← Eesti

2-16-4056/21

Obsah (9)§ 112§ 197§ 220§ 222§ 101§§ 128§ 217§ 113§ 110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 112lg 1 alusel 2000 euro võrra.

Ka sellel alusel ei ole võimalik kostja vastuhagis esitatud nõuet 2000 euro saamiseks rahuldada. Ebamõistlik on arvata, et kui kogu tellimuse maht oli 21+2 avatäidet maksumusega 6922,40 eurot, siis üks puudusega pakettaken ja üks puudusega ukseleng vähendavad lepingu täitmiseks tasumisele kuuluvat summat 2000 euro võrra. Milline on tegelikult pakettakna ja ukse(lengi) puhul mittekohase täitmise väärtuse suhe kohase täitmise väärtusesse, ei ole kostja kohtule tõendanud. 6

  1. Kostja on esitanud hageja vastu viivisenõude 10 % ulatuses töövõtulepingu nr 151404 hinnast, s.o 692,24 eurot põhjendusega, et kuna hageja müüjana ei ole käesoleva ajani vahetanud praak ukselengi ja praak klaaspaketti, siis ei ole hageja nimetatud töövõtulepingut tänaseni täitnud. Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja tellis nimetatud töövõtulepingu kohaselt 23 eset, millest 3 olid puudustega, millest ühe puudused on asendamisega kõrvaldatud. Kuivõrd tellimus/müügitehing on osadeks jagatav, siis on hageja puudusteta täitnud tellimuse/lepingu 21 eseme ulatuses. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kahe puudusega eseme tõttu on kogu tellimuse alusel saadud avatäited jäänud edasimüümisel/paigaldamisel vastu võtmata. E-kirjavahetusega on tõendatud, et muus osas ei olnud lepingu täitmisega probleeme. Klaaspakettaken ja uks on paigaldatud, seega on kostja kasutusse võtnud kõik hagejalt lepingu järgi saadu.
  2. Hageja nõuab nimetatud töövõtulepingust tuleneva tasu – 3000 eurot – tähtajaks tasumata jätmise eest viivist alates 04.08.2015 kuni 08.09.2015, s.o 35 päeva eest 53,20 eurot. Alates 09.09.2015 võlgnes kostja hagejale nimetatud töövõtulepingu alusel 4922,40 eurot, millest tasus 21.10.2015 veel 1922,40 eurot, viivis perioodi eest 46,.44 eurot. Alates 22.10.2015 kuni hagi esitamiseni kohtusse 13.03.2016 on viivis tasumata 3000 eurolt 95,04 eurot, kokku on hagiavalduse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 194,68 eurot. Kuivõrd hageja on täitnud kogu töövõtulepingust nr 151404 tuleneva kohustuse alles 12.08.2015, asendades kaks katkist aknapaketti, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivise nõudmine aja eest, mil kohustus ei olnud hageja poolt täielikult täidetud. Esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha kahe pakettakna/klaaspaketi väärtust, mistõttu kohus luges mõistlikuks ja põhjendatuks viivise arvestuse alates 13.08.
  3. Hageja tasaarvestas kostja 252 euro suuruse nõude maksetähtajaga 25.12.2015 ja 388,50 euro suuruse nõude maksetähtajaga 09.02.
  4. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 kokku summas 208,60 eurot.
  5. Töövõtulepingu nr 152679, mis sõlmiti 07.10.2015, kohaselt pidi hageja kostja tellimusel tegema valmis ja müüma 35 avatäidet kogumaksumusega 6468,90 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud nimetatud tellimuse alusel ettemaksu 3234,90 eurot ja 24.11.2015 veel 1234 eurot. Samal kuupäeval väljastas hageja kogu tellimuse Helmet OÜ-le. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 2000 euro tasumiseks lepingu täitmise kohustusena. Kostja esitas hageja vastu tagasinõude summas 4468,90 eurot, sest hageja ei ole kostjale tellitud kaupa üle andnud. Käesolevas vaidluses ei ole hageja olnud eksimuses isiku suhtes, kellele tuli täidetud tellimus üle anda. Hageja põhjendused, et oldi nördinud väidetava sõnumi sisust ning kaitsti äriühingu head nime, ei ole asjakohased. Seega oleks hageja töövõtulepingust nr 152678 tuleneva kohustuse täitnud ainult siis, kui kaup väljastati kostjale, tema volitatud esindajale või kostja nõusolekul teisele isikule, ükskõik, kas nõusolek anti eelnevalt või tagantjärele. Kostja nõusolek puudub, mistõttu hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust

§-s 76 lg 3 sätestatule. Kui hageja ei ole täitnud müügilepingust tulenevat kohustust asja üleandmiseks, puudub hagejal õigus nõuda tasu üleandmata asja eest. Tähtsust ei oma asjaolu, kas Helmet OÜ on tasunud kostjale hageja poolt üle antud kauba eest või mitte. Isegi kui möönda kostja alusetu rikastumise võimalust, ei ole hageja kummutanud kostja vastuväidet, et Helmet OÜ oli ja on kostjale võlgu. Hageja nõue kostjalt 2000 euro välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja on esitanud 4468,90 euro suuruse tagasinõude töövõtulepingust nr 152679, 07.10.2015, taganemise alusel, sest ei soovi nii pika aja möödumisel enam lepingu täitmist nõuda. Kohus leidis, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, väljastades kostja tellitud kauba kolmandale isikule ilma kostja nõusolekuta. 7 Kohus asus seisukohale, et hagejalt tuleb kostja kahju hüvitamiseks välja mõista kostja poolt lepingu täitmiseks ettemaksuna tasutud summa, mille suuruse üle vaidlust ei ole. Kostja on arvutanud 4468,90 euro tagastamata jätmisel viivist seaduses sätestatud määras alates ettemaksu tegemisest 07.10.2015 kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 206,36 eurot. Kohus leidis, et kostja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13. Kohus tasaarvestas

§ 197lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega rahuldatud vastastikused nõuded.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2107,16 eurot. 14. Kostja on esitanud vastuhagi seoses asjaoluga, et ta avastas augustis 2015 saadud klaaspakette üle vaadates, et pakettide vaheliist ei olnud tellimuses märgitud Thermix (thx) liist, mis on läbinisti plastik, vaid Chromatech Ultra (CHRU), mis on sisuliselt värvitud metallist vaheliist. Kostjal oli tellijana kohustus vaadata üle vastu võetud kaup. Puuduvad tõendid selle kohta, et alates novembrist 2013 on hageja kostjale üle andnud ainult CHRU vaheliistuga klaaspaketiga avatäiteid. Kohtule pole tõsikindlalt tõendatud CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet võrreldes thx vaheliistuga klaaspaketiga. Kohus leidis, et hageja müüs kostjale aastate kestel mitmesuguseid klaaspakette, sh ka mitmesuguse vaheliistuga. Kostja ei ole saadud kaupa korrektselt vastu võtnud ja üle vaadanud, mistõttu on fikseerimata hageja poolt üle antud kauba tegelik olukord ja kostja on kaotanud õiguse viidata 2013-2015 üle antud kauba väidetavale mittevastavusele esitatud tellimustele (

§ 220lg 3).

Isegi kui väita, et üleantu vastuvõtmine ei saa olla kõikehõlmav, on vastuhagi rahuldamiseks kostjal siiski vaja tõendada, et temale üle antud avatäited olid kõik ühe, väidetavalt odavama ja ebakvaliteetsema vaheliistuga. Hinnaerinevust on kohtu arvates võimatu välja tuua, sest klaaspaketi sisseostuhind on hageja ärisaladus. Tegelik klaaspaketi väärtus ja selle proportsioon igas avatäites on teadmata. Seega ei ole võimalik leida kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, et kohtul oleks võimalik arvutada

§ 112lg 1 kohaselt alandatud hind.

