← Eesti

2-14-7385/204

Obsah (9)§ 423§ 438§ 371§ 427§ 682§ 696§ 372§ 218§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2147385 Määruse kuupäev Tartu, 21. veebruar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve Kohtuasi Igor Kleineri ja

) § 371 lg 1 p 4 alusel, leides, et hagejatel oli võimalik vaidlustada teist korda sundtäitmise lubatavus vaid nendel asjaoludel, mis olid ilmnenud pärast maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsuse tegemist asjas nr
  3. Praeguse menetlus keskmes olid asjaolud, mis olid olemas ka selle asja menetlemise ajal.
  4. Hagejate määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus
  5. jaanuari
  6. a määrusega maakohtu lahendi ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule tagasi. Ringkonnakohus leidis, et

ega ka täitemenetluse seadustik (TMS) ei keela esitada teist korda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Varasemas tsiviilasjas on hagejad juba tuginenud asjaolule, et laenulepingut nr KL-311008SC sõlmides varjas kostja ST eest Elvastoni halba majanduslikku olukorda ega saa sellele enam tugineda. Ülejäänud asjaolud on aga sellised, millele hagejad ei ole varasemas tsiviilasjas tuginenud. 2

(7)2 2-14-7385
  1. Harju Maakohus võttis hagiavalduse
  2. veebruari
  3. a määrusega menetlusse ja samal päeval rahuldas hagejate hagi tagamise avalduse ning peatas tagatise vastu täitemenetlused täiteasjades nr 024/2011/1268 ja nr 024/2011/
  4. Kostja määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus
  5. aprilli
  6. a määrusega hagi tagamise osas rahuldamata ja tagatise vaidlustamise osas läbi vaatamata.
  7. Kostja esitas
  8. oktoobril 2015 hagejate vastu vastuhagi, paludes mõista neilt solidaarselt välja 103 972 eurot 66 senti (
  9. novembri
  10. a täpsustuse järgi 37 559 eurot 4 senti) ja seadusjärgse viivise 843 633 eurolt 76 sendilt hüvitisena täiteasjades täitemenetluse takistamise eest. Harju Maakohus võttis vastuhagi
  11. oktoobri
  12. a määrusega menetlusse, kuid
  13. aprilli
  14. a määrusega eraldas iseseisvasse menetlusse.
  15. Harju Maakohus jättis
  16. aprilli
  17. a määrusega (algselt ebatäpselt tähistatud otsusena; see ja muud vead parandatud maakohutu
  18. mai
  19. a määrusega) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda neid summaliselt kindlaks määramata. Samuti tühistas maakohus
  20. veebruari
  21. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Määruse põhjenduste järgi jättis maakohus hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Analoogia korras tuleb kohaldada koosmõjus TMS § 221 lgd 11 ja 2 selliselt, et TMS § 2 lg 1 ps 19 nimetatud täitedokumendi puhul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korduval esitamisel lubatud üksnes sellised vastuväited, mis põhinevad alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas jätta võlgnikule võimalus esitada vastavalt enda äranägemisele erinevatel aegadel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid.

§ 438

lg 1 kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne ja selle raames tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohaldatavate lepingute kehtivust. Kui võlgnik oli seisukohal, et kohus tegi eelneva kontrolli pealiskaudselt, oli tal võimalik kohtulahend vaidlustada. Asjas jõustunud lahend lõpetas võimalikud vaidlused lepingute kehtivuse üle ja välistas edasise vaidluse nõude olemasolu ja kehtivuse üle asjaoludel, mis esinesid enne kohtulahendi jõustumist. Hagejatel oli asjas nr 21129868, kus analüüsiti sundtäitmise võimalikku lubamatust, tagatud TMS § 221 lgte 11 ja 2 järgi tõhus õiguskaitsevahend vaidlustamaks sundtäitmisele esitatud nõude olemasolu ja kehtivust. Hagejad ei saanud teist korda pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjaoludel, mis olid olemas juba esimese hagi menetlemisel.

