Obsah (7)

§ 657§ 663§ 464§ 465§ 433§ 633§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-

) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele DNA ekspertiisi kulu ja kostjale antud riigi õigusabi kulu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2017 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja elatis kummalegi lapsele 100 eurot kuus. Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on alates 01.01.2017 kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot, st kahele lapsele100 eurot. Kohus on ilmselt eksinud arvestusega, leides, et hagejad saavad kokku 50 eurot. Mahaarvamisele kuulub mitte pool lapsetoetusest (25 eurot), vaid kogu lapsetoetuse summa; 2) tuleb kostja ülalpidamisvõime kindlakstegemiseks jagada tema sissetulek nelja isiku (s.o kostja ja tema kolme lapse) vahel (391,82 ÷ 4). Selliselt arvestades jääb igaühe ülalpidamiseks 97,955 eurot kuus. Kostja on nõus maksma igale lapsele 100 eurot kuus. 3 Ülaltoodud arvestusest on selge, et kui kostja maksab elatist suuremas määras, siis laekub kostja teisele lapsele vähem raha ja seega teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Riigikohus on leidnud, et PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. RAKE uuringu kohaselt oli aastatel 2010–2012 keskmine lapse ülalpidamiskulu 280 eurot. Kuna eeldatakse, et vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdselt, tähendab see, et elatise summa ei või ületada 90 eurot lapse kohta (280 ÷2 – 50).
3. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist, teatades, et jäävad varem esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 8. Viru Maakohus kinnitas 16.01.2017 määrusega V. Z, M. Z ja I. G vahel sõlmitud kompromissi elatise nõude osas ning lõpetas selles osas menetluse. I. G esitas 20.01.2017 maakohtu 16.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus võttis määruskaebuse 26.05.2017 menetlusse ja küsis V. Z ja M. Z vastust. Maakohtu 30.08.2017 istungi protokollist (I kd, tl 171) nähtuvalt on maakohus rahuldanud I. G määruskaebuse.

§ 663

lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 464lg 2 kohaselt võib kohus kohtuistungil teha suulise või kirjaliku määruse.

Suuline määrus kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Kui kohtumääruse peale võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada. Määruse sisunõuded on sätestatud

§-s 465 ning

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt peavad olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Menetluse lõpetamise määruse peale võib

§ 433lg 1 alusel edasi kaevata.

Seega tuleneb nii

§ 663

lg-st 4 kui § 433 lg-st 1, et juhul, kui kohus määruskaebuse rahuldab, tuleb teha kirjalik määrus ning see peab vastama

§-s 465 sätestatud sisunõuetele. Teistsugune oleks olukord siis, kui kohus määruskaebust ei rahuldaks. Sellisel juhul ei pea kohus eraldi määrust tegema ning määruskaebus tuleb esitada ringkonnakohtule (

§ 633lg 5).

Arvestades eelnevat, on I. G määruskaebus senini lahendamata ning maakohtul puudus alus enne määruskaebuse lahendamist menetleda sama elatisnõuet ning teha selle kohta kohtuotsust. Praegusel juhul on maakohtu tegevuse tulemusel tekkinud olukord, kus hagejate elatisnõude kohta on tehtud kaks lahendit: 16.01.2017 määrus ja 20.09.2017 otsus. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on menetlusõiguse normide olulise rikkumisega

§ 656

lg 2 teise lause tähenduses, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ning maakohtul tuleb esmalt lahendada I. G määruskaebus. 4 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja