KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene
- jaanuar 2018, Tartu Haldusasi Andrei Zertsovi kaebus Tartu Vangla inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- novembri
- a määrus Andrei Zertsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Zertsov Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-17-2189 RESOLUTSIOON
- Rahuldada Andrei Zertsovi määruskaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri
- a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtusse. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andrei Zertsov esitas
- augustil 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuna ta paigutati
- märtsil 2017 kambrisse nr 1011 kartserikaristust kandma. Seal viibis ta kuni
- märtsini
- Samas kambris pidi ta viibima ka
- augustist kuni
- augustini
- Kamber olevat olnud määritud väljaheitega ning see tekitas tal tervisehädasid. Tartu Vangla jättis
- oktoobri
- a otsusega nr 1-13/172-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
- A. Zertsov esitas
- oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses hoidmisega inimiväärikust alandavate tingimustega kartserikambris nr 1011 ning vabandamiseks. Ühtlasi esitas A. Zertsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
- Tartu Halduskohus jättis
- novembri
- a määrusega A. Zertsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt: 3.
- Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 250 eurot, kuna kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. 3.
- Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole piisavalt raha riigilõivu tasumiseks. Samas ei tingi see kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebuse eduväljavaateid. 3.
- Kaebaja väidab, et kahju tekitati talle sellega, et teda hoiti kartserikambris, kus lõhnas inimese väljaheite järgi ning mille lagi, sein, aken ja võre olid määritud väljaheitega. Ka oli aknaluuk kinni keevitatud. Kaebajal tekkisid selle tagajärjel terviseprobleemid. Vangla kinnitab, et kõnealuses kambris on teostatud tehniline kontroll ning kamber on üldiselt heas seisukorras. Ühegi seal viibinud kinnipeetava suhtes ei ole fikseeritud seda, et nad oleksid väljaheidetega kambrit rikkunud. Ei ole eluliselt usutav, et kui kamber olekski olnud niivõrd kehvas seisus, oleksid ametnikud jätnud kedagi sellest teavitamata või ei oleks kambri puhastamist korraldanud. Kaebaja viibis kambris koos kaaskinnipeetavaga, kes ei ole vanglale samasisulist pöördumist esitanud. Halduskohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks kaebaja väiteid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- A. Zertsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
- novembri
- a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt olid kambritingimused alandavad ja solvavad ning antisanitaarsed. Kaebaja väidab, et kambrikaaslased nägid küll, et kamber on väljaheidetega määritud, kuid ei pidanud vajalikuks reageerida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Kaebaja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta viibis kartserikambris, mille tingimused alandasid tema väärikust. Lisaks sellele on nii vanglale esitatud taotluses kui ka halduskohtul esitatud kaebuses kaebaja märkinud, et karterikambris viibimine tekitas talle tervisehädasid.
- Halduskohus on jätnud kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata. Ringkonnakohus on nõus, et kui isik taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega, tuleb tal riigilõivu tasuda 250 eurot vastavalt RLS § 60 lg-le 3, kuna kaebaja taotles õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samas on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel isik vabastatud riigilõivust, kui kaebus on esitatud kehavigastuse või muu terviserikke põhjustamise tõttu. Kuigi isik ei ole otsesõnu maininud, et ta soovib kahju hüvitamist ka tervisekahju tõttu, nähtub isiku kaebusest, et tal võib see soov esineda. Näiteks on ta nimetanud, et pärast kartserikaristuse kandmist oli tal kõhulahtisus ja hiljem veritsus (tl 1).
- Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud välja selgitamata, millises osas nõuab isik mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega ning kas isik sooviks esitada kahju hüvitamise nõude ka seoses tervise kahjustamisega. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kaebaja loetleb erinevaid toiminguid, millega kahjustati tema tervist ja alandati väärikust, peab halduskohus analüüsima kaebust selliselt, et eristada tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust ülejäänust ning otsustada vastavalt sellele kaebuse menetlusse võtmise ja riigilõivu tasumise küsimus. Vajadusel tuleb lasta kaebajal täpsustada, kui suur osa kahjunõudest on tema arvates terviserikkega põhjustatud ja kui suur osa väärikuse alandamisega ning milliste toimingutega on üks või teine kahju põhjustatud. Sellest tulenevalt on kohtul võimalik otsustada riigilõivukohustuse suurus. Samuti võib osutuda vajalikuks kaebuse täpsustamine selleks, et kohtul oleks võimalik veenduda, et ka väidetavalt tervise kahjustamisega tekitatud kahju 2 hüvitamiseks esitatud asjaolud ja nende põhjendatus võimaldavad tugineda RLS § 22 lg 1 p-le 11 (RKHKm 3-3-1-12-10, p 10). Sellest seisukohast juhindudes tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ning saadab ringkonnakohus asja tagasi Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel on halduskohtul võimalik juhinduda eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest. /allkirjastatud digitaalselt/ 3