Kostja vastuhagi hinna alandamiseks 8057,69 euro ulatuses jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati. Samuti palub kostja maakohtu otsus tühistada osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega vastuhagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuses käsitlenud üksnes akende üleandmisel avastatud katkiseid klaaspakette, nende asemele hageja poolt tellitud klaaspakette (millest üks osutus praagiks ja on tänaseni hageja poolt asendamata) ning ühte praaki ukselengi. Hageja on kõikidesse akendesse ja ustesse paigaldanud lepingutingimusetele mittevastavad klaaspaketid. Seega on kohus jätnud otsuses märkimata ning otsuse tegemisel arvestamata hageja poolse müügilepingu rikkumise. Kostja hinnangul eksib kohus väites, et hageja andis tellitud kauba üle kokkulepitud ajal. Hageja tõi aknad kostja objektile 17.07.2015 ehk üks päev peale kokkulepitud aega. Eeltoodu omab tähtsust viivise arvestamisel. Vastavalt lepingule on kauba tarnega hilinemisel kostjal õigus nõuda viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seega selle ühe päeva eest oleks pidanud kohus mõistma kostja kasuks välja viivise summas 10,38 eurot (6922,40×0,15÷100). Kostja ei ole väljendanud maakohtu poolt otsuses märgitud seisukohta, et kostja on keeldunud saadud kauba eest tasu maksmisest lepingust tulenevatel alustel. Poolte vahel väljakujunenud praktika kohaselt toimus arvete tasumine selliselt, et kui mõnel lepingul avastati puudused, siis lükkus selle 8 lepingu maksetähtaeg puuduste likvideerimise aja võrra edasi. Töövõtulepingu nr 151404 puhul esitas hageja, vaatamata avastatud puudustele, kostjale arve maksetähtajaga 04.08.
  2. Kostja on seisukohal, et arvestades väljakujunenud praktikat ning seda, et hageja ei ole tänaseni puuduseid kõrvaldanud, siis ei ole kõnealuse lepingu maksetähtaeg veel kätte jõudnudki. Kostja esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivnõudena 24.01.2017 toimunud kohtuistungil. Kohus ei ole arvesse võtnud ega menetlenud kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet ega selgitanud, miks kohus leidis, et nõue ei kuulu rahuldamisele/arutamisele. Kostja hinna alandamise nõude puhul on kohus asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole ühe konkreetse praak klaaspaketi ja ukselengi vahetamise kulu eraldi tõendanud, siis ei ole võimalik kohtul endal kohase ja mittekohase täitmise väärtust kindlaks teha ning kostja nõuet rahuldada. Kuna töövõtulepingu 151404 järgi ei vasta ükski klaaspakett lepingutingimusetele, siis ei oma mingit tähtsust kui palju maksab ühe või teise klaaspaketi vahetamine eraldi. Vastavalt Carmemar OÜ hinnapakkumisele oleks klaaspakettide ning ukselengi vahetamise maksumus 7591,68 eurot. Kuna selline summa oleks ebamõistlikult suur, siis vähendas kostja summat ning lõplikuks nõudeks jäi 2000 eurot. Kostja on seisukohal, et kui kohus otsustas, et hinna alandamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis oleks kohus pidanud rahuldama kahju hüvitamise nõude. Kui kohus leidis, et vaheliist on „pisiasi“, mis ei tasu märkimist ega oma mingit tähtsust ning et kostjal on õigus nõuda üksnes ühe praak klaaspaketi ja ukselengi hüvitamist või hinna alandamist, siis oleks kohus pidanud seda kostjale selgitama ja andma kostjale aega klaaspaketi ja ukselengi maksumuse kindlaks tegemiseks. Kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga (RKTKo 3-2-1-55-11) on vastuolus maakohtu seisukoht, et kulutuste hüvitamist võib nõuda müüjalt alles pärast kulutuste tegemist. Kostja ei nõustu nõuete tasaarvestamist puudutava kohtu seisukohaga. Hageja selline väide on vale, ega ole ka eluliselt usutav. Hageja esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles 18.10.2016 toimunud kohtuistungil. Kui hageja oleks juba enne kostja vastu hagi esitamist teinud tasaarvestuse, siis ei oleks ta esitanud kostja vastu nõuet kogusummas 5000 eurot. 04.05.-23.05.2015 toimunud kirjavahetuses küsis hageja juhatuse liige Ülo Hõrrak oma alluvalt Marko Iganuselt „mis arve on Koduaknal Aknakeskusele tasumata“. Peale nimetatud kirja saatis M. Iganus kostjale kirja, kus pakub kompromissiks, et kostja maksaks hagejale 2500 eurot, millest lahutatakse maha kostjale tasumata arvete summa. See viitab asjaolule, et tasaarvestus oli selleks hetkeks tegemata. Hageja esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles 18.10.2016 toimunud kohtuistungil. Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja tellis 23 eset, millest 3 olid puudustega ning milles ühe puudused on kõrvaldatud. Tellimuse osadeks jagamine ei ole antud juhul asjakohane. Puudused esinevad tellimuse kõigil avatäidetel (ühegi avatäite klaaspaketid ei vasta lepingutingimustele ning kõik avatäited olid mõeldud ühele ja samale hoonele ning kostja tellis need ühtse komplektina). Kostjal ei ole võimalik oma kliendile poolikut tööd üle anda. Isegi kui lepingutingimustele mittevastavad klaaspaketid ei omaks antud asjas mingit tähtsust ning tellimust oleks võimalik osadeks jagada, oleks kohus pidanud kostjale selgitama, milliseid tõendeid on vaja kostjal esitada. Kohus oleks pidanud rahuldama kostja viivisenõude töövõtulepingu nr 151404 osas. Seda eeskätt põhjusel, et kõik avatäiteid jäid hiljaks ning ükski avatäidetest ei vasta lepingutingimustele. Kohus on asunud seisukohale, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist. Kohus leidis, et kuna hageja asendas praak klaaspaketid alles 12.08.2015, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.08.
  3. 9 Kohtuotsus on selles osas vasturääkiv, põhinedes mõttekäigul, et kui et algsed klaaspaketid on praagid, ei ole viivisenõue põhjendatud, aga kui vahetada üks praak klaaspakett teise praak klaaspaketi vastu, muutub nõue põhjendatuks. Hageja võttis omaks, et ta müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavate klaaspakettidega aknaid ning kostjal puudus igasugune vajadus antud asjaolu tõendamiseks (18.10.2015 istungil). Hageja ei ole terve menetluse vältel kordagi väitnud vastupidist. Juhul kui kostja oleks seda siiski pidanud tõendama, siis oleks pidanud kohus seda kostjale selgitama. Kohus leidis, et kuna tunnistaja I. Kirotmaa lahkus Eesti Aknakeskus OÜ-st
  4. aastal, siis puudutavad tema ütlused aega, mis ei mahu kostja vastuhagiga hõlmatud ajavahemikku. Vähemalt kaks vastuhagis esitatud lepingut on pärit aastast 2013, mil I. Kirotmaa töötas OÜ-s Eesti Aknakeskus. Kohus on jätnud otsuses kajastamata järgmised asjaolud. Kostja oli hageja edasimüüja ning hageja oli ainsaks akende tarnijaks kostjale. Kostja osutas hagejale ka akende paigalduse teenust, siis korraldas hageja kostja töötajatele koolitusi, selleks, et tagada kvaliteetne akende paigaldus. Üheks koolituste osaks oli ka uute materjalide esitlemine. Paraku on tänaseks selgunud, et hageja esitles koolitusel plastikust Thermix vaheliistu pähe kvaliteedilt kehvemat ning hinnalt odavamat ülevärvitud metallist CHROMATEC ultra vaheliistu. Taoline tegevus on kvalifitseeritav lepingu rikkumisena. Kostja on seisukohal, et tänu hageja pettusele on vabandatav asjaolu, et kostja avastas lepingutingimustele mittevastavad vaheliistud nii hilja ning seega on kohtu tuginemine

