MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-151 Haldusasi V. A. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kodu

) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldamisele. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud

§ 110

lg 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama (

§ 116lg 1 kolmas lause). 3

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Kohtule on teada, et vaie on esitatud ja vaidemenetlus veel kestab. Seega saab V. Alver kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. 9. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3 esimene lause).

10. Kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et V. A. taotleb Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamist ja Tallinna Vangla kohustamist võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist kuni eeldatava kaebuse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotleja ei ole selles osas kohtule vastuväiteid esitanud. Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et taotleja ei ole vaides nõudnud Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamist. Samas on taotlejal vaidemenetluses veel aega, et vaide puudused kõrvaldada ja oma lõplikud taotlused esitada, mistõttu peab kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse taotlus praegusel kujul läbi vaadata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-33 kohaselt saab halduskohus kaitsta kaebaja õigusi piisavalt tõhusalt esialgse õiguskaitse korras, keelates vanglal toimingu tegemise või kohustades vanglat toimingut tegema (

§ 251lg 1 punktid 2 ja 3).

Kolleegiumi hinnangul saab halduskohus kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSkE sätetega (punkt 11). Riigikohus ei välistanud võimalust taotleda vangla kodukorra asjakohaste punktide kehtivuse peatamist. 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb esmalt tuvastada, et esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib saabuda pöördumatu tagajärg. Taotluse esitaja on viidanud võõrutusnähtudele (unehäired, ärevus, peavalud), mida ta pärast suitsetamise keelu jõustumist väidetavalt kogema hakkas. Kohus leiab praegusel juhul, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotleja jaoks pöördumatu tagajärje ohtu. Taotluse esitaja eesmärk on saavutada olukord, kus tal oleks võimalik vanglas suitsetada. Kui kohtud otsustavad, et suitsetamise keeld on õigusvastane, saavad kinnipeetavad uuesti suitsetama hakata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus taotluse esitaja võiks mingi õiguse pöördumatult kaotada. Taotluse esitaja ei saa küll kohtumenetluse kestel suitsetada, kuid kohus ei pea pöördumatuks tagajärjeks ka seda, et isikul ei ole võimalik tagasi saada vahepealset aega, mil ta oleks võinud suitsetada. On üldteada, et suitsetamine kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumisega kaasnevad võõrutusnähud on ajutised. Kohus leiab, et võimalikud võõrutusnähud on praeguseks ilmselt möödunud ega kaalunud üles suitsetamisega kaasnevat kahjulikku mõju tervisele. Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, et võõrutusnähtude esinemine ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja on esitanud vanglas taotluse nikotiinisõltuvuse ravi määramiseks, mis on menetlemisel. Taotleja tervisekaardist nähtub, et tal on kirjeldatud terviseprobleeme olnud ka varem (näiteks ärevus juulis 2017, peavalud juunis 2017). Alates 01.10.2017 ei ole taotleja kurtnud meditsiiniosakonnale probleeme seoses sellega, et ta ei saa suitsetada. Arvesse tuleb võtta ka seda, et taotleja on kinnipidamisasutuses viibiva suitsetajana pidanud pika aja jooksul järgima piiranguid sigarettide arvule, mistõttu tal ei saanud väga tugevat sõltuvust olla. Seega leiab kohus, et taotleja ei vaja esialgset õiguskaitset oma tervise ja enesetunde huvides. Lisaks on oluline märkida, et VSkE sätted, millest 01.10.2017 jõustunud vanglas suitsetamise keeld tuleneb (sätted, millega muudeti VSkE § 8¹ ja 64¹), võeti vastu juba justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Vanglas suitsetamise keelamist on vahepealsel ajal korduvalt kajastatud ajakirjanduses ja kindlasti olid selle 4