KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-549 Haldusasi K. T. (T.) kaebus T

) § 571 lg 2 alusel linnapea põhjendatud ettepanekul. 18.03.2016 esitas K. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinn Linnavalitsuse 17.02.2016 PõhjaTallinna vanema teenistusest vabastamise korralduse nr 214-k õigusvastaseks tunnistamiseks ning 18 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaevatav korraldus on õigusvastane, mida on tunnistanud ka vastustaja oma 30.03.2016 kirjalikus vastuses. Ametist vabastamisele ei eelnenud linnapea (antud juhul linnapea ülesandeid täitva abilinnapea) põhjendatud ettepanekut, ka mitte suulist, nagu väidab paljasõnaliselt vastustaja. Kaevatavas korralduses puuduvad igasugused põhjendused, see on täielikult motiveerimata ja ei võimalda haldusakti adressaadil veenduda ei selle alustes ega põhjendatuses. Haldusakti põhjendused peaksid olema piisavad selleks, et isikul oleks vajadusel võimalik kaitsta oma õigusi. Haldusakti sisu määrab kindlaks põhjenduse ulatuse. Mida rängem on isiku õiguste ning vabaduste riive, seda põhjalikumalt peavad olema esitatud riive aluseks olnud faktilised ning õiguslikud asjaolud. Kaevatavas haldusaktis viidatud „Taavi Aasa, abilinnapea linnapea ülesannetes, põhjendatud ettepanek“ on sisutühi, see ei sisalda mingisugustki etteheitvat hinnangut linnaosa vanema tööülesannete täitmisele või tegelikele teenistusest vabastamise motiividele, mistõttu on kaevatav korraldus juba formaalselt õigusvastane. Samuti ei kuulatud enne kaebaja ametist vabastamistr ära linnaosa halduskogu arvamust. Sellise nõude aga sätestab Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 kinnitatud Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse §

1. Põhja-Tallinna halduskogu arvamust ei ole K. T. teenistusest vabastamise küsimuses küsitud ning seda ei ole arutatud, mistõttu on kaevatav korraldus ka sellel põhjusel õigusvastane. Vastustaja on viidanud, et linnaosavanema ametikoht on poliitiline ja see välistab igasuguse õiguskindluse ja õiguspärase ootuse selle ametikoha pidajale. Linnaosa vanema ametikoht ei ole võrreldav linnapea või abilinnapea ametikohaga. Linnaosa vanem ei kuulu linnavalitsuse koosseisu. Niikaua, kuni kestavad volikogu koosseisu volitused, kestavad õigusaktide kohaselt ka linnaosa vanema volitused. Tallinna Linnavolikogu käesoleva koosseisu volitused kestavad kuni 31.10.
2. Vastustaja on väitnud, et K. T. ametist vabastamise tingisid samad põhjendused, mis on esitatud Taavi Aasa 21.06.2016 kirjas nr Õ-1/815 Tallinna Halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20 ning 14.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Asja lahendamisel on selge, et mingisuguseid põhjendusi ja kaalautlusi ei ole K. T. ametis vabastamise korralduse vastuvõtmisel esitatud. Seda on 07.09.2016 toimunud kohtuistungil selgelt kinnitanud ka K. T., et 17.02.2016 toimunud linnavalitsuse istungil loeti ette ainult tema ametist vabastamise korralduse resolutsioon ning mingeid põhjendusi ega selgitusi ei esitatud. Taavi Aasa 21.06.2016 halduskohtule adresseeritud kirjas tagantjärgi esitatud võimalikud etteheited K. T. aadressil on üldsõnalised ja äärmiselt ebamäärased, mis tõendab, et need on otsitud ning konkreetseid etteheiteid K. T. aadressil ning tema ametist vabastamiseks tegelikult ei olnud. Seda, et tegelikkuses igasugused põhjendused puudusid kinnitab tõsiasi, et linnavalitsus jättis täitmata halduskohtu 22.03.2016 kohtunõude esitada kogu K. T. teenistusest vabastamise otsustamise aluseks olnud dokumentatsiooni, sh Taavi Aasa põhjendattud ettepaneku. Samuti on igasuguse loogikaga vastuolus teadmine, et veel 2016 jaanuaris maksti K. T. preemiat
3. aasta väga heade töötulemuste eest. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuid kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Teenistussuhte lõpetamise asjaolud on äärmiselt kummalised: selge on see, et K. T. sooviti vabaneda ning seda tehes ei põhjendatud kuidagi seda vabastamist ning ta jäeti ilma kõikidest õigusaktides ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest 2 (hüvitisest). Vastustaja on käesoleva menetluse vältel käitunud kaebuse esitajaga jätkuvalt ebaväärikalt ning esitanud nii kohtule kui ka avalikkusele teadlikke valeväiteid. Võimalik kompromissi sõlmimine blokeeriti linnavalitsuse poolt sülearvuti Lenovo T430 tagastamise eeltingimuse esitamisega. Kohtule on kaebuse esitaja poolt esitatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt 17.02.2016, mille lisa 5 kohaselt K. T. andis ja E. L. võttis vastu muuhulgas (nr 5) sülearvuti Lenovo ThinkPad T430 (1 tk), mille omakorda digidokumendina on 19.02.2016 allkirjastanud M. M, T. S., A. N. ja K. T.. See dokument tõendab, et Tallinna linna etteheidetel ei ole mingisugust alust ning see kujutab endast sulaselget valetamist. Kaebuse esitaja palub sedagi arvestada hüvitise suuruse määramisel. K. T. teenistussuhe avalikus teenistuses seisuga 17.02.106 on kestnud kokku 12 aastat, 6 kuud ja 12 päeva, sellest Põhja-Tallinna vanemana 6 aastat, 3 kuud ja 12 päeva. Teenistus on olnud laitmatu ning ühtegi karistust talle ei ole määratud. Kokkuvõtvalt palub kaebaja hüvitise suuruse kindlaksmääramisel kohtul arvesse võtta järgmisi olulisi asjaolusid: K. T. vabastati teenistusest ilma igausuguse etteteatamiseta, ilma igasuguste põhjendusteta vaidlustatava korralduse väljaandmisele samal päeval. Kaebajal oli mõistlik ootus, et tema volitused kehtivad kuni Tallinna Linnavolikogu käesoleva koosseisu volituste lõpuni ehk kuni 31.10.
4. Kaebaja jäeti ilma igasuguste põhjendusteta ilma ka Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna põhimäärusega ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest (§ 54 lg 6 - linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning linna ametiasutuste teenistujate sotsiaalsed garantiid). Samuti seda, et peale oma ametist vabastamise korralduse vaidlustamist kohtus asus linnavalitsus levitama kaebaja osas valeinformatsiooni sülearvuti omastamise kohta. Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Esiteks: linnaosavanem ei ole ametnik ATS-i tähenduses. ATS § 2 lg 3 p 11 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATS-i osavalla- või linnaosavanemale. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad on ATS-i reguleerimisalast välja jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Uue ATS-i eesmärgiks on aga reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Ka tänavu vastu võetud Haldusreformi seaduses on seadusandaja kinnitanud oma eelnevat tahet, märkides, et „Vallavanemad, linnapead ja volikogu esimehed ei ole ametnikud ega töötajad. Omavalitsusüksuse volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele ega osavalla- või linnaosavanemale ATS-i ei kohaldata (ATS-i § 2 lg 3 p 9–11), samuti ei kohaldata neile TLS-i. Omavalitsusüksuste juhid on poliitilisi ülesandeid täitvad isikud ning nende puhul tuleb volituste lõppemisel näha hüvitised ette eriseadustes. Omavalitsusüksuste juhtide puhul on selleks eriseaduseks

“.

§ 571

lg 11 sätestab küll, et linnaosavanemale laiendatakse ATS-i sätteid analoogia korras, kuid see ei tähenda, et tegu oleks neutraalse ja apoliitilise ametnikuga, kellele laienevad kõik ATS-i sätted. Ka Riigikohus on oma praktikas leidnud, et „Avaliku teenistuse seadus võib mitte laieneda osale avalikele teenistujatele ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega. […] Avaliku teenistuse seaduse sätted on valdavalt mõeldud reguleerima apoliitiliste ametnike teenistussuhteid.“ Teiseks: linnaosavanema saab ametist vabastada lihtsustatud korras. Lisaks ATS-is sätestatule näeb

§ 571

lg 2 (kuni 01.07.2016 kehtinud redaktsioonis) ette võimaluse vabastada linnaosavanem ametist linnapea põhjendatud ettepanekul. Põhja-Tallinna Valitsuse Põhimääruse § 17 lg 5 kordab

§ 571lg-s 2 sätestatut.

