KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2018, Tallinn Ha

) § 571 lg 2 alusel tulenevalt linnapea ülesannetes abilinnapea TA põhjendatud ettepanekust (korralduse p 1). Põhja-Tallinna Valitsusel tuli maksta KT-le hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 37 kalendripäeva ulatuses (korralduse p 2) ning KT-l tuli anda asjaajamine ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üle Põhja-Tallinna Valitsuse haldussekretärile (korralduse p 3).

1. KT esitas 18.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 korralduse nr 214-k õigusvastaseks tunnistamiseks ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 105 sätestatud hüvitise 18 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja ametist vabastamisele ei eelnenud linnapea ülesandeid täitva abilinnapea põhjendatud ettepanekut, ka mitte suulist, nagu vastustaja paljasõnaliselt väidab. Korralduses puuduvad põhjendused ning kaebajal ei ole võimalik veenduda selle andmise alustes ja põhjendatuses ega kaitsta oma õigusi. Haldusaktis tehtud viide linnapea ülesannetes abilinnapea TA põhjendatud ettepanekule on sisutühi ega sisalda mingisugustki etteheitvat hinnangut linnaosa vanema tööülesannete täitmisele või tegelikele teenistusest vabastamise põhjustele. Eeltoodu tõttu on korraldus juba formaalselt õigusvastane. TA 21.06.2016 kohtule esitatud kirjas toodud põhjendusi ei ole võimalik arvestada. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16). On selge, et mingisuguseid põhjendusi ja kaalutlusi ei ole kaebaja ametist vabastamise korralduse vastuvõtmisel esitatud. Linnavalitsuse 17.02.2016 istungil loeti ette ainult kaebaja ametist vabastamise korralduse resolutsioon ning mingeid põhjendusi ega selgitusi ei esitatud. TA 21.06.2016 kirjas tagantjärele esitatud etteheited kaebajale on üldsõnalised ja ebamäärased, mis tõendab, et need on otsitud ning konkreetseid etteheiteid kaebajale tegelikult ei olnud. Kaebajale maksti veel
2. a jaanuaris preemiat väga heade töötulemuste eest
3. a-l. Enne kaebaja vabastamist ei kuulatud ära linnaosa halduskogu arvamust. Selline nõue tuleneb Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 kinnitatud Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg-st 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.09.2006 määrusega nr 57 kehtestatud Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg-st
4. ATS § 105 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja vabastati korralduse väljaandmisega samal päeval teenistusest ette teatamata ning ilma põhjendusi esitamata. Kaebajast sooviti vabaneda ning ta jäeti teenistusest vabastamisel ilma kõikidest õigusaktides ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest (Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruse § 54 lg 6). Vastustaja on kohtumenetluses esitanud teadlikult valeväiteid. Näiteks, kuigi vastutaja väidab, et kaebaja ei ole andnud üle ametikohustuste täitmiseks kasutatud sülearvutit, tõendab selle üleandmist ja vastuvõtmist 17.02.2016 koostatud ja 19.02.2016 allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaebaja oli 17.02.2016 seisuga olnud avalikus teenistuses kokku 12 aastat, 6 kuud ja 12 päeva, sellest 6 aastat, 3 kuud ja 12 päeva Põhja-Tallinna vanemana. Teenistus on olnud laitmatu ning talle ei ole määratud ühtegi karistust. Kaebajal oli mõistlik ootus, et tema volitused kehtivad kuni Tallinna Linnavolikogu koosseisu volituste lõpuni ehk kuni 31.10.
5. 2

§ 571

lg 11 sätestab küll, et linnaosa vanemale laiendatakse ATS sätteid analoogia korras, kuid see ei tähenda, et tegu oleks neutraalse ja apoliitilise ametnikuga, kellele laienevad kõik ATS sätted. ATS võib mitte laieneda osale avalikest teenistujatest ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega (Riigikohtu 06.11.2003 otsus nr 3-3-1-72-03, p 13). Linnaosa vanema saab ametist vabastada lihtsustatud korras. Lisaks ATS-is sätestatule näeb