§ 220lg-le 3 asjakohatu ning lubamatu.

Kostja leiab, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuse arvutamisel tuleb aluseks võtta kohaliku turu keskmine hind, aga mitte hageja ostuhind. Kostja on väärtuste arvutamisel aluseks võtnud Carmemar OÜ, Balti Klaasi ja Marepleks OÜ hinnapakkumised. Kostja on esitanud mitmel korral täiendatud tabeli millest on näha klaaspakettide maht lepingute lõikes, lepingutingimustele vastavate ja mittevastavate klaaspakettide keskmine turuhind ning lepingu hind ühe või teise klaaspaketi puhul. Kostja on seisukohal, et nimetatud tabelis esitatud andmeid aluseks võttes oleks kohtul olnud võimalik kindlaks määrata nii kohase kui mittekohase täitmise väärtus ning alandatud hind.

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata. Alternatiivselt vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on korduvalt rõhutanud, et on kõik lepingud saatnud kostjale allkirjastamiseks, kuid kostja ei ole ühtegi lepingut allkirjastatult tagasi saatnud, seega ei saa kostja rõhuda lepingu rikkumistele, tähtaegadele, materjali valikule jne, kui ta ise ei ole soovinud nimetatud lepingute jõustumist. Hageja on selgitanud, et paigaldatud vaheliistud olid kallimad kui lepingus märgitud. Kuigi kostja on sellele vastu vaielnud, ei ole ta ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks esitanud. Kohus andis kostjale korduvalt võimaluse ekspertiisi tellimiseks ja oma väidete tõendamiseks, kuid kostja keeldus sellest. Seega ei saa kostja nõuda ka hinna alandamist või kahju hüvitamist, ega väita, et kohus pole täitnud selgitamiskohustust. Teise ettevõtte hinnapakkumisi ei saa võtta aluseks akna vaheliistu hinna arvutamisel, sest aknapaketis ei ole akna vaheliistu eraldi välja toodud ning paketi kui terviku hind sõltub peale vaheliistu ka aknapaketi tootjast, transpordi kaugusest, pakettide kogusest, tööjõukuludest, kohalikest maksudest, tootja ärikasumist jne. Võttes aluseks edasimüüja (mitte tootja, nagu on seda hageja) üksikpaketi hinna ei saa arvutada vaheliistu hinda. 10 Kauba ülevaatamine ja puuduste avastamine on kostja kohustus peale kauba vastuvõtmist. Kui kostja seda koheselt ei tee, on see kostja risk. Hageja on välja vahetanud need kaubad, millel esinevad tootmisdefektid. Selliste vigade eest, mis on tingitud kostja kauba väärast käitlemisest, hageja ei vastuta ega vaheta ka sellist kaupa oma kuludega ümber. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, milles apellant vaidlustas temalt viivise väljamõistmise summas 208,60 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2). Ringkonnakohus rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1.2 ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu viivise väljamõistmiseks põhivõlalt 2359,50 eurot summas 208,60 eurot. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab muus osas apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendab osaliselt (viivise arvestamist puudutavas osas) kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
  3. Apellatsioonkaebuse 13.04.2017 täpsustuse kohaselt vaidlustab apellant maakohtu otsust nii põhihagi kui vastuhagi osas osaliselt. 18.
  4. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostja kasuks välja töövõtulepingust nr 152679 tulenev tagastusnõue summas 4468,90 eurot ning sellele lisanduv viivis 206,36 eurot. Samuti ei vaidlusta apellant kohtuotsust hageja poolt kostjale tasumata jäetud arvete katteks välja mõistetud 640,50 euro osas. Ühtlasi ei vaidlusta apellant maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja kasuks välja mõistmata töövõtulepingust nr 152679 tulenev võlgnevus 2000 eurot ja sellelt arvestatud viivis. 18.
  5. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastustaja töövõtulepingust nr 151404 tulenev nõue summas 3000 eurot ning sellele lisanduv viivis 208,60 eurot. Apellant vaidlustab kohtuotsuse osas, millega jäeti apellandi töövõtulepingust nr 151404 tulenev hinna alandamise nõue (alternatiivnõudena kahju hüvitamise nõue) summas 2000 rahuldamata. Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega rahuldada töövõtulepingust nr 151404 tulenev viivise nõue 692,24 eurot. Lisaks vaidlustab apellant maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hinna alandamise nõue summas 8057,69 eurot tingituna lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest. Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata arvetelt arvestatud viivis summas 368,60 eurot.
  6. Maakohus leidis, et töövõtulepingu nr 151404 järgi on kostjal hagejale tasumata 3000 eurot ning kostjal tuleb see summa hagejale tasuda. Kohus arvestas kostja poolt hagejale esitatud arvetega teostatud tööde eest (arved nr 15101 ja nr 16004) kokku summas 640,50 eurot, mille võrra kohus vähendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat (3000 – 640,50) 2359,50 euroni. Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja muuhulgas maakohtu seisukoha, et kostjal tuleb hagejale tasuda nimetatud lepingu järgi võlgnetav 3000 eurot. Kostja esitas töövõtulepingu nr 151404 järgi võlgnetava rahasumma tasumise osas vastuväited, mille kohaselt on kostjal õigus saadud kauba eest tasu maksmisest osaliselt keelduda, kuna hageja on rikkunud lepingujärgseid kohustusi ning hageja poolt tarnitud kaup oli puudustega. Katki oli esiteks üks klaaspakett ja teiseks oli puudustega ka üks tarnitud ukseleng – suluste vastused olid valedel kõrgustel ja leng oli liigseid kruviauke täis. Maakohus leidis, et need puudused on iseenesest tõendamist leidnud, kuid kostjal ei ole siiski alust nende puuduste tõttu hagejale võlgnevuse tasumisest keelduda, kuna kostja ei ole tõendanud kahju suurust. 11

§ 222

lg 5 ja § 646 lg 5 järgi on ostjal (tellijal) õigus nõuda müüjalt (töövõtjalt) puudustega lepingueseme parandamiseks tehtavate kulude hüvitamist. Nimetatud erisätete kohaselt tuleb tellijal (ostjal) alati nõuda müüjalt esmalt parandamist ja kulud peavad nõude rahuldamiseks olema kantud, millisele seisukohale asus ka maakohus. 20. Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja võttis lepingu nr 151404 alusel tarnitud kauba kogu ulatuses vastu. Seega saab tegemist olla kostja poolse kahju hüvitamise nõudega koos kohustuse täitmisega (nn väike kahju hüvitamise nõue). Riigikohtu praktikast tuleneb, et müüdud või tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal või tellijal õigus nõuda

