← Eesti

2-17-6383/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6383 Tsiviilasi Xxxxavaldus lapse suhtes vanemate üh

) § 137, § 143, § 123 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb avaldus rahuldada, lõpetada Xxxx(laps) suhtes Xxxx(ema) ja Xxxx(isa) ühine hooldusõigus osaliselt ning anda hooldusõigus lapse elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise ja haridusküsimuste otsustamise osas üle emale, määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord ning kohaldada Xxxxsuhtes isikuõiguste kaitse abinõusid kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, kuid mitte kauemaks kui kolme aasta möödumiseni määruse tegemisest, selliselt, et xxxxAjaotsal helistada Xxxxja saata sõnumeid Xxxxkasutuses olevale mobiiltelefoninumbrile, välja arvatud ajal, mil laps Xxxxviibib Xxxxjuures ning üksnes olukorras, kus laps on ootamatult haigestunud, lapsel on olnud trauma või lapsega on juhtunud õnnetus, ja läheneda Xxxxelukohale lähemale kui 100 meetrit muul ajal kui suhtluskorras määratud lapse üleandmise ja vastuvõtmise aegadel 30-minutiliseks ajavahemikuks. 7.

§ 137

lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 8.

§ 143

kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult; vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist; vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus; kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 9. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist; kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Põhiseaduse § 20 kohaselt on igaühel õigus isikupuutumatusele. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. 6

(10)
  1. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
  2. Kohus loeb xxxx 11.04.2017 kirjaga (tl 41-43) ja TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel lapse esindaja kirjaliku seletusega (tl 72) tõendatuks, et pedagoogide hinnangul on lapse isal lasteaiaga erimeelsusi, kuna isa ei tunnista lapse probleeme ja võib seoses antud teemaga ägestuda, emaga on koostöö parem.
  3. Eestkosteasutuse arvamusega ja seletustega (tl 76-79, 81-82, 118) on tõendatud järgmised asjaolud. 12.
  4. Politsei teavitas asutust pere vägivallajuhtumist 24.03.2013 aadressil Sütiste tee 19a-123, Tallinn. Xxxxkasutas oma elukaaslase Xxxxsuhtes füüsilist vägivalda, sündmuse ajal viibis korteris ka nende ühine laps Xxxx. Mustamäe LOV lastekaitseametnikud tegid kodukülastuse pere elukohta 02.04.
  5. Kodus oli terve pere. 24.03.2013 oli Xxxxolnud alkoholijoobes, hakkas Xxxxkodust välja viskama, laps magas teises toas. Avaldaja kutsus politsei. Vestluses vanematega sai teatavaks, et Xxxxon alkoholiprobleem, mitmel korral on abi otsitud psühhiaatrilt. 12.
  6. 10.01.2014 saabus lastekaitsele politsei teade 22.12.2013 väljakutse kohta. Xxxxoli kodus agressiivselt käitunud ja naine jooksis kodust välja. Lastekaitsetöötaja võttis ühendust Xxxx, klienti nõustati telefoni ja meili teel. 24.01.2014 helistas lastekaitsetöötajale xxxx, kes rääkis, et Xxxxon alkoholi tarvitamise tsüklis, tema koos lapsega elab ajutiselt mehe ema juures ja kaalub endale eraldi korteri üürimist. 18.02.2014 teatas Xxxxebaõnnestumisest korteri üürimisel ja elamisest vaheldumisi kodus ja Xxxxema juures. 12.
  8. aasta novembris saabus lastekaitsesse järjekordne info politseist. 01.11.2014 kell 00:57 käis politseipatrull pere kodusel aadressil. Xxxxoli Xxxxkorterist välja visanud ja magav laps jäi purjus meestega korterisse. Politsei saabudes oli Xxxxagressiivne ka politseiametnike suhtes ja viidi kainenema. 12.
  9. 25.11.2014 tegid Mustamäe LOV lastekaitsetöötajad kodukülastuse aadressile E. Vilde tee 121a-
  10. Kodus oli terve pere. Xxxxoli ärritunud olekuga, süüdistas naist lastekaitse liigses sekkumises. Mehe arvates on nende pereelu üldiselt normaalne. Emale pakutud perelepituse teenust, juhul kui ta otsustab kooselu Kalmer Ajaotsaga lõpetada. 12.
  11. 31.05.2016 kokkulepitud ajal tuli lastekaitsetöötaja juurde vaid xxxx. 12.
  12. 08.12.2016 helistas lastekaitsetöötaja lasteaeda xxxxrühmaõpetajale ja selgus, et Xxxxkäib lasteaias aktiivselt last toomas-viimas sellest õppeaastast. Kui õpetaja Kalmer Ajaotsaga rääkis xxxxagressiivsest käitumisest nii trennis kui rühmas, siis isa ärritus väga (teiste laste ja lapsevanemate juuresolekul), tõstis õpetaja peale häält, käed rusikas. Isa kaitseb oma lapse ebasobivat käitumist. Isale pakuti võimalust tulla lasteaeda vestlusele, kuid väljapakutud ajad isale ei sobinud. Xxxxpaluti omalt poolt aeg välja pakkuda, isa seda teinud ei ole. Isa on nõudnud, et asju arutataks kõigi lastevanematega koosolekul. Ema on koostööaltim, kuulab õpetajate nõuandeid. 12.
  13. 12.12.2016 helistas lastekaitsetöötajale Xxxxdirektor. Isa on karjunud õpetaja peale, 09.12.2016 oli Xxxxvestlus õppealajuhatajaga, mille ajal ka õppealajuhataja tundis hirmu, sest isa käitumine oli agressiivne. 12.
  14. 14.12.2016 võttis lastekaitsetöötaja ühendust politseiga ja sai info, et Xxxxon teinud Xxxxkohta korduvalt politseile avaldusi. Viimane on rehvide katki torkamise 7
(10)kohta, menetlus pooleli. Suvel lõhkus XxxxXxxxauto esiklaasi, mille eest teda karistati. Xxxxon purjuspäi räusanud ema maja juures, 27.06.2016 leidis aset juhtum, et alkoholijoobes Xxxxei andnud last xxxx tagasi, asi lahendati politsei kaasabil. 12.
  1. 15.12.2016 käis lastekaitsetöötaja vastuvõtul xxx ja rääkis, et pojal on lasteaias probleemid, xxxx lööb teisi. Õpetaja "suruvat" last tasandusrühma ja ässitavat teisi lapsevanemaid isa vastu. Isa arvates on nii, et kui xxxx tehakse liiga, siis seda ei märgata. Nii õpetaja kui õppealajuhataja on öelnud, et isa käitumist tajusid nad enda vastu suunatud agressioonina. Isa väitel on ema juures joomingud, millest räägib talle emapoolne vanaema, et pidutsetakse, kui maal ollakse. Nüüd pidi Xxxxolema rahulikum, ema oli endast rohkem väljas siis, kui alles lahku mindi (jaanuar 2016suvi 2016). 12.