§ 571

lg 2 (kuni 30.06.2016 kehtinud redaktsioonis) ette võimaluse vabastada linnaosa vanem ametist linnapea põhjendatud ettepanekul. Nende sätete eesmärgiks on võimaldada poliitiliste ametkohtade puhul lihtsustatud korras isiku ametist vabastamine. Esindusdemokraatlikel alustel toimivas ühiskonnas on tavapärane, et juhtivate poliitiliste ametikohtade puhul on võimalik isik ametist vabastada viivitamatult poliitilistel kaalutlustel. Ka linnaosa vanema ametisse nimetamine toimub poliitilise protsessi kaudu, mitte avaliku konkursi korras nagu neutraalsetel ametnikel. Kaebaja teenistusest vabastamisele ei pidanud eelnema halduskogu arvamuse ärakuulamist, sest

§ 571

lg 2, Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 on erinormiks Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 1 suhtes.

§ 571

lg 2 ei sea ühtegi kriteeriumi selle kohta, millistel põhjustel saab linnaosa vanema ametist vabastada. Säte annab linnavalitsusele ulatusliku otsustusruumi. Juhtivate poliitiliste ametikohtade puhul on selline ametist vabastamine põhjendatud ning isikul tuleb sellise võimalusega arvestada. Praegusel juhul esinesid ametist vabastamiseks ka kaalukad põhjused. Seadusest ei tulene, et vastustaja oleks kohustatud esitama linnapea põhjendusi ametist vabastamise korralduses. Linnapea ülesannetes abilinnapea TA esitas põhjendatud ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks suuliselt linnavalitsuse kabinetiistungil, mis on kinnine. TA on põhjendatud ettepaneku esitamist isiklikult kinnitanud halduskohtule 21.06.2016 esitatud kirjas. Seadus ei sätesta, kus ja millises vormis peab põhjendatud ettepaneku esitamine toimuma. See ei pea toimuma linnavalitsuse istungil, vaid võib toimuda ka varem, näiteks linnavalitsuse liikmete nõupidamisel.

§ 571

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et linnapea esitab oma põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele kui kollektiivorganile, kes saab selle ettepaneku pinnalt otsustada, kas vabastada linnaosa vanem ametist või mitte, st põhjenduste esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, mitte linnaosa vanemale kui haldusakti adressaadile. Seega ei pidanudki vaidlustatavas korralduses sisalduma linnapea ettepaneku sisu, vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut põhjendatuks. Linnavalitsus ei oleks saanud otsust vastu võtta, kui ettepanekut ei oleks linnapea asendaja poolt esitatud. Kaebaja on ka tunnistanud, et vabastamise põhjendused on talle teatavaks tehtud. Kuigi kaebaja suhtes ei kohaldu ATS § 103 lg 2, on teenistusest vabastamise korralduses toodud ka ametist vabastamise põhjus, s.o vabastamine linnapea põhjendatud ettepanekul. Asjas ei kohaldu ATS § 105, sest kaebaja ametist vabastamine on toimunud

alusel ning

ei näe ette hüvitise maksmist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud seoses ametist vabastamisega muud kahju. Tallinna põhimääruse § 54 lg 8, mille kohaselt võib linnaosa vanema vabastamisel maksta talle hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, ei ole kohustav norm. Kui kohus peaks lähtuma ATS §-st 105, tuleks ka haldusakti õigusvastaseks tunnistamise korral vastustajalt väljamõistetavat hüvitist vähendada nullini. 5. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuigi kaebaja teenistusest vabastamise korraldus on sisult lakooniline, ei ole see õigusvastane. Linnaosa vanem ei ole ametnik ATS tähenduses (ATS § 2 lg 3 p 11). Linnaosa vanema saab 3

§ 571lg-s 2 viidatud linnapea põhjendatud ettepanek.

