3-18-39/8

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-39 Haldusasi Evaldas Pauliukonise taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Evaldas Pauliukonise määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.01.

1. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Riigi õigusabi taotluse esitaja – Evaldas Pauliukonis RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.01.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohus edastas 08.01.2018 Tartu Halduskohtule Evaldas Pauliukonise riigi õigusabi taotluse. E. Pauliukonis soovis riigi õigusabi, et vaidlustada kinnipidamise tingimusi.
4. Tartu Halduskohus jättis 10.01.
5. a määrusega E. Pauliukonise riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kohtule esitatud andmete põhjal võib pidada tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks (RÕS§ 6 lg 1). Samas peab kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel muuhulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus jättis E. Pauliukonise riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja ei ole rahul sellega, et ta pidi umbes 8 kuud viibima Viljandi arestimajas videojärelevalve all tingimustes, mis ei vasta väidetavalt Euroopa nõuetele. Taotleja kui vahistatu on Tartu Vanglas kohustatud viibima ühes kambris koos kinnipeetavatega. Taotleja märgib, et ta ei oska eesti keelt. Väljakujunenud kohtupraktikas ei anta riigi õigusabi, kui vahistatu või kinnipeetav soovib vaidlustada enda kinnipidamise tingimusi. Tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega. Eeldada võib, et kaebaja suudab taotluses märgitud teda häirivad asjaolud esitada nii vaidemenetluses vanglale kui ka kohtumenetluses kohtule. Kinni peetaval isikul tuleb enne kohtusse vangla tegevuse peale kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas. Vanglas on selleks olemas eeltäidetud vaide blanketid. Vaide esitajal tuleb esitada probleemi kirjeldus, millega ta vanglas rahul ei ole. Kui vaie on puudustega, selgitab vangla, kuidas puudust kõrvaldada (HMS § 78). Pärast vaide lahendamist ja sellega mittenõustumist on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seaduse sätted ning võimaliku kohtupraktika (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Riigi kulul advokaati reeglina ei anta, kui isik riigikeelt ei valda. Vajadusel on vanglal võimalik haldusmenetlusse kaasata tõlk (HMS § 21). Kui isikul ei ole raha, et tõlketeenuse eest maksta, korraldab vangla vajalike dokumentide tõlkimise. Ka kohtumenetluse regulatsioon näeb tõlgi kaasamise võimaluse ette. Kohtule teadaolevalt valdab taotluse esitaja vene keelt (tl-d 4–6). Seega on taotlejale tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks avaliku võimu kandja tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita.
6. E. Pauliukonis esitas 25.01.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, selgitades, et ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu järeldusega, mis on 10.01.
7. a määruses välja toodud. Määruskaebuse esitaja leiab, et üksnes endapoolsete pingutustega ei ole tal võimalust oma õigusi kaitsta. Kaebaja väitel tema kaebusi vanglas faktiliselt läbi ei vaadata, sest ta ei oska eesti keelt. Pealegi ei ole kaebajal kaebuse tõlkimiseks rahalisi vahendeid. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal ei ole juriidilisi teadmisi ja ilma riigi juriidilise abita ei saa ta seetõttu ennast kaitsta. RÕS on kohaldatav kõikidele isikutele, vaatamata keeleoskusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. E. Pauliukonis oli taotlenud 30.11.
9. a esitatud riigi õigusabi taotlusega ja 27.12.2017 esitatud täiendava selgitusega riigi õigusabi selleks, et pöörduda kaebusega halduskohtu poole, vaidlustamaks kinnipidamistingimusi vanglas. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 10.01.
10. a määruse seisukohaga, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotleja on ilmselt ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, miks halduskohtul ei ole alust esitatud riigi õigusabi taotlust rahuldada. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud oma selgituste kohaselt rahul sellega, et ta pidi umbes 8 kuud viibima Viljandi arestimajas videojärelevalve all tingimustes, mis ei vasta väidetavalt Euroopa nõuetele ning on väidetavalt kohustatud viibima Tartu Vanglas ühes kambris koos kinnipeetavatega, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et ilmselt suudab kaebaja ise kõige paremini teda häirivad selleteemalised asjaolud esitada nii vaidemenetluses vanglale kui ka kohtumenetluses kohtule ja vaiete ning sama sisuga kaebuste esitamiseks ei tule talle seetõttu riigi kulul esindajat määrata. Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et vanglates on vaiete esitamiseks olemas vastavad blanketid ning juhul, kui tegemist on venekeelse kaebusega, siis tõlgib selle eesti keelde kohus ise ja kohus selgitab enda initsiatiivil välja ka kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seaduse sätted ning võimaliku kohtupraktika. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei oska eesti keelt, ei ole samuti iseenesest veel riigi kulul advokaadi andmise aluseks. Ka kaebaja väide, et vangla keeldub läbi vaatamast kõiki tema kaebusi, mis ei ole esitatud eesti keeles, ei tähenda, et talle peaks vaidemenetluseks tingimata riigi kulul advokaadi andma, kes siis eesti keeles vaide esitaks. Kaebaja poolt määruskaebusele lisatud Tartu Vangla vastusest nähtub, et vangla keeldus vastamast tema võõrkeelsele pöördumisele MSVS § 5 lg 9 p 5 alusel ja tagastas pöördumise selle esitajale 2 tõlkimiseks, mida vanglal ongi viidatud sätte alusel õigus teha. Eeltoodut ei saa aga käsitleda ümberlükkamatu tõendina selle kohta, et Tartu Vangla ei menetle ja tagastab igal juhul ka kõik vaided, mis on vanglale võõrkeeles esitatud. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse esitamist ja nende tõlkimist vanglas reguleerib vangla sisekorraeeskirja § 491, mille lõike 4 kohaselt juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Ringkonnakohtule teadaolevalt võtavad nii Tartu kui ka Viru Vangla kinnipeetavatelt vastu võõrkeelseid vaideid ja tõlgivad need ise vangla kulul juhul, kui vaide esitanud kinnipeetaval tõesti vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid puuduvad ja ta eesti keelt ei oska.
11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.01.
12. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3