§ 101

lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11504, p 26;
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11;
  5. juuni
  6. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-45-08, p 14 ja
  7. veebruari
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-148-08, p 13). Käesoleval juhul ei ole alust lugeda kostja kahju hüvitamise nõuet puudustega klaaspaketi ja ukselengi puudutavas osas kahjunõudeks lepingu täitmise asemel. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab ja reeglina tulebki lugeda järelduslikuks lepingust taganemiseks. Praegusel juhul ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt kostja oleks soovinud lepingust nr 151404 täielikult taganeda ning nõuda lepingu alusel üleantu asemel täies ulatuses üksnes kahju hüvitamist.
  9. Asjakohane ei ole kostja apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-
  10. Nimetatud lahendis käsitleti varalise kahju hüvitamist asja kahjustamise korral (

§§ 128

ja 132) ning neist sätetest ei tulene, et kannatanu peaks olema eseme taastamise kulud kandnud juba hüvitise nõude esitamise (rahuldamise) eeldusena. Praegusel juhul on aga tegemist töövõtusuhtega, millele kohalduvad esmajoones müügilepingu sätted, nagu põhjendatult leidis maakohus (kohtuotsuse lk 6). Seega kohaldub erisättena

§ 222

, mille lg 5 sätestab eelduse, et parandamise või asendamise kulud peavad sellekohase hüvitisnõude esitamiseks olema kantud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi ega nende suurust. Kostja on esitanud üksnes Carmemar OÜ hinnapakkumise PVC-ukselengile summas 195,42 eurot + käibemaks, kuid tõendatud ei ole selle kulu tegelikku kandmist. Klaaspaketi asendamise kulu osas ei ole kostja üldse tõendeid esitanud. Ringkonnakohtu arvates puudub alus maakohtule ette heita selgitamiskohustuse puudulikku täitmist kostja poolt tõendamisele kuuluvate asjaolude osas. Maakohus on veel oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33) selgitanud tõendamiskoormist seoses vastuhagis esitatud nõuetega. Kostja ei ole ka apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mille kohaselt on ta puudustega klaaspaketi ja ukselengi asendamiseks kandnud reaalseid kulutusi. 22. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et kogu töövõtulepingu nr 151404 järgi üle antud kaup oli puudustega, mistõttu on kostjal õigus lepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu vähendada. Kostja oli menetluses seisukohal, et ükski lepingu alusel üle antud klaaspakett ei vastanud lepingu tingimustele ning seetõttu ei tulnud kostjal tõendada, kui palju maksis eraldi ühe üksiku puudustega klaaspaketi või ukselengi asendamine. Maakohtule esitatud vastuhagis märkis kostja lepinguga nr 151404 seonduvalt, et kuivõrd kostja on vastu võtnud lepingutingimustele mittevastava töö ning hageja on keeldunud lepingutingimustele vastava asja üleandmisest, alandab kostja töö hinda

§ 112lg 1 alusel 2000 euro võrra.

Kostja põhjendas hinna alandamist kumulatiivselt asjaoluga, et hageja on 19 lepingu alusel andnud üle lepingutingimustele mittevastavad tooted. Lepingute kogumaksumus oli 39 864,86 eurot. Kuivõrd kostja hinnangul oli ebakohase täitmise väärtuseks 31 807,17 eurot, siis soovis kostja hinda alandada 8057,69 euro võrra (39 864,86 - 31 807,17 eurot). 12 Kahju arvestuse tabeli on kostja esitanud II kd tl

  1. Selles on hinna alandamise aluseks olev nõudesumma leitud selliselt, et on loetud õige (nõuetekohase ehk Thx liistuga) klaaspaketi maksumuseks 68,80 eurot m2 kohta, samas hageja poolt tarnitud mittenõuetekohase ehk CHRU liistuga klaaspaketi maksumuseks oli 42 eurot m2 kohta. Hinnaerinevuseks tuleb 26,8 eurot ühe aknaruutmeetri kohta.
  2. Eelpool viidatud maakohtu 23.11.
  3. a kirjas on kohus märkinud, et vastuhagiga seotud asjaolud on ebaselged. Hinna alandamist taotlev pool peab tõendama selleks vajalikud eeldused. Kostjal tuli seega tõendada, et müügiese (aknad) ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kostja võttis kauba vastu, siis tuli eeldada, et kohustus täideti nõuetekohaselt. Maakohus selgitas ka

§ 112lg 1 kohaldamist ja sellega seotud tõendamiskoormist.