  2. 09.01.2017 toimusid lastekaitsetöötaja ja Xxxxtelefonivestlused. 12.
  3. 10.01.2017 helistas lastekaitsetöötaja xxxx. Eelmisel päeval sai Xxxxisalt lapse siiski enda juurde. Ema väitel on ta pöördunud Tallinna Perekeskusesse, pannud kirja aja psühholoogi juurde. 12.
  4. Xxxxvõttis lastekaitsetöötajaga ühendust 10.02.2017 ning avaldas, et on käinud lapsega psühholoogi juures. Rajaleidja vaatleja käib lasteaias lapse käitumist jälgimas. Xxxx on vaheldumisi isa ja emaga, isa suhtumine emasse on jätkuvalt väga ebaviisakas. 12.
  5. 17.03.2017 helistas lastekaitsetöötaja Xxxx. Lasteaias toimus 14.03.2017 ümarlaud koos Rajaleidja esindajaga, selgus, et Xxxx ei vaja erirühma suunamist. Isa kohtumisele ei ilmunud. 12.
  6. Lastekaitsetöötaja sai 31.03.2017 märgukirja politseist, milles teavitati perevägivallajuhtumist aadressil Xxxxja võttis täiendava info saamiseks politseiga ühendust. Xxxx(Xxxxema) helistas 30.03.2017 politseisse teatega joobes poja vägivallatsemise ja tema tõukamise kohta. Isa lahkus lapsega kodust. Politsei saabudes oli teataja üleriieteta koridoris, Xxxxoli lapsega kodust lahkunud. 12.
  7. 31.03.2017 tegid Mustamäe LOV lastekaitsetöötajad kodukülastuse aadressile Mustamäe tee 100-
  8. Kahetoaline korter oli heas korras, puhas. Xxxxile olid olemas mänguasjad ja magamiskoht. Korter pidi kuuluma Xxxxvennale. Kodukülastuse ajal olid kodus Xxxxja Xxxxema Xxxx, Xxxxõde kolis eluasemest pärast juhtunut välja. Xxxxil ja vanaemal on hea suhe. Laps hoidis vanaema ligidale, puges sülle, kallistas vanaema. 12.
  9. Lastekaitsetöötajale teadaolevalt kardab Xxxxema oma poega ning ei suuda kindlustada rahulikku kodust olukorda ja lapselapse turvalisust kui Xxxxon tarvitanud alkoholi. Lapse ülalpidamise, kui laps on isa juures, tagab vanaema. 12.
  10. Lastekaitsetöötajale sai teatavaks, et kui Xxxxja Xxxxkoos elasid, põgenes Xxxx koos lapsega korduvalt vanaema juurde kui Xxxxtarvitas alkoholi. 12.
  11. 10.04.2017 tegid lastekaitsetöötajad kodukülastuse Xxxxu elukohta Xxxx. Kahetoaline munitsipaalkorter oli heas korras ja puhas. Kodus olid ema ja laps. Xxxxil olid olemas mänguasjad ja oma voodi. Laps näitas elavalt oma mängunurka ja asju. 12.
  12. 11.04.2017 helistas lastekaitsetöötaja Xxxxja teavitas, et lastekaitsetöötaja sai teate perevägivallajuhtumist 30.03.
  13. Isa oli ärritunud ja avaldas, et lastekaitsetöötaja piirab tema ja lapse õigusi kohtumistele. Isale üritati selgitada, et lapsel ei ole tema juures tagatud turvalisus, kuid Xxxxei lasknud lauset lõpetada. Jõuti kokkuleppele, et isa tuleb vastuvõtule 17.04.
  14. 12.
  15. xxxx rääkis kokkulepitud ajal vastuvõtul, et 30.03.2017 ei toimunud midagi erilist, paljudes peredes tuleb tülisid ette, tema lahkus lapsega korterist, et tüli suuremaks paisumist ära hoida. Isa väitel ei tarvita ta lapse juuresolekul alkoholi. 8
(10)Xxxxavaldas arvamust, et juhul kui ta on avalikus kohas joobes olekus kedagi rünnanud, ei ole see seotud tema käitumisega lapsevanemana. Isa keeldus kommenteerimast, milline on hetkel olukord kodus, kas ta elab üksi või mitte. 12.
  1. Isal paluti kirjeldada, mida nad pojaga koos teevad, kui laps on temaga. Isa sõnul teevad nad tavalisi asju. Küsimusele, kuidas lapse sünnipäeva tähistati, mida talle kingiti, keeldus isa vastamast. Lastekaitsetöötaja püüdis saada infot vanema elatusallikate kohta. Isa ütles, et ta töötab, kuid kui kaua praegune töösuhe kestnud on, seda avaldamast keeldus. Isa avaldas soovi, et praegune suhtlemiskord jätkuks ka edaspidi. Ta leiab, et see on lapse huvides, sest poeg on praeguse elukorraldusega harjunud. Isa sõnul ei ole lapsel kohanemisraskusi tema juures, kui ta tuleb ema juurest. Isa rääkis, et ta on lapsele elukorraldust selgitanud, Xxxx on palju tegelenud ka vanaema ja tädi. Laps on seetõttu viimasel ajal rahulikum, vähenenud olevat ka agressiivne käitumine lasteaias. Kui nad emaga koos elasid, käisid nad lapsega psühholoogi juures. Viimasel ümarlaual lasteaias Xxxx ei osalenud. Põhjendusena tõi isa välja, et ta pidi olema tööl ja sai info ümarlaua toimumisest liiga hilja. Isa sõnul oli ta info ümarlaual toimunust saanud viimaks emalt, kes muidu tema kõnedele ning sõnumitele ei vasta. 12.
