← Eesti

3-17-2780/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. veebruar 2018, Tartu 3-17-2780 Aleksandr Barinovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas Aleksandr Barinovi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Aleksandr Barinov RESOLUTSIOON Tagastada Aleksandr Barinovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. detsembri
  3. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kinnipeetav Aleksandr Barinov esitas
  5. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles leidis, et suitsetamise keeld Viru Vanglas on vastuolus põhiseadusega ning rikub tema õigusi ja vabadusi. Suitsetamise piirangud vanglas ületavad kannatuste ja ebamugavuse taseme, mis vangistusega paratamatult kaasneb. Taotleja märkis, et esitas
  6. detsembril 2017 vanglale vaide ja palus kohtul lubada tal vaidluse ajal vanglas suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest. Samuti palus A. Barinov vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest taotluse esitamisel.
  7. Tartu Halduskohus jättis
  8. detsembri
  9. a määrusega A. Barinovi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel. Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Halduskohus viitas Tartu Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-17-1449, kus leiti, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole asjaolu, et taotleja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Võõrutusnähtude esinemise võimalikkus ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Suitsetamisest loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, puudub vajadus taotleja menetlusabi taotluse lahendamiseks.
  10. A. Barinov esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  11. detsembri
  12. a määruse peale. Määruskaebuses selgitab taotleja, et tema sooviks on vanglas suitsetada nii nagu varem. Suitsetamise keelamine on õigusvastane. Kui Eesti Valitsus ja Justiitsministeerium Eesti elanike tervisest hooliks, siis nad keelaksid tubakatoodete sisseveo ja müügi koos tarvitamisega. Taotleja pöördus kirjalikult Viru Vangla poole, et aidataks tal nikotiinisõltuvusega toime tulla, kuid talle vastati keelduvalt põhjendusega, et taotleja ei vaja ravi. Suitsetamise keelamisega rikutakse taotleja õigusi ja väited taotleja tervise eest võitlemise kohta ei kannata kriitikat. Taotleja palub ennistada tema õigus tarbida tubakatooteid vanglas ja tühistada kõik keelud tubaka tarbimisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
  14. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
  15. A. Barinov vaidlustab Tartu Halduskohtu
  16. detsembri
  17. a määrust, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Taotleja soovis esialgse õiguskaitse korras saada luba osta sigarette vangla kauplusest ja suitsetada vangla territooriumil kuni kestavad vaidlused Viru Vanglas suitsetamist keelavate haldusaktide ja toimingutega mittenõustumise üle. Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna pöördumatuks tagajärjeks ei ole asjaolu, et taotleja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud halduskohtu seisukohaga, et mittesuitsetamist kohtumenetluse ajal ei saa pidada pöördumatuks tagajärjeks. Kohus möönab, et isik ei saa küll vahepealsel ajal suitsetada, kuid ta võib pärast seda kui keeld tühistatakse soovi korral uuesti suitsetama hakata. Ringkonnakohus lisab, et kuna ajaliselt taotleja suitsetatavate sigarettide arvu vähendati ja alates
  18. septembrist 2017 sai ta suitsetada vaid ühe sigareti päevas, on taotlejale kaasnenud ebamugavused seoses suitsetamise keelustamine alates
  19. oktoobrist 2017 minimaalsed.
  20. Ringkonnakohus on
  21. detsembri
  22. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult käsitlenud suitsetamise mõju inimese tervisele ja tõdenud, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südame-veresoonkonda; hingamis-, seede-, kusesuguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Välistada ei saa võõrutusnähtude esinemise võimalikkust suitsetamisest loobumisel, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Suitsetamisest loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda ja ravi saada. Kui taotleja ei nõustu talle antud vangla vastusega võimalike võõrutusnähtude ravi saamiseks, on tal võimalus antud vastus iseseisvalt vaidlustada ja jätkuvalt ravi taotleda. Siiski leiab ringkonnakohus, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis.
  23. Olukorras, kus halduskohus jättis A. Barinovi esialgse õiguskaitse taotluse selle vajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata ja ringkonnakohus, tuginedes oma praktikas välja kujunenud seisukohtadele, nõustub halduskohtuga, on A. Barinovi võimalus esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
  24. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus A. Barinovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  25. detsembri
  26. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.