  1. Hagejad palusid määruskaebuses ringkonnakohtule maakohtu määruse tühistada. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  3. augusti
  4. a määrusega maakohtu
  5. aprilli
  6. a määruse (koos
  7. mai
  8. a vea parandamise määrusega) ning saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. 3

(7)3 2-14-7385 Määruse põhjenduste järgi eksis maakohus, kui jättis analoogia korras asja läbi vaatamata, tuginedes TMS § 221 lgtele 11 ja
  1. TMS § 221 lg 2 ei ole kohaldatav olukordadele, kus täitedokumendiks on muu kui kohtulahend. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Käimasolevas vaidluses ei ole tegu sama nõudega samal alusel. Seda leidis ringkonnakohus
  2. jaanuari
  3. a määruses ja jääb selle juurde. Varasemas menetluses (tsiviilasi nr 21129868) tugineti sellele, et ST on tasaarvestanud kostja nõude enda nõudega või nendevaheline leping on tehtud pettuse mõjul ja leping on üles öeldud. Praeguses asjas on hagejad tuginenud sellele, et kolmandal ühingul, kelle võlga refinantseeriti, ei olnud õigusvõimet, mistõttu finantseeriti olematut kohustust, st leping oli tühine. Samuti toodi välja mitmeid teisi uusi põhjuseid, miks lepingud on tühised (globaalne tagatiskokkulepe, teine pool kasutas oma positsiooni ära). Kohus saab kontrollida vaid neid tühisuse aluseid, mida saab järeldada esitatud asjaoludest. Kohtul ei ole kohustust kontrollida igasuguseid tühisuse aluseid. Et tegemist on uute asjaoludega, kinnitab veenvalt ka maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus asjas nr
  6. Nimelt pidas maakohus hagejate esitatud täiendavas avalduses toodud asjaolusid hagi aluse muutmiseks ja jättis taotluse muuta hagi alust rahuldamata. Sellest järeldub, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus oli olemas juba kohtumenetluse käigus, ei saanud hageja seda maksma panna selliselt, et kohus oleks
  7. oktoobri
  8. a otsuses võtnud selle kohta seisukoha.

§ 371

lg 1 p 4 välistab hageja võimaluse esitada kohtule hagiavaldusi, mille alusel toimuks vaidlus samade poolte vahel sama eseme üle samal alusel.

ega TMS ei keela sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada uutel asjaoludel. TMS § 221 lg 3 sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Eeltoodud põhjustel oli hagejatel õigus esitada korduv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ülalmärgitud alustel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Kostja menetluskulud kassatsiooniastmes on 1674 eurot 24 senti (koos käibemaksuga). Kaebuse järgi pidas ringkonnakohus määrust ekslikult mittekaevatavaks.

§ 427võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.

Ringkonnakohus jättis oma määruse põhimõttelises osas täielikult põhjendamata. Ringkonnakohus ei käsitlenud sisuliselt maakohtu põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmise kohta, sh maakohtu argumenti analoogia kohta TMS § 221 lgga

  1. Arusaamatu on seisukoht, et hagejad ei saanud käesolevas asjas esitatud aluseid maksma panna tsiviilasjas nr
  2. Kui hagejate väited kujutavad endast hagi aluse muutmist (tegelikult on hageja esitanud uued õiguslikud seisukohad), oleksid hagejad pidanud need väited esitama kohe ühes hagis tervikuna. Ringkonnakohtu tõlgendus TMS § 221 lg 2 kohta on ebaõige. Ringkonnakohus ei ole esitanud ühtegi argumenti, miks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused peaksid olema avaramad nendest võimalustest, mis võlgnikul on nõudele vastu vaidlemiseks tavalises hagimenetluses. 4

(7)4 2-14-7385 Kohtulik kontroll saab toimuda vaid üks kord. Asjaolud, mis olid olemas juba varasema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal, tulnuks ka esitada varasemas menetluses. Ringkonnakohus ei ole lähtunud TMS § 221 lg 2 põhiseaduskonformse tõlgendamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust eelistada neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kohtute tegevus on viinud kostja EIÕK art 6 lgst 1 tulenevate õiguste rikkumiseni. Hagejate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades menetletakse juba teist korda ning kohtuasjade mõjul on täitemenetlus olnud peatatud kokku ca 6 aastat ja 3 kuud. Käesolev eraldi kohtuasi on olnud kohtu menetluses umbes kolm ja pool aastat ning kohtul on tegemata isegi menetlust ettevalmistavad toimingud. 11. Hagejad leiavad vastuses määruskaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Hagejad vaidlevad vastu ka kostja menetluskuludele, leides, et mõistlik, põhjendatud ja vajalik ei võiks olla enam kui 864 eurot (sh käibemaks). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 682

lg 1 ja § 695 alusel (nende koostoimes) läbi vaatamata, sest kostjal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

  1. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 321816, p 11). Harju Maakohus jättis
  4. aprilli
  5. a määrusega hagi läbi vaatamata.

§ 427

esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse (vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule). Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei teinud seega lahendit

§ 427

esimese lause tähenduses, mis võimaldaks esitada määruskaebuse Riigikohtule, sest hagi ei ole jäetud läbi vaatamata. Kolleegiumi arvates ei saa määruskaebeõigust tuletada

§ 427

teisest lausest, mille kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 423lg 1 pdes 2, 7−10 ja 12 nimetatud alustel.

See lause üksnes piirab kahekordset kaebeõigust lauses nimetatud juhtudel ega anna määruskaebeõigust juhul, mil ringkonnakohus ei jäta määruskaebust lahendades hagi läbi vaatamata. Tegemist on

§ 696

lg 1 teise lause lõpus viidatud erandiga samas lauses sõnastatud üldreeglist, mille kohaselt, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule. Kolleegium viitab, et sisuliselt samale järeldusele on Riigikohus jõudnud ka sarnaselt sõnastatud

§ 372lg 5 puhul (vt Riigikohtu 5.

aprilli

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3211217, p 18).
  2. Kolleegium märgib, et Riigikohtule esitatud määruskaebuse vastusele lisaks hagejatele alla kirjutanud V. Seppik ei ole vandeadvokaat.

§ 218lgte 3 ja 4 kohaselt saab hagimenetluses 5

(7)5 2-14-7385 Riigikohtus menetlusosalist esindada vaid vandeadvokaat, samuti saab menetlusosaline ise esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
  1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korduva esitamise õiguse kohta märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. 15.
  2. TMS § 221 lgte 1 ja 11 kohaselt võib võlgnik esitada täitedokumendile materiaalõiguslikke vastuväited. Selleks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse lõpuni. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3211115, p 10). 15.
  5. Kolleegiumi arvates tuleb õiguslikult samamoodi hinnata olukorda, kui täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia alusel hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (vt ka Riigikohtu
  6. aprilli
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3211115, p 10). Ainult erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult maksma panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha (võrdle Riigikohtu
  8. aprilli
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3211115, p 11). 15.
  10. Kohese sundtäitmise korral ei saa võlgniku menetluslik positsioon oma õiguste kaitsel kohtus olla halvem sellest, kui hageja oleks esitanud nõude sissenõudmiseks hagi. Samas ei ole põhjendatud ka see, et see positsioon peaks olema parem. Kui võlgnik kostjana nö tavalises hagimenetluses võla sissenõudmiseks jätab esitamata hagi rahuldamist takistada võivad asjaolud, on see tema enda risk. Ta ei saa neid asjaolusid uuesti esitada, kuna vaidluse lahendamise kohta tehtud kohtulahend on talle siduv. See puudutab ka tehingu tühisusele viitavate asjaolude esitamata jätmist. Isegi kui sellised asjaolud on esitatud, kuid kohus jätab need hindamata, ei saa neile tuginedes alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes. Võimalik on vaid kohtulahendit vaidlustada.
  11. Kuna asja menetlus jätkub, ei jaota kolleegium menetluskulusid, vaid seda tuleb teha asja uuel lahendamisel sõltuvalt selle tulemusest.
  12. Kuivõrd kolleegium jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalise korraldusel selle tasunud advokaadibüroole. 6

(7)6 2-14-7385 Henn Jõks 7
(7)Ants Kull Villu Kõve 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.