Seega on väär ka kaebaja käsitlus selle kohta, et vabastamisele pidanuks eelnema halduskogu arvamuse ärakuulamine. Nende sätete eesmärgiks ongi võimaldada poliitiliste ametkohtade puhul lihtsustatud korras isiku ametist vabastamine. Esindusdemokraatlikel alustel toimivas ühiskonnas ongi tavapärane, et juhtivate poliitiliste ametikohtade puhul on võimalik isik ametist vabastada viivitamatult poliitilistel kaalutlustel, eriti arvestades seda, et linnaosavanema ametisse nimetamine toimub ka poliitilise protsessi kaudu, mitte avaliku konkursi korras nagu 3 neutraalsetel ametnikel. Käesoleval juhul on kaebaja ametist vabastatud

§ 571lg 2 alusel ehk linnapea põhjendatud ettepanekul.

Siinkohal tuleb rõhutada, et seadus annab linnavalitsusele ulatusliku otsustusvabaduse, mis põhjustel saab linnaosa vanema ametist vabastada ehk teisisõnu, millist linnapea poolt tehtud ettepanekut saab pidada piisavalt põhjendatuks.

ei sätesta, et linnapea ettepanek peaks sisalduma vabastamise korralduses.

§ 571

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et linnapea esitab oma põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele kui kollektiivorganile, kes saab selle ettepaneku pinnalt otsustada, kas vabastada linnaosavanem ametist või mitte, st põhjenduste esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, mitte linnaosavanemale kui haldusakti adressaadile. Seega ei pidanudki vaidlustatavas korralduses sisalduma linnapea ettepaneku sisu, vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut põhjendatuks. Kaebaja on käesoleval juhul ka tunnistanud, et vabastamise põhjendused on talle ka teatavaks tehtud. Eeltoodust saab järeldada, et vaidlustatavas korralduses ei ole rikutud põhjendamiskohustust, sest seadusest ei tulene vastustajale kohustust esitada linnapea põhjendusi ametist vabastamise korralduses. Tulenevalt HMS § 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttest on abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas esitanud oma põhjendatud ettepaneku suuliselt linnavalitsuse kabinetiistungil, mis on kinnine. Taavi Aas on ka isiklikult kinnitanud põhjendatud ettepaneku esitamist, mis on käesoleval juhul piisavalt tõendatud tema 21.06.2016 kohtule esitatud kirjaga. Kaebaja ei ole vaidlustanud nimetatud tõendi usaldusväärsust. Seadus ei sätesta kus, millal ja millises vormis peab toimuma põhjendatud ettepaneku esitamine. Vastustaja hinnangul ei pea see toimuma linnavalitsuse istungil, vaid võib toimuda ka varem, nt linnavalitsuse liikmete nõupidamisel. Linnavalitsuse istungil vaid võetakse vastu otsus selle kohta, kas ettepanek on olnud põhjendatud või mitte. Käesoleval juhul pidasid linnavalitsuse liikmed ettepanekut põhjendatuks ja võtsid otsuse kaebaja ametist vabastamise kohta vastu ühehäälselt. Linnavalitsus ei oleks saanud otsust vastu võtta, kui ettepanekut ei oleks linnapea asetäitja poolt esitatud. Lisaks sellele ei kohaldu käesoleva haldusakti puhul ATS § 103 lg 2, kuivõrd linnaosavanem ei ole ametnik ning käesoleval juhul ei ole kaebaja ametist vabastamine toimunud ATS-i alusel. Vaatamata sellele on vaidlustatavas korralduses nähtav ka ametist vabastamise põhjus (vabastamine

§ 571lg 2 alusel linnapea põhjendatud ettepanekul).