See ei pea olema tingimata tehtud linnavalitsuse istungil, vaid võib toimuda ka varem, näiteks linnavalitsuse liikmete nõupidamisel. Linnavalitsuse istungil võetakse vastu otsus selle kohta, kas linnapea ettepanek on põhjendatud või mitte, ning sellel istungil saab linnaosa vanem anda oma selgitused või esitada vastuväiteid. Sellega on tagatud ärakuulamisõiguse realiseerimine ning isik saab ise otsustada, kas ta soovib seda õigust teostada või mitte. Linnapea ülesannetes abilinnapea TA tegi suulise ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks ning põhjendas ettepaneku tegemist asjaoluga, et kaebaja ei ole suutnud tagada Põhja-Tallinna Valitsuse juhtimist ametiasutusele nõutaval tasemel. Ettepaneku suulist põhjendamist on TA kohtule kinnitanud 21.06.2016 ja 31.10.2016 kirjades ning toonud välja ka kaebaja teenistusest vabastamise ettepaneku põhjendused. Kaebaja ei ole viidatud kirjades sisalduva teabe õigsust kahtluse alla seadnud. TA kinnitas kohtule, et selgitas 15.02.2016 toimunud kinnisel kabinetiistungil kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseid ja tegi ettepaneku võtta tema vabastamine linnaosa vanema ametikohalt 17.02.2016 istungi päevakorda. Eeltoodut kinnitas ka Tallinna abilinnapea KK kohtule 05.01.2017 edastatud kirjas ja märkis, et ettepaneku põhjendusi ei vormistatud kirjalikult. KK sõnul tõdesid kõik linnavalitsuse liikmed üksmeelselt, et kaebaja tegevus ja tegevusetus on pikka aega kahjustanud linna kui terviku mainet. Vaidlus puudub, et linnavalitsuse 17.02.2016 istungil, kus kaebaja isiklikult viibis, ei esitatud tema teenistusest vabastamise osas sisulisi seisukohti, vaid tehti tema teenistusest vabastamine üksnes teatavaks. Siiski oli kaebajal võimalus esitada enda teenistusest vabastamisega mittenõustumisel suulisi vastuväiteid, selgitusi või küsimusi. Kuna kaebaja seda ei teinud, saab järeldada, et talle olid tema vabastamise asjaolud teada ning tal ei olnud neile sisuliselt midagi vastu väita. Abilinnapea KK oli kaebajaga eelnevalt kahel korral kohtunud ning teinud talle ettepaneku ametikohalt oma soovil lahkuda. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik asjaoludest, mis tingisid temale sellise ettepaneku tegemise. On usutav, et kui kaebajaga ei oleks neid asjaolusid arutatud, oleks ta tõenäoliselt võtnud linnavalitsuse istungil aktiivselt sõna ja palunud esitada vabastamise põhjendused. Kaebaja vabastati teenistusest ajal, mil kehtis

§ 571

lg 1 redaktsioonis, mis ei kohustanud linnavalitsust küsima linnaosa vanema teenistusest vabastamisel arvamust linnaosakogult. Osavalla- või linnaosakogult arvamuse küsimine muutus kohustuslikuks alates 01.07.2016, mil

571 lg 1 hakkas kehtima uues redaktsioonis. Ka Põhja-Tallinna Halduskogu on kohtule esitatud seisukohas arvamusel, et linnavalitsusel ei olnud kohustust küsida halduskogu arvamust enne kaebaja ametist vabastamise otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. KT palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

§ 571

lg-s 2 nimetatud põhjendatud ettepanek peab olema minimaalselt selline, et oleks võimalik kontrollida selle olemasolu või puudumist. Antud juhul ei ole seda võimalik teha, kuna haldusaktis puuduvad igasugused selgitused, põhjendused ja viited. Kõik etteheited kaebaja ametialase tegevuse kohta on otsitud ning esitatud tagantjärele. Rikutud on nii haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56 kui ATS §-s 103 sätestatud teenistusest vabastamise haldusaktile esitatavaid nõudeid. 4

§ 571

lg-s 2 viidatud põhjenduste esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, kes peavad otsustama, kas ettepanek on põhjendatud või mitte. Seetõttu ei pidanud korralduses sisalduma linnapea ettepaneku sisu, vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut põhjendatuks. Samal põhjusel ei pidanud korraldus sisaldama kaebaja teenistusest vabastamise põhjendusi. Kuna tegu on poliitilise ametikohaga, saab linnaosa vanema teenistusest vabastada lihtsustatud korras ning kaebajal puudus õiguspärane ootus olla linnaosa vanema ametikohal kuni linnavolikogu volituste lõppemiseni. Asjakohatu on viide ATS § 103 lg-le 2. ATS sätted ei kohaldu olukorras, kus linnaosa vanem vabastatakse ametist

§ 571lg 1 alusel.

Alusetud on kaebaja väited, et tema teenistusest vabastamise põhjendused olid tagantjärele välja mõeldud. Kaebajale on enne tema teenistusest vabastamist tutvustatud Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse poolt Põhja-Tallinna Valitsuse osas läbi viidud auditit, milles on mh välja toodud samad puudused, mida TA on kirjeldanud 21.06.2016 kirjas. Kaebaja ei viibinud linnavalitsuse 15.02.2016 kabinetiistungil, mistõttu ei saa ta ka esitada tõeseid väiteid istungil arutatu kohta. Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited tema ametist vabastamise osas 17.02.2016 linnavalitsuse istungil, kuid ta ei teinud seda. Linnavalitsusel puudus kohustus kuulata enne kaebaja teenistusest vabastamist ära halduskogu arvamus.

§ 571

lg 2, Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 on erinormiks Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 1 suhtes. 5

571 lg 2 alusel ehk linnapea põhjendatud ettepanekul. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et tegemist on õigusvastase korraldusega, kuna selles ei ole esitatud tema teenistusest vabastamise põhjendusi, tegelikkuses vastavad põhjendused puudusid, talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud ning enne tema teenistusest vabastamist ei olnud kuulatud ära linnaosa halduskogu arvamust, milleks kohustas linnavalitsust Tallinna põhimääruse § 104 lg 3. 10.

§ 571

lg 2 sätestas kuni 30.06.2016 kehtinud redaktsioonis, et lisaks ATS-s sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul. Alates 01.04.2013 hakkas kehtima ATS uus redaktsioon, mille üheks olulisemaks muudatuseks oli see, et ATS-ga sooviti reguleerida üksnes neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute teenistussuhet ning jätta reguleerimisalast välja isikud, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid, mh kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad (vt ATS eelnõu seletuskiri, Riigikogu XII koosseisu 193 SE, lk 5). See põhimõte on sätestatud ATS §-s 2, mille lg 3 p 11 järgi ei kohaldata ATS-i muu hulgas osavalla või linnaosa vanemale, kui seadus ei sätesta teisiti. Samaaegselt uue ATS-ga jõustus 01.04.2013

§ 571

lg 11, mis sätestab, et osavalla ja linnaosa vanemale laieneb ATS-s ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd

-s ei sätestata teisiti. Seega sisaldab

§ 571

lg 11 osavalla ja linnaosa vanemate suhtes eriregulatsiooni, mille kohaselt laieneb neile ATS regulatsioon mõningate

-s sätestatud erisustega. Vastava eriregulatsiooni ettenägemist on kinnitatud ka ATS eelnõu seletuskirjas (lk 83).

-st nähtuvalt on tegemist erisustega, mis puudutavad osavalla või linnaosa vanema kui poliitilise iseloomuga ametniku ametikoha täitmist ja sellelt vabastamist (

§ 571lg-d 11 ja 2).

Osas, milles

-s ei ole osavalla ja linnaosa vanemate kohta toodud erisusi, tuleb aga

§ 571

lg 11 alusel pidada nende suhtes kohaldatavaks ATS-i, sh ametikohalt vabastamise vormistamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise vaidlustamise korda (ATS §-d 103 ja 105). Küll aga tuleb ka nende sätete kohaldamisel arvestada osavalla ja linnaosa vanemate suhtes tehtud otsuste võimalikku poliitilist iseloomu ning sellest tulenevaid erisusi, sh seda, et nende otsuste kohtulik kontroll võib olla piiratud. 11.

§ 571lg-s 2 sisalduv teenistusest vabastamise alus erineb ATS 11.

ptk-s toodud teistest linnaosa või osavalla vanema suhtes kohalduvate teenistusest vabastamise alustest eelkõige selle poolest, et

§ 57

1 lg 2 puhul on vallavanemal või linnapeal teenistusest vabastamise põhjuste sisustamisel väga lai otsustusruum. Väljendit „põhjendatud ettepanek“ ei ole seaduses täpsemalt sisustatud. Osavalla või linnaosa vanema teenistusest vabastamise põhjused võivad sealjuures olla muu hulgas poliitilise iseloomuga ning kantud eesmärgist tagada paremini ametiasutuse ülesannete täitmine (st otstarbekuse kaalutlustest).

