← Eesti

2-17-6491/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 06.10.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-6491 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3847,50 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja arutamine kirjalikus menetluses esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista Xxxxigakuine elatis Xxxxülalpidamiseks 235.- eurot kuus, alates 04.05.2017 kuni hageja õpingute lõppemiseni kutseõppes või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui Xxxx21aastaseks saamiseni.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxxkohustatud kandma temalt väljamõistetud elatise üle Xxxxpangakontole xxxxxxxxxxxAEB Pangas iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „Xxxxelatis tsiviilasjas 2-176491 tehtud kohtuotsuse alusel“. Menetluskulude jaotamine.
  5. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  7. Xxxxon Xxxxja Xxxx04.05.1999.a. sündinud poeg (t/l 8-10).
  8. Hageja elab koos emaga.
  9. Hageja õpib xxxx 1.kursusel ja lõpetab õpingud planeeritult juunis 2019 (t/l 28). Hageja nõue kostja vastu ja selle põhjendused.
  10. Hageja palus 24.04.2017.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise summas 427,50 eurot kuus alates 04.05.2017.a. kuni tema tööle asumiseni.
  11. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et ta jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses ning tal puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks.
  12. Xxxxväidetel koosnevad tema igakuised kulud järgnevast: eluasemekulu 112.- eurot, toiduraha 548.- eurot, transpordikulu 20.- eurot, sidekulu 15.- eurot, kulutused tervishoiule (treening jõusaalis) 23.- eurot, kulutused hügieenitarvetele 27.- eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10.- eurot ja kulutused riiete ning jalanõude ostmisele 100.- eurot.
  13. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistuse ja nimemuutmist tõendavad dokumendid (t/l 8-10), Tallinna Teeninduskooli tõendi (t/l 28), praktikalepingu õppepraktika kohta ajavahemikul 08.05.2017-18.06.2017 (t/l 30, allkirjastamata), detailpäringud kinnistusraamatust, mis ei kajasta andmeid korteriomandite omanike kohta (t/l 31-32), oma ema Xxxxpangatehingute väljavõtte AS-is SEB pank ajavahemikul 28.04.2017-18.05.2017 (t/l 33-34), Xxxxpangatehingute väljavõtte AS-is SEB pank ajavahemikul 03.04.2017-19.05.2017 (t/l 35-38), pangaväljavõtted, ostutšekid, piletid, maksekorraldused, mis tõendavad tehtud kulutusi kütuse, toidu, hügieenitarvete, ravimite, meelelahutuse ja riiete soetamise kohta (t/l 39- 68), maksekorralduse, mis tõendab Xxxxpangakontolt tehtud ülekannet hagejale (t/l 45), hageja esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse (t/l 48, 83-86, 92-95), hinnapakkumise xxxx väljasõiduks ajavahemikul 19.03.24.03.2016 (t/l 53), prillide tellimuse kviitungi (t/l 59), pildi tellimuse t/l

(68), 22.06.2015 arstliku uuringu (t/l 69) ja karistusregistri väljavõtted (t/l 89-90). Kostja vastuväited ja põhjendused. 8. Kostja vastuse kohaselt mõistab ta, et perekonnaseaduse alusel on täiskasvanud lapsel õigus nõuda elatist kuni 21.eluaastani, kui laps omandab haridust, kuid talle ei ole teada, kas hageja omandab haridust või mitte, sest nad ei suhtle umbes 8 aastat. Lk 2
(5)
  1. Kostja ei ole nõus elatusraha nõudega summas 427,50 eurot kuus. Kostja sõnul on tema igakuiseks bruto sissetulekuks 800.- eurot töötasu, millele lisandub töövõimetuspension. Kokku on kostja sissetulekuks netos 759,34 eurot, mis ei võimalda maksta elatist hageja poolt taotletud summas.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja 31.05.2017 dokumentaalse tõendina 01.03.2017 sõlmitud töölepingu Xxxx OÜ-ga. 21.08.2017 teavitas kostja kohut, et tööleping temaga on lõpetatud ja ta on töötu. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 2, mille kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  5. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  7. Kohus leiab, et kuigi PkS § 101 reguleerib alaealisele lapsele väljamõistetava elatise alammäära ning selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, tuleb seaduse analoogiat rakendades kohaldada sama seadusesätet ka täisealiseks saanud õppiva lapse suhtes, sest täisealiseks saanuna jätkavad lapsed tänapäeval reeglina õpinguid keskkoolis, gümnaasiumis või siis omandavad kutse- või kõrgharidust ning nende ülalpidamise ulatuses ei muutu seoses laste täisealiseks saamisega oluliselt midagi. Kohus asub seisukohale, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Sellele seisukohale asus ka Riigikohus oma lahendis
  8. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis tsiviilasjas 3-2-1-160-12 p
  10. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei Lk 3
(5)täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat vaidlusalusel perioodil üleval pidanud, vaid vastupidi, on kostja ise oma vastuses väitnud, et tema suhtes on algatatud täiteasi 2-08-10736 kohtuotsuse alusel, mis on hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise kohtuotsus ning mille alusel peab kohtutäitur kinni poole tema töövõimetuspensionist (t/l 74). Seega, on kostja rikkunud oma kohustust hagejat üleval pidada juba siis kui hageja oli alaealine ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud, sest miski ei tõenda, et hageja täisealiseks saamisel hakkab kostja vabatahtlikult hagejat üleval pidama.