Kaebajal puudub õiguspärane ootus, et ta saab olla ametikohal kuni linnavolikogu volituste lõpuni. Vastustaja rõhutab, et

§ 571

lg 2 ei sea ühtegi kriteeriumi, mis põhjustel saab linnaosavanema ametist vabastada (sh võib see põhjus olla pelgalt poliitiline) ning mainitud säte annab linnavalitsusele ulatusliku otsustusruumi linnaosavanema ametist vabastamiseks. Juhtivate ametikohtade puhul on selline ametist vabastamine põhjendatud ega anna sellele ametikohale nimetatud isikule (sh kaebajale) mistahes õiguskindlust selles osas, et teda ei võida enneaegselt ametist vabastada. Olles juhtival poliitilisel ametikohal, tuleb sellise võimalusega igapäevaselt arvestada, see ongi poliitilise protsessi paratamatu kaasnähtus. Käesoleval juhul esinesid ametist vabastamiseks ka kaalukad põhjused. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Kaebaja väited selle kohta, et teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste linnaosavanemate või tema asetäitjaga, on asjakohatu, sest kaebaja ei saa tugineda oma tegevuse õigustamisel teiste isikute võimalikele rikkumistele. Samuti ei ole võrreldavad ka kaebaja poolt nimetatud isikute ametist vabastamise (või mittevabastamise) asjaolud. Kaebaja hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Isegi kui tegu oleks õigusvastase haldusaktiga ei saa kaebaja nõuda 6 kuu töötasu hüvitamist, kuivõrd selleks puudub õiguslik alus. ATS §-i 105 ei saa käesoleval juhul kohaldada, sest kaebaja ametist vabastamine on toimunud

-i alusel ning

ei näe ette hüvitise maksmist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks ametist vabastamisega seoses tekkinud muu kahju.

§ 22

lg 1 p 35 kohaselt on linnaosa vanemale sotsiaalsete garantiide kehtestamine volikogu ainupädevuses. Tallinna põhimääruse § 54 lg 8 on lubava, mitte kohustava, iseloomuga õigusnorm, st linnaosa vanema vabastamisel võib (aga ei pea) talle maksma kuni 3 kuu hüvitise. Käesoleval juhul ei ole vastustaja pidanud vajalikuks kaebajale hüvitist määrata ning kaebaja ei saa seda ka nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED 4 Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja K. T. teenistusest vabastamine abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aasa ettepanekul oli õiguspärane. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (

) § 571 lg 1 (alates 01.01.2016 kuni 30.06.2016 kehtinud redaktsiooni) kohaselt osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul.

§ 571

lg 2 (17.10.2005 jõustunud redaktsiooni) kohaselt lisaks Avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul. Samuti kehtivate Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 sätestavad, et lisaks Avaliku teenistuse seaduses (ATS) sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse linnaosa vanem teenistusest linnapea põhjendatud ettepanekul.

§ 571

lg 11 (01.04.2013 jõustunud redaktsiooni) kohaselt osavalla ja linnaosa vanemale laieneb Avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Kehtiva ATS-i eesmärgiks on reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Ka Riigikohus on leidnud, et Avaliku teenistuse seaduse sätted on valdavalt mõeldud reguleerima apoliitiliste ametnike teenistussuhteid. ATS § 2 lg 3 p 11 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust osavalla- või linnaosavanemale. Kohus nõustub vastustajaga, et linnaosa vanem ei ole ametnik Avaliku teenistuse seaduse tähenduses (§ 2 lg 3 p 11). Vastustaja selgitab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad on ATS-i reguleerimisalast välja jäetud (§ 2 lg 3 p-d 9-11), kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid, samuti ei kohaldu neile Töölepingu seadus (TLS). Vaidlustatud Põhja-Tallinna vanema teenistusest vabastamise korralduse kohaselt K. T. vabastati linnaosa vanema ametikohalt linnapea põhjendatud ettepanekul

§ 571lg 2 alusel.