  2. Vanaema tahaks lapselapsega tegeleda, kuid ilma poja juuresolekuta, Xxxx pikaajaline ja süvenev alkoholiprobleem põhjustab selle, et isale ei saa last usaldada. 12.
  3. Vanemate kooselu ajal leidsid peres aset korduvad perevägivallajuhtumid, mis päädisid politsei sekkumisega (vägivallatsejaks Xxxx), mille ajal viibis kodus poolte ühine laps. Xxxx ja Xxxxon Xxxxagressiivse käitumise ja alkoholi tarvitamise tõttu pidanud korduvalt kodust põgenema. Xxxxon keeldunud järjekindlalt alkoholismiravist ja probleemi tunnistamisest. Xxxxagressiivsuse ees on hirmu tundnud ka teised temaga koos elavad isikud. Vanemate vahel on erimeelsused lapse elukoha-, kasvatus- ja haridusküsimustes. Xxxxkasutab ka lapse kuuldes ebatsensuurseid väljendeid ning väljendab lugupidamatust lapse ema suhtes.
  4. Arvestades, et eestkosteasutus ega teised menetlusosalised ei ole esitanud vastupidiseid andmeid, loeb kohus TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel avaldaja seletusega (tl 81) tõendatuks järgmised asjaolud. Emal on piisav majanduslik valmisolek last kasvatada, piisav sissetulek, saab palka 890 eurot kuus (neto) ja on seni kasvatusega hakkama saanud. Lapsel on emaga hingeliselt lähedane suhe, ema on lapse eest hoolitsenud ja temaga tegelenud. Ema on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Lapse elamistingimused ei muutuks, laps on elanud poole ajast ema juures.
  5. Eeltoodust nähtuvalt elavad vanemad alaliselt lahus ja ei suuda hooldusõigust ühiselt piisavalt teostada. Arvestades, et emal on isast suurem vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, mõlemad vanemad on lapsega hingeliselt seotud, ema on seni lapse eest hoolitsemisele isast rohkem pühendunud ning lapse elamistingimused ei halveneks, on lapse huvides anda hooldusõigus osaliselt üle emale.
  6. Ülal toodud asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata kindlaks suhtlemiskord avaldaja taotletud kujul. Suhtlemiskord on täidetav ning lähtub lapse huvidest suhelda lahus elava vanemaga, elada turvalises kodus ja stabiilse elukorraldusega.
  7. Eestkosteasutuse arvamusega (tl 76-79) on tõendatud ka järgmised asjaolud. 11.04.2017 võttis lastekaitsetöötajaga ühendust Xxxx, kes teatas, et Xxxxhelistas talle eelmisel päeval kümneid kordi, tuli maja ette ja hiljem ka korteri ukse taha, kus lasi 9
(10)väga kaua kella ja tagus ust, avaldaja kutsus lõpuks politsei, kuid politsei saabudes oli mees läinud. 21.04.2017 toimus lastekaitsetöötaja ja Xxxxu telefonivestlus, mille kohaselt Xxxxhelistavat Xxxx pidevalt, 20.04.2017 oli Xxxx mitmeid tunde Xxxxu maja juures ringi liikunud.
  1. Eelnimetatud tõenditega ja sõnumite väljavõtetega (tl 24-40, 92-93) on tõendatud, et Xxxx on saatnud Xxxx tema isikupuutumatust rikkuvaid sõnumeid ja teinud Xxxx tema isikupuutumatust rikkuvaid telefonikõnesid ning lähenenud ebamõistlikult Xxxxu elukohale. Xxxxu isikupuutumatuse ja kodu puutumatuse rikkumist põhjustanud Xxxxkäitumist kinnitavad ka Politsei- ja Piirivalveameti 10.02.2017 vastus (tl 11-12), Harju Maakohtu 17.12.2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-13791 (tl 13-14), Harju Maakohtu 21.10.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-6396 (tl 15-22) ja asjaolu, et puuduvad andmed, mis annaksid alust Xxxxkäitumise kohta esitatud asjaoludes kahelda.
  2. Puudub alus asuda seisukohale, nagu sellist käitumist tuleks mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Arvestades asjaolusid, on kohaldatavad abinõud sobivad, ei riiva Xxxxõigusi rohkem kui see on vajalik Xxxx õiguste kaitseks ega ole ebaproportsionaalsed, kaaludes ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning piirangu mõju Xxxxale. Eeltoodust tulenevalt on taotletud isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamine põhjendatud.
  3. TsMS § 172 lõigete 1 ja 3 alusel on põhjendatud jätta lapsele riigi õigusabi osutamise kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, arvestades menetluse asjaolusid. Määrus on tehtud avaldaja huvides TsMS § 172 lg 1 esimese lause mõttes, kuid avalduse esitamise asjaolusid tulenesid Xxxxast. Menetluse asjaolusid arvestades oleks ebaõiglane jätta Xxxxkulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.