Asjaolud Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.11.2014 tööleping nr 10 määramata ajaks töötasuga 5,04 eurot tunnis (bruto), mis sisaldas tasu võimaliku öötöö eest. Hageja asus kostja juures tööle klienditeenindaja ametikohale täistööajaga vastavalt töögraafikule. Töötajale kohaldati summeritud tööajaarvestust arvestusperioodiga neli kuud. Töögraafiku pidi tööandja koostama töötajale hiljemalt 7 kalendripäeva enne järgmise kuu algust. Vastavalt väljakujunenud praktikale tegi kostja hagejale järgmise kuu töögraafiku teatavaks interneti vahendusel, kus hageja logis ennast sisse kostja poolt loodud töökeskkonda kostja poolt antud paroolidega. Töötasu pidi kostja tasuma üks kord kuus hageja pangakontole palgaarvestuse kuule järgneva kuu kümnendal päeval. Hageja põhipuhkuse kestuseks oli 28 kalendripäeva. Kostja ei kindlustanud hagejat täistööajaga perioodil 13.11.2014-31.10.2015, mistõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale TLS § 35 alusel keskmist töötasu tööga mitteandmise. Kostja on jätnud hagejale tasumata osaliselt töötasu perioodi 13.11.2014-22.11.2015 eest ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise. Summadele lisanduvad viivised. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulud Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2
lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2398,50 eurot käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 26 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.02.2016 juriidiliseks konsultatsiooniks, tutvumiseks juriidiliste dokumentidega, juriidiliseks analüüsiks 3 tundi; 29.02.2016 tutvumiseks juriidiliste dokumentidega, nõuete väljaselgitamiseks ja arvutamiseks, hagiavalduse koostamiseks 5 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud hagiavaldust ning selle lisasid, ei ole usutav, et esindajal kulus dokumentide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 8 tundi. Kohus, arvestades sh hagiavalduse sisu, peab mõistlikuks ajakuluks 5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.03.2016 tutvumiseks kohtunõudega, nõuete täpsustamiseks ja arvutamiseks, hagiavalduse koostamiseks 4 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kui esindaja oleks koheselt teinud täpsed arvutused, siis ei oleks hageja pidanud tegema täpsustusi, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja 01.04.2016 taotluse ja kohtukirjaga, hageja seisukoha koostamiseks kostja taotlusele 2 tundi. Arvestades kostja taotluse sisu ja hageja seisukohta, on kohus seisukohal, et tegemist on 3 põhjendatud ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks 25.04.2016 kohtumäärusega ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks 08.06.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, kostja 28.06.2016 vastusega, 15.07.2016 seisukoha koostamiseks kostja 28.06.2016 vastusele 4 tundi. Kohus, arvestades kostja vastuse sisu ja hageja seisukoha sisu ning Tallinna Ringkonnakohtu määruse sisu, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks Harju Maakohtu 05.08.2016 kirjaga, kostja kompromissettepanekuga, hageja kompromissettepaneku koostamiseks, hageja 07.09.2016 seisukoha koostamiseks 4 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus arvestades kohtukirja sisu ja hageja 07.09.2016 lõplike seisukohtade sisu, on seisukohal, et kirjaga tutvumiseks võis esindajal kuluda kõige rohkem 10 minutit, kompromissettepanekute vahetamiseks ja tutvumiseks 20 minutit ning seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30, seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja 24.01.2017 taotlustega ja esitatud tõenditega ning 23.01.2017 kostja taotlusega tunnistajate ülekuulamiseks 1 tund, ettevalmistuseks istungiks 2 tundi ja osalemiseks istungil 39 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus on seisukohal, et arvestades taotluste sisu ja esitatud tõendit, võis esindajal kuluda taotlustega ja tõendiga tutvumiseks kõige rohkem 30 minutit, istungi ettevalmistamiseks kõige rohkem 1 tund. Istungil osalemise ajakulu on põhjendatud. Seega kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 9 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks 26.01.2017 kohtuistungi protokolliha, hageja 10.02.2017 seisukohtade koostamiseks, hageja täiendavate tõendite esitamiseks ja tutvumiseks toimikuga 3 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja 10.02.2017 taotlustega ja esitatud tõenditega ning seisukohaga, 27.02.2017 hageja seisukoha koostamiseks kostja 10.02.2017 vastusele 2 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 2263,50 eurot (25,15 x 90). hageja taotlus jääb rahuldamata summa 135 euro osas (taotletud 2398,50 – rahuldatud 2263,50). 53.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.