Seaduses ei ole täpsustatud ettepaneku tegemise vormi ehk kas ettepanek on kirjalik või suuline. Antud juhul tegi suulise ettepaneku K. T. vabastamiseks abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas, kes põhjendas ettepaneku tegemist asjaoluga, et K. T. ei ole suutnud tagada Põhja-Tallinna Valitsuse juhtimist ametiasutusele nõutaval tasemel. Ettepaneku suulist põhjendamist kinnitas vastustaja 21.06.2016 kohtule esitatud kirjas nr Õ-1/815, milles on toodud teenistusest vabastamise ettepaneku põhjendused, mida kohus ei hakka üle kordama. Kinnisel kabinetiistungil, kus muuhulgas arutati K. T. küsimust ning ettepaneku tema vabastamiseks tegi abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas, viibisid viimase kinnitusel linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja sisekontrolör. Vastustaja kinnitas kohtule, et kõnealust kinnist kabinetiistungit ei salvestatud ega protokollitud. 07.09.2016 toimunud kohtuistungil K. T. väitis, et linnavalitsuse istungil ei põhjendatud tema ametist vabastamist, samuti ei suuliselt ega kirjalikult ei antud temale võimalust selgitusi esitada. Kaebuse esitaja kinnitas, et temale pakuti omal algatusel ametikohalt lahkuda, kuid ta ei soovinud seda. Kaebaja ütluste kohaselt istungil viibisid linnavalitsuse liikmed, linnaosa vanemad, ametite juhid ja linnasekretär, kuid keegi neist sellel teemal sõna ei võtnud. Samuti ei võtnud istungil sõna ka kaebaja ise. 5 Kohus pöördus abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aasa poole kirjalike selgituste saamiseks kinnisel istungil toimunu kohta. 31.10.2016 esitas Taavi Aas kohtule kirjaliku selgituse, milles väidab järgmist: „Igal esmaspäeval toimub linnapea või teda asendava abilinnapea kabinetis nõupidamine, millel osalevad linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja sisekontrolör. Tegemist on nn kabinetiistungiga, mille käigus vaadatakse läbi kolmapäevase linnavalitsuse istungi päevakord ning otsustatakse, millised eelnõud päevakorda võtta ja milliseid mitte. Ühtlasi arutatakse kabinetiistungil päevaprobleeme ning vajaduse korral otsustatakse muude küsimuste istungile toomise vajadus. Väärib ka märkimist, et sisuline arutelu päevakorrapunktide üle toimub just sellel nõupidamisel, mitte linnavalitsuse istungil. Kabinetiistungeid ei salvestata. Ka linnavalitsuse 17.veebruari 2016 istungile eelnenud kabinetiistung (15.veebruaril 2016) toimus eelkirjeldatud viisil. Seoses Põhja-Tallinna Valitsuses toimuvaga tegin kabinetiistungil ettepaneku võtta istungi päevakorda ka K. T. teenistusest vabastamine põhjustel, mida kajastab kohtule 21.juunil 2016 saadetud kiri. See ettepanek ei olnud linnavalitsuse liikmetele üllatuslik. Selleks ajaks olime abilinnapea Kalle Klandorfiga juba kahel korral K. T. kohtunud ja teinud talle ettepaneku ametikohalt omal soovil lahkuda. Neil kohtumistel rääkisime avatult oma ettepaneku tagamaadest, kuid K. T. keeldus mõistmast, et ametiasutuse juhina on ta vastutav ka enda alluvate minetuste eest. K. T. väitis veendunult, et näiteks tema asetäitja Priit Kutseri lubamatu käitumise ohjeldamine ei kuulu tema kui asutuse juhi mõjusfääri. Olukorras, kus inimene ei mõista oma tegevusetuse tagajärgi ega soovi sellest tingitud protsesse ohjeldada, ei paranda kestvad kõnelused olukorda ning on vaja kasutada radikaalseid meetmeid. Kabinetiistungil kordasin kokkuvõtvalt üle, et K. T. ametist vabastamise põhjuseks on ametiasutuse tegevuse puudused (rikkumised riigihangete menetlemisel ja lepingute sõlmimisel, andmekaitsenõuete minetused, püsiv konfliktsituatsioon ametiasutuses) ning linna kui terviku maine kahjustamine. Andsin kohalviibijatele ülevaate K. T. toimunud kõnelustest ja tema reaktsioonist ning tegin ettepaneku võtta

1. veebruari istungi päevakorda tema vabastamine linnaosa vanema ametikohalt. Vastuväiteid sellele ettepanekule ei esitanud keegi. Abilinnapea Kalle Klandorf toetas minu ettepanekut konstateeringuga, et PõhjaTallinna Valitsuses tekkinud olukorra lahendamiseks ei ole muud võimalust. Linnavalitsuse
2. veebruari 2016 istungil, kus K. T. vabastamine lõplikult otsustati, osales ta isiklikult ega palunud selle punkti juures sõna“. 05.01.2017 esitas abilinnapea Kalle Klandorf kohtule selgituse K. T. kaebuse kohta, milles märgib järgmist: „Esmaspäeval,
3. veebruaril 2016 toimunud kabinetiistungil tegi Taavi Aas linnapea ülesannetes tegutseva abilinnapeana ettepaneku vabastada Põhja-Tallinna vanem K. T. ametist. Ettepanekut põhjendas Taavi Aas sellega, et Põhja-Tallinna Valitsuse tegevuses on ilmnenud rikkumised riigihangete seaduse kohaldamisel ja lepingute sõlmimisel ning delikaatsete isikuandmete töötlemisel on eiratud andmekaitse nõudeid. Erilist rõhutamist leidis ka linnaosa vanema tegevusetus vältimaks töökollektiivi terroriseerimist enda asetäitja poolt ja asjaolu, et ebaterve sisekliima pärsib asutuse toimimist. Ettepaneku põhjendused ei olnud kirjalikult vormistatud. Üksmeelselt leidsid linnavalitsuse liikmed, et Taavi Aasa ettepanek on igati põhjendatud, sest kõigi loetletud minetuste eest vastutab ametiasutuse juht. Üksmeelselt tõdeti, et K. T. tegevus ja tegevusetus on juba pikka aega kahjustanud linna kui terviku mainet. Omalt poolt osundasin, et me pidanuks K. T. kohaldama sanktsioone juba märksa varem. Korraldus K. T. ametist vabastamise kohta otsustati panna järgneva linnavalitsuse istungi päevakorda ja
4. veebruari 2016 korraldusega nr 214-k vabastatigi K. T. ametist. Ehkki istungil viibis ka kõnealune isik ise, ei kasutanud ta võimalust vastuväideteks ega kaitsekõneks. Lisaks annan teada, et enne nimetatud nõupidamist kohtusime koos Taavi Aasaga vähemalt kahel korral K. T. ja tegime talle ettepaneku eelmainitud minetuste tõttu omal soovil ametist lahkuda. Vastuseks teatas K. T., et esitab lahkumisavalduse vaid siis, kui Tallinna linn maksab talle hüvitiseks kogu valitsemisperioodi lõppemiseni maksmisele kuuluva palga kogusumma. Kuivõrd ametikohal tegemata töö eest lisaks palgale ka hüvitise maksmine olnuks lubamatu, ei olnud tekkinud situatsiooni võimalik lahendada muul moel kui vabastada K. T. teenistusest Taavi Aasa põhjendatud ettepanekul“. 6 Kaebuse esitaja väidab, et enne tema ametist vabastamist ei kuulatud ära linnaosa halduskogu arvamust, viidates seejuures Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 kinnitatud PõhjaTallinna Valitsuse põhimääruse §-le
5. Kohus siinkohal juhib tähelepanu asjaolule, Põhja-Tallinna põhimääruse
6. peatükk „Halduskogu“ on tervikuna kehtetuks tunnistatud (§§ 4-14) 29.10.
7. Kehtiva Põhja-Tallinna põhimääruse § 2 lg 3 (jõust. 29.10.2009) teise lause kohaselt halduskogu moodustamise põhimõtted ja kord, halduskogu pädevus ning töökorraldus sätestatakse Tallinna põhimääruses. Kehtiva Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 esimene lause sätestab, et linnaosa valitsust juhib linnaosa vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Põhja-Tallinna Halduskogu esimees Andrei Birov edastas kohtule 25.01.2017 kirja nr 1.-11.1/288, milles selgitab järgmist: „Halduskogu arvamuse küsimist linnaosa vanema ametisse kinnitamisel ja ametist vabastamisel reguleerivad Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 ja Põhja-tallinna põhimääruse § 16 lg 1, mida kohaldatakse siis, kui linnaosa vanem vabastatakse ametist ATS-is sätestatud alustel. Antud juhul vabastati K. T. teenistusest Tallinna linnapea põhjendatud ettepanekul