Muuhulgas märkis kohus sõnaselgelt, et hinnavahe arvutus ei ole hinna alandamine

§ 112

lg 1 tähenduses ning et hinna kokkulepe ei sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast hinnast. Kohus on nimetatud kirjas ka märkinud, et poolte esitatud tõenditest selgub, et soojajuhtivuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid ning kõigile teguritele hinnangu andmine eeldaks erialateadmisi. Kohus pakkus pooltele võimalust ekspertiisi korraldamiseks. Eeltoodule lisaks juhtis kohus tähelepanu ka sellele, et kostja enda väidete kohaselt ei ole ta hageja poolt tarnitud väidetavalt mittenõuetekohase kauba tõttu kahju saanud. Kostja selgitas oma 07.10.

  1. a menetlusdokumendis (lk 21), et tegelikkuses on kahju saanud osaliselt hoopis kostja kliendid, kellele kostja hagejalt saadud klaaspakettaknad tarnis. Kostja märkis, et soovib oma kliente avastatud puudustest teavitada ja neile tekitatud kahju hüvitada. Ringkonnakohtu arvates ei ole selliselt kahju hüvitamise nõude esitamine kolmandate isikute väidetavalt rikutud huvide kaitseks põhjendatud.
  2. Sisuliselt on põhjendatud ka maakohtu otsuses väljendatu, et kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet korrektsel kujul üldse esitanudki. Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentides küll esitanud väiteid kahju tekkimise kohta, kuid ei ole esitanud sellekohast nõuet, milles palub vastaspoolelt välja mõista kindla summa lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on üksnes maakohtu 24.01.2017 istungil suuliselt põgusalt maininud, et „esitame kaks alternatiivset nõuet“. TsMS § 5 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Sealhulgas lasub hagejal (ka vastuhagejal) TsMS § 363 lg 1 kohaselt kohustus väljendada selgelt hagi ese, millest kohus peaks lähtuma. Alternatiivse nõude esitamist tuleb ringkonnakohtu arvates käsitada hagi muutmisena TsMS § 376 tähenduses (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 20-21). Maakohus ei pidanud pärast kostja esindaja poolt 24.01.2017 istungil väljendatut asuma välja selgitama, mida kostja alternatiivsete nõuete all silmas pidas.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastuhagi nõue hinna alandamiseks seoses lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisega ei ole põhjendatud. Kostja (vastuhageja) ei ole tõendanud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid.

§ 112

lg 1 kohaselt on hinna alandamise aluseks kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Selle leidmiseks tuleb korrutada lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puuduseta. Kostja väited põhinevad asjaolul, et kõik hageja poolt tarnitud klaaspaketid sisaldasid CHRU vaheliistu, ehkki kostja tellis Thx-vaheliistuga aknad. Hageja ei ole iseenesest seda väidet täielikult eitanud. Maakohtu 18.10.

  1. a istungi protokolli kohaselt on hageja esindaja möönnud, et „pakettakna vaheliistu materjal ei olnud see, mis oli töövõtulepingus märgitud. Üks liist sai otsa, siis tuli teist pakkuda. /---/ Kostjale sai müüdud pakett tervikuna, mille liistu tehnilised näitajad ei olnud erinevad.“ Samal istungil on hageja veel kinnitanud, et „teist toodet ei ole müüdud, ka teise kvaliteediga toodet ei ole müüdud“ ning et „Mõlemad liistud on termoliistud“. Hageja on avaldanud, et kostja peaks tõendama, et üle anti kokkulepituga võrreldes kehvema kvaliteediga tooted – „ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et kasutatud pakettide kvaliteet on kehvem.“ 13 Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtuistungil avaldatu ei ole käsitatav omaksvõtuna. TsMS § 231 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja on möönnud vaid seda, et osaliselt kasutati teist sama tüüpi vaheliistu, kuid ei ole nõustunud sellega, et tegemist oleks olnud lepingu tingimustele mittevastava liistuga. Hageja poolt esiletoodust lähtudes on mõlemad liistud ligilähedaste omadustega ning selle põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et hageja oleks möönnud kauba nõutavast kehvemat kvaliteeti. Maakohus on õigesti märkinud, et vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et hageja müüs kostjale
  2. a suvel kostjale sellise klaaspaketiga avatäited, mida ei olnud töövõtulepingus nr 151404 kokku lepitud, kuid varasemate tellimuste osas tõendid puuduvad.
  3. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et esmalt ei ole kostja tõendanud hageja poolt tarnitud pakettakende olulist mittevastavust lepingutingimustele. Asjaolu, et teatud osas tarnis hageja kostjale CHRU-vaheliistuga pakettaknaid ja mitte Thx-vaheliistuga aknaid, ei võimalda veel iseenesest järeldada, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega.

