Obsah (4)

§ 29§ 114§ 199§ 200

4-17-4882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMI Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2018. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Marian Venno Väärteoasj

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus LS § 201 lg 2 tunnustel Aivar Viitkini teos subjektiivse külje puudumise tõttu. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 02.02.

1. a. Väärteokirjeldus, mida kohus arutas. Väärteoprotokolli andmetel Aivar Viitkin
2. augustil
3. a kell 16.49 Tartu maakonnas Laeva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
4. kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW X5 XDRIVE 35D liikudes Tallinna suunas. Juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 130 km/h ületas Aivar Viitkin lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h võrra. Kiirus mõõdetud statiivilt seadmega Laserm4LE
5. samas juhtis Aivar Viitkin mootorsõidukit vastava kategooria (B) juhtimisõiguseta, kui juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud kaheks kuuks (12.08.2017 – 11.10.2017). Aivar Viitkin rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime vastavalt LS § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad. Aivar Viitkin tunnistas ennast süüdi kiiruse ületamises. Ta ei tunnista süüd juhtimisõiguseta sõitmises, sest ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest. Kui väärteoprotokoll tehti, teadis, et otsus tuleb e-postiga, sest ID-kaarti ega sobivat lugejat ta ei kasuta. Kaitsja avaldas, et Aivar Viitkin ei soovi vaidlustada etteheidet kiiruse ületamise kohta, aga ta ei olnud teadlik, et juhtimisõigus on peatatud. Valdavas osas saadetakse dokumendid elektrooniliselt. Aivar Viitkin sai alles teda peatanud politseiametniku käes teada, et tema juhtimisõigus on peatatud. Ta jäi samal päeval kaks korda kiiruse ületamisega vahele. Esimene rikkumine lahendati kiirmenetluse otsusega ja teine, arutatav kiiruse ületamine lahendatakse üldmenetluses. Esimene patrull ei näinud otsust, millega juhtimisõigus oli karistusena ära võetud ja alles teine patrull nägi andmebaasist, et juhtimisõigus on peatatud. Juhtimisõigus on peatatud nädal aega enne väärteoprotokolli tegemist. Kui tegemist oleks väärteoga, siis Aivar Viitkin oleks pidanud teadma, et tal pole juhtimisõigust. Kahe otsuse vahe on nädal aega, kuid Maanteeametisse ei ole kumbagi otsust saadetud ja teave karistusena juhtimisõiguse äravõtmisest puudub. Otsus ei ole kättesaadav olnud. Isik ei pidanud eeldama ja arvama, et juuni teo tõttu võetakse juhtimisõigus ära, sest varasemate juhtumite puhul on piirdunud rahatrahviga. Selleks, et saada otsust e-mailile, tuleks kirjutada protokolli märge. Politsei protokollides on ranged nõuded. Kui politsei küsib ja isik jääb heas usus ootama otsust emailile, siis tuleb otsuse e-mailile saatmist ka loota, sest näiteks Maksuamet ja muud riigiasutused saadavad e-mailile dokumente, otsuseid. Kohtuvälise menetleja esindaja väitel menetluspraktika on selline, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav isikutele vaid elektroonse toimiku või e-posti kaudu, seal juures viimase poole aasta jooksul saadetakse enamasti asju e-postiga. Need, kes ei soovi dokumente e-postiga, need on kohustatud ise järele tulema. See on iga inimese enda kohustus, et riigiga oleks paberid korras. E-toimikusse lisati
6. juuli
7. a otsus. Kui isik esitab eraldi taotluse, siis saab politsei saata otsuse e-postile, sest alles siis tekib õigus seda teha. Politseil endil võib tulla probleeme, kui taotlus puudub ja saadetakse otsus niisama. Kohtuväline menetleja ei saa nõustuda kaitsjaga, et on väga levinud 2 kohtupraktika, mille järgi loetakse õigeks olukord, kus isikud juhivad mootorsõidukit nii, et juhtimisõigus on ära võetud. Heauskse ja tähelepeneliku käitumisega oleks menetlusalune isik selle rikkumise ära hoidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et liiklusseaduse rikkumine on tõendatud. Menetlusaluse isiku teod, st kiiruse ületamine ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on vaadeldavad erinevate tegudena. Menetlusaluse isiku väide, et ei ole teadlik otsusest, on viide enda hoolsuskohustusele, sest menetlusalusel isikul oli 23 päeva viia kurssi ennast juhtimisõiguse staatusega alates otsuse tegemisest kuni vahelejäämise päevani,