§ 571

lg 2 alusel, mis on iseseisev teenistusest vabastamise alus lisaks ATS-is sätestatud teenistusest vabastamise alustele. Sellise, iseseisva aluse, näevad lisaks

§ 571

lg-le 2 ette ka tallinna Põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5, mille kohaselt juhul, kui linnaosa vanem vabastatakse ametist linnapea põhjendatud ettepanekul, ei ole vaja enne otsuse tegemist küsida halduskogu arvamust. K. T. vabastamisest informeeriti halduskogu koheselt samal päeval, so 17.02.2016 ja vabastamise kohta edastas abilinnapea Mihhail Kõlvart täpsema info 23.02.2016 toimunud halduskogu koosolekul. Eeltoodut arvesse võttes leian, et linnavalitsusel ei olnud kohustust küsida halduskogu arvamust enne K. T. ametist vabastamist“. Koos kirjaga esitas Põhja-Tallinna Halduskogu kohtule Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 kirja nr P1/471, milles teavitatakse halduskogu, et Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 korraldusega nr 214-k vabastati Põhja-Tallinna vanem K. T. teenistusest 17.02.2016 linnapea põhjendatud ettepanekul. Alates 01.07.2016 kehtima hakanud

§ 571

lg 1 sätestab, et osavalla või linnaosa vanema nimetab ametikohale valla- või linnavalitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse. Kaebuse esitaja vabastati teenistusest 17.02.2016, s.o enne eelviidatud sätte kehtima hakkamist (01.07.2016). Seega kaebuse esitaja vabastati teenistusest ajal, mil eelviidatud sätet veel ei olnud ning osavalla- või linnaosakogult arvamuse küsimine ei olnud kohustuslik. Samas Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 esimene lause kohaselt linnaosa valitsust juhib linnaosa vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Kohtu hinnangul osavalla- või linnaosakogult arvamuse küsimine muutus kohustuslikuks alates 01.07.2016, mil hakkas kehtima

§ 571lg 1.

