positiivse asjaoluna välja toodud kindla elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Ehkki ka ringkonnakohus leiab, et hariduse omandamine on tähtis, ei tingi selle positiivse asjaolu väljatoomata jätmine maakohtu määruse tühistamist. 2
26. Ringkonnakohus leiab, et pere ja kindla elukoha olemasolu ei ole antud kinnipeetava puhul heaks indikaatoriks tema edasise õiguskuuleka elu prognoosimisel. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et suhted vanematega on olnud head ja toetavad ning vanemad ei ole hüljanud poega ka vaatamata tema õigusrikkumistele korduvatele vangistustele. See aga ei ole pannud varem S. Raevu käituma seaduskuulekalt. Vastupidi – tema kuritegelik minevik ulatub aastate taha. Karistusregistri kohaselt on S. Raevul hetkel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole ei toetava pere ega kindla elukoha olemasolu uusi kuritegusid ära hoidnud. Ehkki kaitsja väitel ei ole S. Raev narkootikumidest sõltuvuses, nähtub isiku iseloomustusest, et kokkupuuteid narkootikumidega tal on. Samas ei ajenda isikuid kuritegude toimepanemisele vaid sõltuvus narkootikumidest. S. Raevu tõukab kuritegudele alkoholi tarvitamine (iseloomustusest nähtuvalt on ta pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles ja mõningane mõju oli alkoholi tarbimisel ka käesoleva kuriteo toimepanemisel). Teiseks on iseloomustuses välja toodud S. Raevu mõjutatavus. Riske ja ohtlikkust on täheldatud S. Raevu mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes. Kuigi määruskaebuse kohaselt on S. Raevul suur motivatsioon elada seaduskuulekalt, ei pruugi tema plaanid vabaduses realiseeruda, kui ta satub halva mõjuga seltskonda või alustab taas alkoholi tarvitamist. Seejuures ei hoiaks ringkonnakohtu hinnangul ei alkoholikeeld ega suhtlemispiirangu seadmine kriminaalkorras karistatud isikutega uusi kuritegusid ära, kuna S. Raev on varem kriminaalhoolduse nõudeid alkoholikeelu osas rikkunud ning ta asuks elama samasse paika, kus elavad kuriteokaaslased, kellega on korduvalt kuritegusid toime pandud.
27. Ehkki määruskaebuse kohaselt on S. Raev lubanud loobuda alkoholist, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tegemist on pikaajalise alkoholitarvitajaga, kes juba 14-aastaselt tarvitas alkoholi mõned korrad kuus ning alates
28. eluaastast juba tsükliliselt. Sellisel puhul on mõistetavalt raske võtta tõepähe isiku lubadusi teha alkoholiga lõpparve, eriti kui arvestada, et ta alkoholiprobleemid on pikaajalised. S. Raevu varasemast elukäigust nähtub, et tema eelmine katseaeg luhtus mh seetõttu, et ta pani toime uusi kuritegusid ja eiras registreerimiskohustust. Olukorras, kus isik vaatamata ähvardavale karistuse täitmisele pööramisele eirab raskelt kriminaalhoolduse nõudeid, puudub usk, et ta sel korral suudab neid nõudeid täita. Karistuse mõistmise eesmärk on muuhulgas suunata isikut õiguskuulekale käitumisele. S. Raev on kergemaliigiliste karistuste kõrval kuuel korral kandnud reaalset vangistust, ent kõik see ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et just selle karistuse kandmise ajal ja praeguseks hetkeks on S. Raev teinud karistusest vajalikud järeldused. Maakohtu kaalutlused ning vangla iseloomustuses välja toodud riski ja ohtlikkuse sedastamine enamikus hinnatavates kategooriates (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) ei veena ringkonnakohut kaitsjale meelepärast lahendit tegema, mistõttu tuleb maakohtu lahend juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
29. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega 0,5 tundi koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi S. Raevu kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau