KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1489 Tsiviilasi R.U. hagi U.U. vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2538 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.U. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): R.U. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Vastustajad (kostjad):
- U.U. (isikukood XXX)
- K.U. (isikukood XXX) Seaduslik esindaja: Ü.U. (isikukood XXX) ja K.U. vastu elatise RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega väljamõistetud elatise suurust ning mitte siduda igakuulist elatist seadusjärgse elatise miinimummääraga, rahuldada R.U. hagi osaliselt ning lugeda väljamõistetuks R.U. lt U.U. ja K.U. kasuks elatis 120 eurot kuus kummalegi alates
- jaanuarist 2017 kuni U.U. ja K.U. täisealiseks saamiseni.
- Muus osas jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus muutmata.
- Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
- Hagi rahuldada osaliselt. 3.
- Muuta Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega väljamõistetud igakuulise elatise suurust ning mitte siduda igakuulist elatist seadusjärgse elatise miinimummääraga. 3.
- Lugeda väljamõistetuks R.U. lt K.U. kasuks elatis 120 eurot kuus alates
- jaanuarist 2017 kuni K.U. täisealiseks saamiseni X. 3.
- Lugeda väljamõistetuks R.U. lt U.U. kasuks elatis 120 eurot kuus alates
- jaanuarist 2017 kuni U.U. täisealiseks saamiseni
- juunil 2025.“
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- R.U. (hageja, isa) esitas
- jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule U.U. ja K.U. (kostjad, lapsed) vastu hagi elatise vähendamiseks 94 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 1/5 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kummagi hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-51163 hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras. Pärast kohtuotsuse tegemist on hageja sissetulek vähenenud ning hageja perre on lisandunud kaks last. Hageja töötas varem Soomes ning tema sissetulek oli 1754 eurot kuus. Praegu töötab hageja osaühingus A. ja saab netos miinimumtöötasu. Kuni 2016 juulini oli hageja korteriühistu X juhatuse esimees ning sai väikest töötasu korteriühistust. Juuli- ja augustikuus sai hageja korteriühistult veel väikese teenustasu muru niitmise eest. Hagejal ei ole võimalik rohkem teenida, kuna tema tervis ei võimalda raskemat füüsilist tööd teha. Esinevad sagedased seljavalud, ta ei saa teha kõiki liigutusi ega tõsta raskeid asju. Samuti puuduvad hagejal erialased oskused, mis võimaldaksid kerget tööd tehes miinimumtöötasust rohkem teenida. Hageja perre on sündinud veel kaks last: X 2014 R.U ja X 2016 R.U. Hageja väiksemad lapsed on oluliselt halvemas majanduslikus olukorras kui kostjad. Kohtutäitur võtab ära poole hageja 2 sissetulekust ning hagejale endale ja hageja teistele lastele jääb teine pool sissetulekust, millest ei ole võimalik ära elada. Hagi esitamise ajal on hageja elatise võlg kostjate ees kokku 3368 eurot 36 senti, mis kogu aeg kasvab. Kostjad reaalselt rohkem raha ei saa, kui kahe peale pool kuupalga alammäärast. Hagejal on tekkinud suured võlad isikutele, kellelt hageja ära elamiseks raha laenab. Hageja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on peretoetus 100 eurot ja vanemahüvitis 651 eurot 92 senti. Kokku on pere sissetulek 966 eurot kuus, millest igale pereliikmele jääb 214 eurot ning sellest ei jätku igapäevaste elamiskulude katteks. Hageja töötasu on sellel aastal 470 eurot, mis tuleks jagada hageja ja nelja lapse vahel võrdselt. Igaühele peaks jääma 1/5 minimaaltöötasust, s.o 94 eurot kuus.
- Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Elatist ei saa vähendada üksnes hageja töötasu vähesuse tõttu. Kostjate seadusliku esindaja keskmine netosissetulek ühes kuus koos lisatasude, lastetoetuste ja K.U. puudetoetusega on 639 eurot. Leibkonna moodustavad Ü.U. , K.U. ja U.U. . Kõik perega seonduvad kulutused tuleb tasuda Ü.U. l. Ü.U. l puudub kinnisvara, kostjad elavad Ü.U. emale kuuluvas korteris. Kostjate esindajal on probleemid tervisega. Üle 20 aasta on tugevad seljavalud ja viimased kolm aastat ka migreenihood. Sellega seonduvalt on küsimärgi all edasi töötamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kohvikus, kus on tegemist raske füüsilise töö ja suure töökoormusega. Arsti poolt on keelatud raskuste tõstmine üle 5 kg, mida ei ole võimalik igapäevatöös järgida. Lisaks on K.U. astmaatik, kellele on määratud puue. Hageja elab oma laste emaga koos ühisel elamispinnal, aga välja on mõistetud elatis mõlema lapse kasuks. Hageja ja T.S. moodustavad koos ühe leibkonna, kasvatavad ühiselt lapsi, hoolitsevad ja vastutavad nende toimetuleku eest. Kostja leibkonnas teenib sissetulekut vaid Ü.U. . Seega on kostjad oluliselt halvemas majanduslikus olukorras kui hageja leibkond. Kostjate esindaja keskmine netosissetulek on 500 eurot töötasu ja kvartalipõhise motivatsioonitasuna ning 100 eurot lastetoetusena. Hagejal on olnud piisavalt head sissetulekud soetamaks korterit mais
- Lisaks on hagejal olnud võimalus palgata endale juriste ja pöörduda kohtu poole oma laste vastu. Hageja on rääkinud korduvalt, et lõpetab ametlikult töötamise või läheb miinimumpalgaga tööle ja nii ta ka tegi pärast korteri jaoks saadud pangalaenu kätte saamist. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus jättis
- aprilli 2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on väljamõistetud elatise suurust võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline seisund on kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega võrreldes muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Maakohus viitas Riigikohtu
- mai 2007 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07 (p 12) ning leidis, et hageja ebapiisav sissetulek ei vabasta teda elatise maksmisest seadusjärgses miinimummääras. Tõendatud ei ole, et kostjatele miinimumelatise maksmise tõttu oleks kahjustatud hageja enda ülalpidamine või tema teised lapsed osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks. Elatise vähendamine on mõeldav seoses hilisemate laste vajadustega, mis peavad olema tõendatud. Hageja elukaaslane on elukutselt logopeed, mis võimaldab tööturule naasmisel hageja perekonna materiaalset olukorda parandada. Hageja on koos lastega käinud hiljuti Rootsi kruiisil, mille piletid osteti elukaaslase tulumaksu tagastusest, mis viitab hageja elukaaslase igakülgsele toetusele. Ei ole eluliselt ustutav, et hagejal ja tema uuel perel ei ole piisavalt vahendeid igapäevakulude katteks. Vaidlust ei ole, et hagejal on seljaga probleeme, kuid ei ole tõendatud, kas ja millisel määral need vähendavad hageja võimalusi sissetulekut teenida. Töövõimekaotuse protsendi määramist ja 3 sellega seoses lisasissetuleku saamise võimalust pole hageja kunagi taotlenud. Hageja on saanud kuni hagi esitamiseni töötasu X korteriühistult juhatuse esimehe ülesannete täitmise eest ning teenuste osutamise eest (nt muru niitmine). Endiselt on üleval kuulutus selle kohta, et hageja teostab korteriühistus parandustöid. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on hageja saanud
- juunil 2016 haigekassalt ühekordset hüvitist 48 eurot 15 eurot ja seega pole tegemist keskmisest sagedama haiguslehel viibimisega ning hageja tervislik seisund võimaldab lisatööde tegemist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t 2 ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hagejal on 3368 euro suurune elatise võlg, mis kogu aeg kasvab. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-93-08 ja nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega toime tulema riigi abita. Hageja elukaaslane osaleb suures osas pere ülalpidamiskulude katmises, kuid ta ei pea maksma elatist kostjatele. Kui hageja elukaaslane võimaldab enda tulumaksu tagastamise rahast perele Rootsi reisi, siis ei tähenda see, et perel jätkub raha igapäevaste kulutuste katteks. Hagejal ei ole sellist erialast oskust, kus ta saaks teha kerget tööd ja teenida rohkem kui minimaaltöötasu. Suurema töötasu saamiseks on vaja kas head tervist raskema füüsilise töö tegemiseks või eriala keerulise töö tegemiseks. Hageja oli kunagi korteriühistu esimees, kuid juba aastaid ei ole teda valitud. Samuti ei ole kohus arvestanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-15 p-ga 16, mille kohaselt elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.