Vastustaja on seisukohal, et

§ 571

lg 2 (kuni 01.07.2016 kehtinud redaktsioonis), Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 on erinormiks Tallinna põhimääruse § 16 lg 1 suhtes ning seega ei tulenenud haldusakti andmise ajal kehtinud õigusaktidest halduskogu arvamuse ärakuulamise kohustust. Ka Põhja-Tallinna Halduskogu arvamuse kohaselt linnavalitsusel ei olnud kohustust küsida halduskogu arvamust enne K. T. ametist vabastamise otsustamist. Seadus ei kehtesta põhjendatud ettepaneku tegemise/ettepaneku põhjendamise vormi (suuline või kirjalik). Seega aktsepteeritavad on mõlemad vormid. Abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aasa ja abilinnapea Kalle Klandorfi kohtule esitatud kirjalikest selgitustest nähtub, et Taavi Aas tegi suuliselt ettepaneku K. T. ametist vabastamiseks, mida põhjendas 15.02.2016 toimunud linnavalitsuse liikmete nõupidamisel (kabinetiistungil), kus kaebuse esitaja ei viibinud. Linnavalitsuse liikmed pidasid ettepanekut põhjendatuks ning võtsid ühehäälselt vastu otsuse kaebaja ametist vabastamiseks. 7 Vaidlust ei ole selles, et 17.02.2016 toimunud linnavalitsuse istungil, kus viibis ka K. T. isiklikult, sisulisi seisukohti ei esitatud ning seal tehti teatavaks kaebaja teenistusest vabastamine. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal oli võimalus enda teenistusest vabastamisega mittenõustumisel esitada istungil suulised vastuväited/selgitused, küsimused jms, mida ta aga ei teinud, millest kohus järeldab, et kaebajale olid asjaolud teada ning neile sisuliselt vastu väita ei olnud tal midagi. Kaebuse esitaja linnavalitsuse istungil tema ametikohalt vabastamise otsustamise vastu ei vaielnud, kuigi selline võimalus tal oli. Eelnevalt oli abilinnapea Kalle Klandorf K. T. kahel korral kohtunud ning teinud talle ettepaneku ametikohalt omal soovil lahkuda, millega kaebaja nõus ei olnud. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik asjaoludest, mis tingisid temale sellise ettepaneku tegemise. Kaebuse esitaja pidi aru saama vestlustest abilinnapea Kalle Klandorfiga, mis asjaoludel/põhjusel võimaldati tal omal soovil ametist lahkuda. Kohtu jaoks ei ole usutav, et neid asjaolusid kaebuse esitajaga ei arutatud ning kaebaja ei olnud nendest teadlik (vastasel juhul oleks kaebaja linnavalitsuse istungil aktiivselt sõna võtnud ning palunud esitada põhjendused, mida ta aga ei teinud). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajal puudub õiguspärane ootus, et ta saab olla ametikohal kuni linnavolikogu volituste lõpuni ning õiguskindlus selles osas, et teda ei võida enneaegselt ametist vabastada. Samuti kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste linnaosavanemate või tema asetäitjaga (viimane vabastati ametist omal soovil) ning kaebaja ei saa tugineda oma tegevuse õigustamisel teiste isikute võimalikele rikkumistele, samuti on erinevad ka asjaolud. Kohus möönab, et kaevatav korraldus on sisult lakooniline ning selles on toodud teenistusest vabastamise põhjusena linnapea põhjendatud ettepaneku viitega

§ 571lg-le 2.

Samas kohus nõustub vastustaja väitega, et linnaosavanema saab ametist vabastada lihtsustatud korras. Vastustaja selgitab, et

§ 571

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et linnapea esitab oma põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele kui kollektiivorganile, kes saab selle ettepaneku pinnalt otsustada, kas vabastada linnaosavanem ametist või mitte, st põhjenduste esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, kes peavad otsustama, kas ettepanek on põhjendatud või mitte. Seega vastustaja arvates ei pidanud vaidlustatavas ametist vabastamise korralduses sisalduma linnapea ettepaneku sisu, vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut põhjendatuks ning tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-is 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttest on abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas esitanud põhjendatud ettepaneku suuliselt linnavalitsuse kinnisel kabinetiistungil. Taavi Aas on isiklikult kohtule kinnitanud põhjendatud ettepaneku esitamist 21.06.2016 ja 31.10.2016 kohtule esitatud kirjades. K. T. ei ole käesolevas kohtumenetluses seadnud kahtluse alla kirjades sisalduva teabe õigsust. Seadus ei reguleeri seda, kus, millal ja millises vormis peab toimuma linnapea poolt põhjendatud ettepaneku esitamine. Kohus nõustub vastustajaga, et see ei pea tingimata toimuma linnavalitsuse istungil, vaid võib toimuda ka varem, nt linnavalitsuse liikmete nõupidamisel. Linnavalitsuse istungil võetakse vastu otsus selle kohta, kas linnapea ettepanek on põhjendatud või mitte ning sellel istungil saab linnaosavanem anda oma selgitused või esitada vastuväited vms, millega on tagatud ärakuulamisõiguse realiseerimine, isiku enda otsustada jääb, kas ta soovib seda õigust teostada või mitte. Antud juhul pidasid linnavalitsuse liikmed ettepanekut põhjendatuks ning võtsid otsuse kaebaja ametist vabastamise kohta vastu ühehäälselt. Linnavalitsus ei oleks saanud seda otsust vastu võtta, kui ettepanekut ei oleks neile eelnevalt esitatud ega seda läbi arutatud. Kaebuse esitaja ei soovinud linnavalitsuse istungil midagi selgitada, küsida või vastuväiteid esitada, mida võib mõista vaikiva nõusolekuna. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et Põhja-Tallinna vanema K. T. teenistusest vabastamine oli õiguspärane ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 9