8. augustini. Ta ei teadnud, milline oli tema teo tagajärg. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusalusele isikule karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 8 päeva aresti ja selle asendamist üldkasuliku tööga arvestades menetlusaluse isiku tervislikku seisundit. LS § 227 lg 2 järgi taotleb 360 eurot rahatrahvi. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu järeldused. Vaidlust ei ole selles, et Aivar Viitkin ületas sõidukiirust väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Menetlusaluuse isiku süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Menetlusalune isik Aivar Viitkin andis kohtus ütlusi, et tema sõitis autoga Tartust Soome TallinnTartu maanteel Tallinna suunas ja kiirustas Tallinnasse laevale. Teekonnal Tartust Tallinnasse politseipatrull peatas teda esimest korda Kärkna teemaja juures, kus tuvastas kiiruse ületamise ning tehti rahatrahv kohapeal. Asjaolud olid selged ja ei vaielnud vastu, lisaks vabandas. Dokumentide koostamine võttis aega ja laeva väljumisaeg jõudis lähedale. Edasi sõites tegi ta Laevas möödasõitu, sest pühapäevasel päeval oli väga jube liiklus ning tekkis vajadus mööda sõita. Sõidukiirus fikseeriti möödasõidul. Teda kõrvaldati juhtimiselt. Laevast Tallinna suunas edasi sõitis abikaasa. Rohkem neid kinni ei peetud, jõudsid viimase autona Soome laeva peale. Aivar Viitkin hindab oma kiiruseületamist väga inetuks teoks ja kahetseb seda. Kohus uuris videosalvestust (tl 25), millel on nähtav mõõtetulemus 130 km/h. Aivar Viitkin kinnitas, et videol nähtavat mootorsõidukit juhtis tema, nähtav kiirus on mõõdetud tema juhitud auto kiiruseks. Teatis 08.06.
9. a kinnitab, et kiiruse mõõtmist teostanud vanemliikluspolitseinik E.V. on läbinud Pädeva mõõtja koolituse (tl 20-21). Taatlustunnistus kinnitab, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend, kiirusemõõtur LaserCam4 S.N.LE0027 on taadeldud ning vastab esitatud nõuetele. Tuvastatud sõidukiirusena on arvestatud veapiiridega +/- 4 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 järgi suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Suurimat sõidukiirust ei olnud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
10. kilomeetril LS § 15 lg 2 ja 4 sätestatud korras lubatud. Aivar Viitkin teadis, et sõites asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 130 km/h, rikub ta LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja paneb toime LS § 227 lg 2 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu. Ta ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 36 km/h võrra ja pani teo toime otsese tahtlusega. Kiiruse ületamise teos ei tuvastanud kohus süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist. Menetlusaluse isiku ütluste järgi alustati Laevas kinnipidamise järel väärteomenetlus kohapeal. Enne allkirjastamist selgitati õigusi, õigused loeti ette. Arusaamatut midagi ei olnud. Sain kohapeal seletusi anda. Ametnik kirjutas seletuse, tema pani allkirja. Sai väärteoprotokolli ärakirja kohapeal kätte. Temal ei lubatud edasi sõita, eemaldati mootorsõiduki juhtimiselt. Õiguste teatavakstegemist on Aivar Viitkin kinnitanud oma allkirjaga väärteoprotokollis (tl 2 pöördel). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kinnitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 20.08.
11. a (tl 3). Vaidlus on selles, kas Aivar Viitkini teos on koosseisulised tunnused LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavas süüteos. 3 LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Lõuna prefektuuri Jõgeva politseiosakonna 27.07.
12. a otsusega väärteoasjas 2490,17,001096 karistati Aivar Viitkinit LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistus määrati 30.06.
13. a Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
14. kilomeetril Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas mootorsõiduki juhtimise eest sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 23 km/h võrra (tl 5-6). Otsus kinnitab, et Aivar Viitkinilt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja väärteoprotokolli 2490,17,001096 30.06.2017 (tl 48). Väärteoprotokolli andmetel on menetlusalusel isikul Aivar Viitkinil elukoht XXXX, telefon XXXX ja elektronposti adress: XXXX. Väärteoprotokollis on järgmine väärteo kirjeldus: 30.06.
15. a kell 02.47 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
16. km liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 117+/-4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus teelõigul on 90 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.07.
17. a. Väärteoprotokollli kättesaamist kinnitab Aivar Viitkini allkiri protokollil. Menetlusaluse isiku Aivar Viitkini ütluste järgi oli temal
18. augustil
19. a enda teada juhtimisõigus olemas. Ta ei õigusta ennast. Ta poleks rooli istunud, kui oleks teadnud, et kehtivaid lube polnud. Ei sõitnud teadlikult juhtimisõiguseta. Abikaasal on juhtimisõigus olemas, tema sõitis 20.08.
20. a kaasa ja sai juhtida. Menetlusaluse isiku ütluste järgi tehti 30.06.2017 Põltsamaal kiiruse ületamise järel väärteoprotokoll ja ta ootas otsust selles asjas e-postiga, aga otsust ei tulnud. Ta pole Jõgeval viimased 10 aastat käinud, sellest tulenevalt pidas mõttetuks sinna otsusele järele minna. Politsei menetleja päris temalt, kuidas soovib otsusele järele minna ning ta valis e-mailiga saatmise. Politseiametnikud küsisid meiliaadressi ja talle öeldi, et otsus tuleb meiliaadressi peale. Tema e-post on seotud telefoniga, oleks seda kohe näinud. Kuna Aivar Viitkin ei ole hea interneti kasutaja lasi ta otsusest teada saamiseks tütrel uurida ja tütar vaatas ka Maanteeameti lehelt, et kõik on korras. Riigikohtu 05.02.
21. a otsuses nr 3-1-1-83-08 p 13 on kriminaalkolleegium väljendanud seisukoha, mille järgi

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kolleegiumi hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Kui isik teab, et tema suhtes toimunud väärteomenetluses, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, on karistusotsuse avaldamise kuupäev vähemalt 15 päeva tagasi möödunud, kuid ta ei ole otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvunud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist kohtuvälise menetleja juures tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust LS § 741 lg 2 (alates 01.07.2011. a vastab LS § 201 lg 2 koosseisule) järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Selline tulemus oleks aga selges vastuolus nii LS § 741 lg 2 kui ka väärteomenetluse seadustikus kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemist reguleerivate normide mõtte ja eesmärgiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada. Riigikohtu 25.10.2013. a otsuse nr 3-1-1-84-13 p 8.1. korratakse eelnimetatud seisukohta, mille järgi väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev (

4 § 70 lg 5). Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16).

§ 114

lg 4 tuleneb õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus ning määratletakse tähtaeg ja selle arvestamise algusaeg. Kaebetähtaja ja selle arvestamise korrast teadmine on oluline, et määratleda otsuse jõustumise aega.

§ 199

lg 1 järgi kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 200

järgi kohtuvälise menetleja jõustunud otsust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Eelnimetatud sätted tagavad õiguskindluse ja võimaluse teatud juhtudel vältida vastutust LS § 201 lg 2 järgi. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada. Menetlusalune isik kannab üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Käesoleval juhul tekkis kohtus vaidlus selle üle, kas Aivar Viitkinile oli 30.06.

1. a väärteoprotokolli koostamisel sellele järgnevast kohtuvälise menetleja otsusest teadasaamine kohtuvälise menetleja poolt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud. Kas Aivar Viitkinil tuleb kanda riski, mis kaasneb väärteoasjas 2490,17,001096 Lõuna prefektuuri Jõgeva politseiosakonna 27.07.
2. a otsuse sisust mitteteadmisega. Küsimus on selles, kas Aivar Viitkin, kes
3. augustil 2017 mootorsõidukit juhtides teadis nii tema suhtes LS § 227 lg 2 tunnustel toimunud väärteomenetlusest kui ka selles asjas tehtava kohtuvälise menetleja otsuse avaldamise kuupäeva (
4. juuli 2017), pidas võimalikuks ja möönis, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kohus leiab, et Aivar Viitkin ei teadnud ega saanudki teada, et temalt on karistuseks varasema väärteo eest mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seetõttu puudus tal tegu toime pannes nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oli põhikaristus. Isik peab täpselt teadma, et temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, sest selle karistuse rikkumine toob omakorda kaasa karistuse. Väärteoprotokollis kajastuv otsuse valmimise kuupäev ei kohusta menetlusalust isikut ilmuma otsusele järele just sellel päeval. Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2780,17,007356 20.08.
5. a määrati Aivar Viitkinile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 156 eurot (tl 23). Aivar Viitkinit karistati selle eest, et tema 20.08.
6. a kell 16.28 Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
7. km liikudes suunaga Tallinna poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 122 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h (tl 23). Menetlusaluse isiku ütluste järgi lasti temal pärast kiirmenetluses tehtud karistamisotsust edasi sõita. Keegi ei öelnud talle, et tal on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab eelnimetatud kiirmenetluse otsus 20.08.
8. a, millega Aiuvar Viitkinit karistati ainult LS § 5 227 lg 2 järgi, kuigi objektiivslt esinesid asjaolud tema karistamiseks ka LS § 201 lg 2 järgi. Asjaolu, et karistusena juhtimisõigusest ilma jäetud isikule ei teatatud tema poolt LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisest, kui menetleti LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisest tulenevat väärtegu, kinnitab menetlusaluse isiku veendumust selles, et temal on juhtimisõigus olemas. Kuna kohtuvälisel menetlejal puudub seaduse mõtte kohaselt kohustus karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada, tuleb eeldada kohtuvälise menetleja ametnike selget ja ühemõttelist käitumist teavitamiskohustuse täitmisel. Antud juhul on tuvastatud, et kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli koostamisel tuvastas menetlusalust isikut küsitledes tema kontaktandmed, selgitas välja kohtuvälise menetleja otsuse kättetoimetamise viisid ja menetlusaluse isiku tahte, mil viisil otsus temani jõuab. Menetlusaluse isiku ütluste järgi temalt küsiti, et kuidas ta soovib otsust kätte saada. Pakuti variantidega ise järele minna Jõgevale, e-postile või postiga koju. Ta soovis e-postiga. Ise järele minnes oleks pidanud minema Jõgevale. Kui oleks saanud minna Tartusse otsuse järele, oleks sellega nõus olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et otsusest teadasaamise praktika on selline, et kohtuväline menetleja peab fikseerima protokollis, et menetlusalune isik soovib otsust e-postile. Otsus saadetakse dekrüpteerimata kujul, kuid politsei ei saa seda omavoliliselt saata e-postile. Sellest tulenevalt peab isik ise taotlema, et otsus tuleb e-postile. Arvestades ID-kaartide sertifikaatide probleemi ja seda, et menetlusalune isik seda ei kasuta, siis ei ole ka vaidlust sellel teemal. Kohtuvälise menetleja esindaja ei saa rääkida protokolli koostajate eest, kuid protokolli põhjal ei saa asuda seisukohale, et menetlusalune isik oleks esitanud taotluse otsuse saamiseks e-postile. Menetlusalune isik peab omakäeliselt kirjutama, et soovib otsust e-postile, sest protokollis kajastuvat e-posti aadressi ei saa samastada taotlusega. Menetluspraktika on selline, et kohtuväline menetleja on kättesaadav isikutele vaid elektroonse toimiku või e-posti kaudu, seal juures viimase poole aasta jooksul saadetakse enamasti asju e-postiga. Need, kes ei soovi dokumente e-postiga, need on kohustatud ise järele tulema. Kohtuvälise meneteleja ametnik sai kohtuistungil menetlusaluselt isikult teada, et viimane ei kasuta ID-kaardi sertifikaati, mistõttu tema suhtlemine kohtuvälise menetlejaga e-toimiku vahendusel on piiratud. Tegelikkuses Aivar Viitkinile 27.07.
9. a kohtuvälise menetleja otsust e-posti aadressile ei saadetud. 30.06.
10. a alustatud väärteomenetluses tegi menetlustoiminguid mitu kohtuvälise menetleja ametnikku, kohtule teadaolevalt väärteoprotokolli koostaja patrullpolitseinik R.O. (tl 48) ja otsuse teinud patrullpolitseinik T.R. (tl 22). Kohus tuvastas, et menetlusalusele isikule anti valida kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise viis ja ta valis kõige lihtsama variandi ning soovis otsust e-posti aadressile. Menetlusalune isik kinnitas, et soovis protokolli e-postile, kuid ei oska öelda, kas protokolli selline täiendus ka kirja. Kohus võrdles kahte, 30.06.
11. a (tl 48) ja 20.08.
12. a (tl 2) koostatud väärteoprotokolli ning tuvastas väärteoprotokollidesse kantud andmete erinevuse. Esimeses väärteoprotokollis oli märgitud e-posti aadress teises ei ole. Mõlemal väärteoprotokolli blanketil on lähtes „Elektronpost“. Elektronposti aadress on märgitud 30.06.
13. a väärteoprotokollis, teises ei ole. Väärteoprotokolli kantud elektronposti aadress kinnitab menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust selles, et temale anti valida otsuse kättetoimetamise viis. Väärteoprotokolli andmetest nähtub, et 30.06.
14. a väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik on menetlustoimingut tehes olnud tähelepanelik ja teinud oma tööd hoolsalt. Ta on selgitanud menetlusalusele isikule õigusi ning selgitanud välja menetlusaluse isiku tahte, mil viisil kohtuvälise menetleja otsus temani jõuab, võtnud menetlusaluselt isikult kontaktandmed, et teha võimalikuks kokkulepitud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine. Arvestades menetlusaluse isiku elukohta väljaspool Eesti Vabariiki, mida kinnitab elukoha aadress ja telefoni number, on väärprotokolli koostanud ametnik arvestanud sellega, et menetlusalusel isikul on oluliselt raskendatud minna kohtuvälise menetleja otsusele järele Jõgeva politseijaoskonda ja see on seotud suurte kulutustega. 6 Kohtuvälise esindaja ütluste järgi on menetluspraktika väga erinev ja võimaldab ka e-postile kohtuvälise menetleja otsuse saatmise. Kohtuvälise menetleja esindaja viide sellele, et e-postile otsuse saatmise taotlust tuleb korrata väärteoprotokolli kättesaamise järel kirja saatmisega või teha seda omakäeliselt väärteoprotokollis, ei ole asjakohane. Menetlusalusel isikul on õigus eeldada, et väärteomenetlust alustav ametnik tegutseb oma ametülesandeid täites täie hoolsusega ning temale teatavaks tehtud teabe järgi käitumist tuleb oodata. Menetlusaluse isiku usaldus ametniku vastu on iseenesestmõistetav. Usaldusest ametniku vastu lähtub ka usaldus riigivõimu vastu. Aivar Viitkinil puudub kogemus karistusena juhtimisõiguse äravõtmisest. Temal tuvastatud liikumispuude olemasolu annab talle võimaluse eeldada, et karistuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ka KarS § 50 lg 2 sätestatud piirangutega. Detailandmete päring isiku kohta politseiasutusele (tl 15 - 16) kinnitab, et Aivar Viitkinil on juhtimisõigus. Puuduvad andmed selle kohta, et juhtimisõigus on peatatud või karistusena ära võetud. Eelnimetatud tõend kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi selles, et Maanteeameti andmeid kontrollides ei olnud temal võimalik saada teavet selle kohta, kas karistusena on juhtimisõigus ära võetud. Tõendeid ei ole selle kohta, et Lõuna prefektuuri 27.07.
15. a otsus on pööratud täitmisele ja sellega vastavate kannete registrisse kandmine võimlikuks tehtud. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku tahtlust rikkuda LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sõites 20.08.2017 tal puudus teadmine ning igasugune põhjus isegi vähemalt möönda asjaolu, et tal on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seda kinnitab ka kiirmenetluse otsus 20.08.
16. a. Juhtimisõiguseta sõitmise osas 20.08.
17. a kell 16.28 ei ole materjale eraldatud ega üldmenetlust alustatud. LS § 15 lg 1 p 1 rikkumine tuvastati ja karistusotsus tehti 20 minutit enne arutatavat sündmust. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule ei saa käesoleva juhul omistada riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Kohus on sellele seisukohale jõudnud lähtudes asjaolust, et Eesti Vabariigis toimivad järjest suuremas ulatuses e-teenused. Kui menetlusalune isik avaldas kohtuvälise menteleja ametnikule oma e-posti aadressi, oli tal õigus loota, et talle otsus e-postiga kätte toimetatakse. Kohus ei saa käesoleva juhul juhinduda pelgalt väljakujunenud kohtupraktikast, kui kohtuvälise menetleja menetluspraktika on muutunud ja lubatakse mitut otsusest teatavaks tegemise viisi. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus jõudnud järeldusele, et Aivar Viitkini teos puudub LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseis subjektiivse külje tõendamatuse tõttu.

§ 29

lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada väärteomenetlus Aivar Viitkini suhtes LS § 201 lg 2 tunnustel. Põhjendused karistuse osas. LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel (tl 17, 18) on Aivar Viitkinil 5 kehtivat väärteokaristust, neist 4 LS § 227 lg 2 järgi. 3 korral on karistuseks määratud rahatrahv. Karistuse täitmise info puudub. 27.07.

1. a on LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Aivar Viitkin on töövõimetu isik. Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusega nr XXXX 04.04.
2. a on Aivar Viitkinil tuvastatud XXXX. Töövõime kaotuse protsent XXXX põhjus XXXX. Püsiva töövõime tekkimise aeg on 15.03.
3. a ja kestus viis aastat (tl 43-44). Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse 04.04.
4. a järgi esineb Aivar Viitkinil raskele puude 7 raskusastmele vastav XXXX. Puudest tulenevad lisakulud on tulenevad muu hulgas ka transpordile (tl 45-47). Kohus tuvastas KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. KarS §-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.
5. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 9 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohtuvälise menetleja esindaja, tehes kohtus menetlusaluse isiku karistamisettepanekut, arvestas Aivar Viitkini tervisliku seisundiga, pidades võimalikuks liikumispuudega isikule LS § 201 lg 2 järgi karistusena taotleda aresti ja selle asendamist üldkasuliku tööga ning LS § 227 lg 2 järgi kergemat karistust, rahatrahvi. Kohus tuvastas Aivar Viitkini süü LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja mõistab karistuse eelnimetatud alusel. LS § 227 lg 2 nähakse karistusena ette alternatiivsed karistused: rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine. Seega leiab ka kohtuväline menetleja, et juhtimisõiguse äravõtmine Aivar Viitkini puhul ei ole kohaldatav. See võib olla vastuolus KarS § 50 lg 2 sätestatud piirangutega. Kui juhtimisõiguse äravõtmine karistusena ei ole teatud tingimustel lisakaristusena lubatud, tuleb seda asjaolu arvestada ka põhikaristuse puhul. Aivar Viitkini liikmispuue on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusega. Menetlusalusel isikul liikumispuude olemaolus veendus kohus ka kohtistungil. Kohus nõustub kohtuvälise menteleja esindaja seisukohaga, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma LS § 227 sätetstaud väärteost hoiduma kergemaliigilise karistusega. Kuigi Aivar Viitkin on varem korduvalt LS § 227 lg 2 järgi karistatud isik, leiab kohus, et kergemaliigiline karistus täidab tema puhul nii eri- kui üldpreventiivset eesmärki.
6. august on riiklik püha ja seetõttu puhkepäev. Kiiruse ületamine on toime pandud liiklustihedal maanteel õhtupoolsel ajal, kui inimesed sõitsid tagasi, et järgmisel päeval tööl olla. Lubatud sõidukiiruse ületamise määr eeltoodud olukorda arvestades kinnitab, et menetlusaluse isiku süü oli suur. Kiiruse ületamine oli LS § 227 lg 2 piirides ülemise piiri lähedal. Süü suurust arvestades tuleb karistus mõista LS § 227 lg 2 sanktsiooni ülemmäära piiril. Arvestades karistust kergendava asjaoluga mõistab kohus karistuse alla sanktsiooni maksimaalmäära. /allkirjastatud digitaalselt/ Ene Muts kohtunik 8