- Kostjad ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsuse osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega väljamõistetud elatise suurust, rahuldab hageja hagi kostjate vastu osaliselt ning loeb hagejalt väljamõistetuks kummagi kostja kasuks elatise 120 eurot kuus alates
- jaanuarist 2017 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus muutmata.
- Hagejalt on Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega välja mõistetud elatis kummagi kostja ülalpidamiseks seadusjärgses miinimummääras (praegu 235 eurot). Hageja esitas maakohtule
- jaanuaril 2017 hagi, milles taotleb jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist kuni 94 euroni kuus lapse kohta, kuna tema sissetulek on vähenenud ning hageja perre on lisandunud kaks last. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 p-d 1 ja 2, mille järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda 4 maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.
- PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
- Maakohus tuvastas, et hageja sissetulek on miinimumtöötasu 470 eurot kuus ja tal on lisaks kostjatele veel kaks alaealist last. Kuna pooled ei vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid, võtab ringkonnakohus need apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Riigikohus on
- oktoobri 2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevaid vahendeid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikutega (sh ülalpidaja) arvuga, vaid vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks.
- Ringkonnakohtu arvates ei võimalda hageja sissetulek tasuda kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o kummalegi 235 eurot kuus. Hageja igakuine sissetulek on 470 eurot ning hagejal on veel kaks alaealist last, keda ta on kohustatud ülal pidama. Asja materjalidest nähtub, et hagi esitamise seisuga oli hageja elatise võlg kostjate ees kokku 3368 eurot 36 senti (tl 24). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Samuti tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks, st lapsi tuleb kohelda võrdselt. Hageja on mh tuginenud sellele, et tema sissetuleku suurus on vähenenud eelkõige tervisliku seisundi tõttu (pidevad seljavalud), mistõttu ta ei ole võimeline täiendavat sissetulekut teenima. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja töövõimet ei ole piiratud, saab järeldada, et hageja on siiski võimeline täiendavat tulu teenima. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik hagejal leida täiendav sissetulek, mis võimaldab tal tasuda kummalegi kostjale elatist 120 eurot kuus. Seejuures tuleb arvestada, et hagejal on veel kaks last, keda ta on kohustatud vähemalt samas ulatuses ülal pidama.
- Eeltoodud olukorras on põhjendatud hagejalt kostjate kasuks igakuise elatise väljamõistmine alla PKS § 101 lg-s 1 toodud alammäära. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS § 102 lg-s 2 toodud põhimõttest, mille kohaselt peab kasutama hageja oma käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas peaks jääma hagejale vahendeid, et tagada enda toimetulek. Ringkonnakohus leiab, et hagejalt tuleb kummagi kostja kasuks välja mõista elatis 5 120 eurot kuus. Kui eeldada, et mõlemad vanemad panustavad kostjate ülalpidamiseks võrdses mahus ning lisandub riiklik lapsetoetus, siis on kummagi kostja vajadusteks kasutada 290 eurot.
- Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu lahendites (nt tsiviilasi nr 3-2-1-35-17 p 20.2, tsiviilasi nr 3-2-1-174-16 p 14) on viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013 novembris koostatud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs". (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf), mille järgi tegelikud kulud lapse ülalpidamiseks jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks, kui võiks eeldada PKS § 101 lõike 1 järgi. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist võrreldes
- aastaga on uuringu andmetel
- a seisuga keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot.
- Ringkonnakohus vähendab hagejalt väljamõistetud elatist alla miinimummäära ja seetõttu ei arvesta elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetusega. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt Tartu Maakohtu
- septembri 2014 otsusega kostjate kasuks väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et elatise suuruseks on kummalegi kostjale 120 eurot kuus.
- Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson