) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 16 417 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2012.a. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses kuna tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega teo või raske juhtumisvea olemasolu. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse 2 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 630 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot. Haldur palub tasu hüvitada kohtudeposiiti tasutud summa arvelt.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu 630 eurot kuulub hüvitamisele tasutud deposiidi arvelt. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Kodukontor AT OÜ arveldusarvele. Kuivõrd pärast ajutise halduri tasu väljamaksmist jääb deposiiti veel 870 eurot, kuulub see tagastamisele võlausaldajale. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Halduri taotlusel jäävad dokumendid juhatuse liikme xxxx vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.