Obsah (11)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS Inbank esitas Tartu Maakohtule hagi K. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank 29.06.
2. a. lepingud nr. COFI01272 ja L
3. AS Inbank saatis kostjale lepingu nr. L89000166046 lõpetamise teatise 28.12.2016 ja lepingu nr.COFI01272 lõpetamise teatise 30.01.2017, kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Lepingu nr COFI01272 alusel kohustus kostja tagastama krediidisumma 1019,19 eurot vastavalt lepingu tingimustele ja poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule
4. kuu jooksul kord kuus
5. kuupäeval kuni 12.07.
6. Lepingu nr L89000340079 (millega muudeti lepingut nr L89000166046) alusel kohustus kostja krediidisumma 4815,83 eurot tagastama põhisumma katteks ja 15,00 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks vastavalt lepingu tingimustele ja poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule
7. kuu jooksul kord kuus
8. kuupäeval kuni 15.07.
9. Hagiavalduse esitamise seisuga on vastavalt lepingule nr. COFI01272 kostja täielikult tasunud 12.08.2016 osamakse ning osaliselt on tasunud makse 12.09.2016 summas 7,50 eurot ja jätnud tasumata summa 5,67 eurot. Kostjal on täielikult tasumata osamaksed perioodil 12.10.2016-12.07.
10. Hagiavalduse esitamise seisuga pole vastavalt lepingule nr. L89000340079 kostja tasunud ühtegi osamakset. Kostjal on täielikult tasumata osamaksed perioodil 15.08.2016-15.07.
11. Vastavalt lepingutele lisandus kauba hinnale täiendavalt intress, mida hageja on arvestanud esimesest tasumata maksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud makseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 5829,35 eurot, intress 539,61 eurot, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 378,52 eurot. Samuti palub hageja välja mõista 2 põhivõlgnevuselt viivise alates 27.10.2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 18.12.
13. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5829,35 eurot, intress 539,61 eurot, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 378,52 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjalt välja mõista alates 27.10.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud 3 tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 475 eurot ning õigusabikulud 1090 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 475 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 555 eurot kostja kanda.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (555 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4