  1. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista seoses õpingutega alates 04.05.2017.a. kuni hageja tööle asumiseni summas 427,50 eurot. Perekonnaseaduse § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt eeltoodust ei ole hagejal õigus kostjalt elatist saada kauem kui tema 21-aastases saamiseni tingimusel, et ta omandab kõrgharidust või õpib kutseõppes. Kohtu hinnangul tõendavad hageja poolt esitatud tõendid, et hageja on teinud kulutusi toidu, hügieenitarvete, ravimite, meelelahutuse ja riiete soetamiseks ning seda asjaolu, et need kulutused on eluks vajalikud, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks. Kuid kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt kulub tal kulub toidule kuus 548.- eurot, on ülepaisutatud ja tõendamata. Kohus leiab, et tervislikult toituda toitu poest osta ja seda ise valmistades saab tunduvalt väiksema raha eest kui hageja seda väitnud on. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ka oma muude eluks vajalike kulutuste tõendamiseks, näiteks eluaseme kasutamisega seotud kulude tõendamiseks (üürilepingud või korteriühistu arved), kuigi kinnistusraamatu andmetel elab hageja tema enda omandis olevas korteris, samuti sidekulude tõendamiseks ja jõusaalis treeningul käimise kulude tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kütuse ostmise tšekid ei tõenda hageja transpordikulusid, sest kõigepealt hageja väidetavalt alles õpib autokoolis (t/l 39) ning pealegi on ühistransport Tallinna linna piires tasuta. Hageja praktika Haapsalus oli aga lühiajaline ja lõppes juba 18.06.2017 (t/l 30). Seega ei ole hagejal püsivaid kulusid seoses transpordi kasutamisega. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on suuremad, kui kahekordne elatise miinimummäär, mis on 470.- eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et õppiva täisealise lapse ülalpidamise kohustus on tema mõlemal vanemal ning, et töötus ja/või väike palk ei vabasta vanemat ka tema täisealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui laps õpib, vaid vanem peab tegema endast kõik oleneva, et teenida piisavalt raha, et oma last ülal pidada, kuid kohus asus kohtuotsuses eelpool seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid suuremas summas kui kahekordne elatise miinimummäär, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt elatis välja mõistmisele summas 235.- eurot kuus alates 04.05.2017.a. kuni hageja õpingute lõpuni kutse- või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui tema 21- aastaseks saamiseni.
  2. Tulenevalt hageja taotlusest kanda elatis üle tema ema pangakontole, määrab kohus kohtuotsusega kindlaks ka kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. Kostjal tuleb temalt väljamõistetud elatis kanda üle iga jooksva kuu
  3. kuupäevaks Xxxxpangakontole XXXXXXXXXXXXXX, sest elatist tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Lk 4
(5)Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
  1. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus dokumentaalse tõendina arvestamata hageja poolt esitatud Xxxxpangakonto väljavõtte AS-is SEB pank ajavahemikul 03.04.2017-19.05.2017, sest lapse ülalpidamiskohustus lasub lapse vanematel, mitte lapse vanaemal, samuti hageja esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse, hinnapakkumise xxxx väljasõiduks ajavahemikul 19.03.-24.03.2016, prillide tellimuse kviitungi, pildi tellimuse, 22.06.2015 arstliku uuringu ja esitatud karistusregistri väljavõtted, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestatule kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt aga asjaolust, et pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milleks kohus neile tähtaja andis, ei määra kohus kohtuotsusega menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja mõista alates 427,50 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 3847,50 eurot (9 x 427,50). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.