← Eesti

2-16-123180/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-123180 Tsiviilasi FIE Olga Pedaja hagi Irina Susan Arževskaja-Voronkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 355 eurot 57 senti Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. augusti 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik FIE Olga Pedaja apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): FIE Olga Pedaja (registrikood 12087294; isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Vastustaja (kostja): Irina Susan Arževskaja-Voronkova (isikukood XXXX) esindajad RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2016 tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  5. Rahuldada FIE Olga Pedaja apellatsioonkaebus.
  6. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. FIE Olga Pedaja (hageja) esitas
  8. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Irina Susan Arževskaja-Voronkova (kostja) vastu 711,14 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  9. märtsi 2017 hagiavalduse kohaselt andis kostja hageja esindajale
  10. novembril 2015 kirjaliku võlatunnistuse 405,57 euro tasumiseks, lubades tasuda kokkulepitud võlasumma igakuuliste osamaksetena 50 eurot alates
  11. novembrist 2015 kuni võlgnevuse kustutamiseni. Ühtlasi kohustus kostja maksegraafiku rikkumise korral tasuma viivist arvestusega 0,5% tasumisele kuuluva osamakse mitteõigeaegse tasumise eest.
  12. jaanuaril 2016 tasus kostja oma abikaasa Viktor Voronkovi vahendusel 50 eurot. Kostja andis ajavahemikul
  13. jaanuar 2016 kuni
  14. august 2016 korduvaid lubadusi maksegraafiku täitmiseks, kuid jättis võlgnevuse tasumata.
  15. septembril 2016 teatas hageja kostjale, et ütleb
  16. novembri 2015 kokkuleppe üles ning nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt
  17. oktoobriks
  18. Kuna kostja on võlgnevuse katteks tasunud 50 eurot, on põhinõude suuruseks 355,57 eurot. Seisuga
  19. märts 2017 on viivise arvestuslikuks summaks 655,24 eurot, mida hageja vähendab 355,57 euroni.
  20. Kostja jättis hagile vastamata. MAAKOHTU LAHEND
  21. Tartu Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 335,57 eurot, viivise alates
  22. märts 2017 kuni
  23. august 2017 summas 11,53 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  24. augustis 2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas (summas 355,57 eurot). Maakohus jättis hageja menetluskulud 48% ulatuses hageja enda kanda ja 52% ulatuses kostja kanda ning jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 65 eurot. 2
  25. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Hagi jääb TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata osas, milles see ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla osas. Kostja on
  26. novembri 2015 võlatunnistusega kohustunud tasuma võlgnevuse summas 405,57 eurot maksegraafiku alusel alates
  27. novembrist 2015 igakuiselt 50 euro suurustes osamaksetes. Kostja on
  28. jaanuaril 2016 tasunud ühe osamakse summas 50 eurot. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja on kokkuleppe üles öelnud. Hageja võib seega võlatunnistuse ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt TsMS § 367 järgi. Maakohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendamata, kuna hagiavaldusest ei nähtu, mis ajast on hageja hakanud viivist arvestama ning kohtul ei ole võimalik kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  29. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  30. augusti 2017 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäi rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni, kuid mitte enam kui välja mõistetud menetluskulude summa ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tuleneb hagiavaldusest ja selle lisast 7 selgelt, et hageja on arvestanud viivist alates esimese osamaksega viivitusse sattumisest
  31. novembril 2015 kuni hagi esitamiseni
  32. märtsil
  33. Hagi lisas 7 on esitatud viivise detailne arvutus osamaksete kaupa. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 655,24 eurot, mida hageja on vähendanud põhinõudeni (355,57 euroni). Maakohtul oli võimalik kontrollida viivise nõude õiguslikku ja arvestuslikku põhjendatust ning õigsust. Kui ka kohtule jäi viivise arvestus mingil põhjusel segaseks, oleks kohus pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Arvestatud viivitatud perioodi pikkust ei ole hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ning kostja on seda niigi vähendanud. Viivise nõude rahuldamisel tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on menetluskuludest võtnud arvesse üksnes hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot, kuid hageja on
  34. märtsil 2017 esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palunud kostjalt välja mõista õigusabile kulunud 240 eurot. Hageja on siiski ekslikult lisanud kohtuväliste kulude hulka
  35. oktoobri 2015 arve summas 120 eurot, mis seondus kohtueelse võla nõudmisega. Maakohus pidanuks seega kostjalt menetluskuluna välja mõistma 245 eurot.
  36. Kostja jättis apellatsioonkaebusele vastamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus, tuleb tsiviilasi saata täies ulatuses TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 3
  38. Maakohus jättis hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata põhjusel, et hagiavaldusest ei nähtunud viivise arvestamise alguse aega ja seetõttu ei saanud kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse p-des 8 ja 12 esitatu kohaselt muutus võlanõue kostja vastu sissenõutavaks
  39. novembril
  40. Hagile lisatud võlatunnistuses sisaldub kokku lepitud viivise määr, millele on viidatud ka hagiavalduses. Hagiavalduse lisast 7 nähtub detailne viivise arvestus ning samuti see, mis hetkest alates on viivist arvestatud. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid ja tõendit otsuses käsitlenud ja on jätnud need põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 435 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t
  41. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga selles, et juhul, kui maakohtule jäi viivise arvestus selgusetuks, tulnuks maakohtul juhtida sellele hageja tähelepanu ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Kuna eelnimetatud rikkumised toovad kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise, ei ole ringkonnakohtul TsMS § 657 lg-st 2 tulenevalt võimalik neid rikkumisi apellatsioonimenetluses ise kõrvaldada. TsMS § 657 lg 2 kohustab ringkonnakohut sellises olukorras asja saatma täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh hindama sissenõutavaks muutunud viivise nõude põhjendatust hagis esitatu hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse alusel.
  42. Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud hageja
  43. märtsil 2017 esitatud menetluskulude nimekirjast ja on menetluskuluna arvestanud ainult hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lisaks riigilõivule kandnud ka lepingulise esindaja kulusid kokku summas 240 eurot (
  44. oktoobri 2017 arve nr 193 summas 120 eurot ja
  45. märtsi 2017 arve nr 38 summas 120 eurot, vastavalt tl-d 49 ja 50). Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud, et kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 1 mõistes saab nõuda üksnes
  46. märtsi 2017 arve summas 120 eurot hüvitamist, mis kulus hagiavalduse koostamisele. Eelnevast tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hindama kõikide hageja poolt esile toodud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
  47. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Menetluskulud jaotab ja määrab seega kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
  48. Maakohus on
  49. juunil 2017 määranud kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise avalikult, kuna kohtul puudusid andmed kostja tegeliku asukoha kohta. Ringkonnakohtu menetluses on selgunud, et kostja elab aadressil Valga Turu 1-8 ja nimetatud aadressile on ringkonnakohus kostjale ka menetlusdokumente kätte toimetanud. Maakohus saab nimetatuga asja uuel läbivaatamisel arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.