§ 571

lg-s 2 sätestatud teenistusest vabastamise alus on võrreldav linnapea ametist vabastamisega talle umbusalduse avaldamisega (

§ 46

) ning ministeeriumi kantsleri ja maavanema teenistusest vabastamisega koostöö mittelaabumise tõttu (ATS §-d 96 ja alates 01.01.2018 kehtetu § 97), mis annavad samuti teenistusest vabastamise otsustajale ulatusliku otsustusruumi. Selliste otsustuste puhul puudub kohtul võimalus kontrollida isegi seda, kas põhjendatud ettepaneku tegemisel on kinni peetud diskretsioonireeglitest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2011 otsus nr 3-09-2742, p 12 ja 30.05.2017 otsus nr 3-16-751, p 8). Samuti ei ole kohtul sellises olukorras võimalik kontrollida teenistusest vabastamisel toodud 6

§ 571

lg 2 sõnastusest saab järeldada, et oluline on see, et ettepanekut peaks põhjendatuks just linnavalitsus. Praegusel juhul on see nii ka olnud. 13. Vaidlustatud korraldust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja on vabastatud teenistusest ilma ette teatamata korralduse tegemisega samal päeval. ATS-s ega

-s ei ole sätestatud

§ 571

lg 2 alusel linnaosa vanema teenistusest vabastamise korral etteteatamise tähtaega, nagu need on sätestatud ATS §-s 101 teiste teenistusest vabastamise aluste korral. Arvestades

§ 571

lg 2 alusel teenistusest vabastamise poliitilist iseloomu, ei muuda korraldust õigusvastaseks ka see, et kaebajale ei antud enne linnavalitsuse 17.02.2016 istungi toimumist võimalust esitada tema teenistusest vabastamise osas selgitusi või vastuväiteid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud viisil. Vaidluse asjaoludel on usutav, et kaebaja oli teadlik linnavalitsuse etteheidetest tema aadressil juba enne 17.02.2016 istungi toimumist, mistõttu sai ta nende etteheidete osas esitada oma seisukohti ka varasemalt. Kaebaja ei ole ümber lükanud TA ja KK väiteid, et enne tema teenistusest vabastamist räägiti temaga linnaosa valitsuses tekkinud olukorrast ja tehti talle ettepanek kõnealuste minetuste tõttu omal soovil ametist lahkuda (tl 63, 108). Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei esitanud vastuväiteid enda teenistusest vabastamise kohta 17.02.2016 istungil. Vastuväidete esitamist ei saanud takistada pelgalt asjaolu, et enne otsuse vastuvõtmist loeti istungil ette üksnes selle resolutsioon. 14. Menetlusosalised ja halduskohus on õigustatult viidanud lisaks

§-le 571 samasisulistele sätetele Tallinna põhimääruses, Põhja-Tallinna põhimääruses ning Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruses. Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi nendes aktides sisalduvate asjakohaste sätete tõlgendamisel nende koosmõjus tuleb asuda seisukohale, et vastustajal puudus 17.02.2016 korralduse andmisel kohustus kuulata enne kaebaja teenistusest vabastamist ära Põhja-Tallinna linnaosa halduskogu arvamust. Kuigi korralduse andmise ajal kehtinud Tallinna põhimääruse § 103 lg 3, Põhja-Tallinna määruse § 16 lg 1 ja Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt tuli linnaosa vanema teenistusest vabastamisel kuulata ära halduskogu arvamus, ei kehtestanud sellist nõuet kuni 30.06.2016 kehtinud

§ 571

lg 1 ega Tallinna põhimääruse § 104 lg 4, Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 ja Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg 3, milles oli sätestatud eriregulatsioon linnaosa vanema teenistusest vabastamise kohta linnapea põhjendatud ettepanekul. 7

§ 571

lg 2 kehtis ka ajal, mil kaebaja nimetati esmakordselt linnaosa vanemaks, s.o 28.12.

1. Seega tuli kaebajal arvestada sellega, et ta võidakse nimetatud sätte alusel teenistusest vabastada ka enne linnavolikogu koosseisu volituste lõppemist.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja apellatsioonkaebus põhjendatud ning see jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kumbki menetlusosaline ei ole esitanud kohtule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja ega taotlust nende väljamõistmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) 8