§ 217

sätestab ostjale üleantavate asjade lepingutingimustele vastavuse hindamise põhilised kriteeriumid. Asjas ei ole tõendatud, et CHRU ja Thx vaheliistude omaduste vahel oleks sedavõrd oluline erinevus, et üleantud aknad tuleks lugeda lepingutingimustele mittevastavaks. Esitatud ei ole väiteid, et tarnitud klaaspaketid ei sobinud kasutamiseks tavapärasel otstarbel. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks kokku lepitud selles, et hageja poolt tarnitavad pakettaknad pidid soojapidavuselt vastama kindlatele näitajatele (omadustele), kuid hageja poolt kostjale üleantud CHRU vaheliistuga pakettaknad neile tingimustele ei vastanud. Kostja ei ole esile toonud, et aknaid vajati eriotstarbel või kasutamiseks erilistes tingimustes, mille tõttu sai aktsepteeritavaks lugeda üksnes Thx vaheliistuga tooteid. Samuti ei ole põhistatud, et müüja oli teadlik või pidi teadma, et ostja jaoks on vastuvõetavad ainuüksi Thxvaheliistuga klaaspaketid. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga tõenditele, mille kohaselt ei ole kohtule tõendatud CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet võrreldes Thx vaheliistuga klaaspaketiga. Maakohus selgitas oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33), et erinevate vaheliistudega klaaspakettide omaduste võrdlemine sõltub erinevatest teguritest ning nende hindamine eeldaks eriteadmisi. Vaatamata maakohtu sellekohasele ettepanekule ei taotlenud kostja ekspertiisi läbiviimist selgitamaks, kas CHRU-vaheliistuga klaaspaketid on tõepoolest Thx-liistudest oluliselt halvema kvaliteediga ning nende kasutamine mõjutab märkimisväärselt hoone soojapidavust. Nii on hageja esitanud kohtule ka profiilitootja VEKA kodulehelt pärineva ja tõlgitud vaheliistude võrdluse (II kd tl 116-123), mille kohaselt oli hageja poolt tegelikkuses paigaldatud Chromatec Ultra vaheliist hoopis kvaliteetsem ehk soojapidavam kui lepingus märgitud vaheliist.

  1. Kostja enda poolt esitatud võrdlustabelist (II kd tl 135) järelduvalt on nii Chromatec Ultra kui ka Thermix vaheliistude näol tegemist sisuliselt sama tüüpi nn „sooja serva“ vaheliistuga, mida valmistatakse konkureerivate tootjate poolt. Erinevates tabelites on vaheliistude soojusjuhtivuse väärtused mõnevõrra erinevad. Kui eelviidatud tabeli kohaselt on need võrdsed (0,041), siis teistel andmetel on soojusjuhtivuse näitajad mõnevõrra erinevad, erinedes 0,002 võrra. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd pooled ei kasutanud võimalust taotleda asjas ekspertiisi läbiviimist ega esitanud kohtule ka täpsemaid selgitusi, siis ei ole alust heita maakohtule ette, et kohus pidas soojusjuhtivuse näitaja erinevust 0,002 ühiku võrra väikeseks erinevuseks. Põhjendatud ei ole apellandi väited, justkui annaks niisugune näitajate vaheline erinevus automaatselt alust lugeda tõendatuks oluline kvaliteedierinevus. Ringkonnakohus märgib lisaks, et erinevalt kostja poolt väidetust ei ole asja materjalidest nähtuvalt Chromatec Ultra vaheliistud täielikult metallist, vaid neil kasutatakse PC katet. Kohtule esitatud materjalide kohaselt (II kd tl 160 jj) on pikka aega kasutatud vaheliistuna alumiiniumi, kuid sellest 14 paremad omadused on plastiksisaldusega vaheliistudel. Nimetatust ei tulene samuti, et CHRU ja Thx vaheliistudega klaaspaketid oleksid omavahel võrreldes märkimisväärsete kvaliteedierinevusega.
  2. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja (vastuhageja) tõendanud hageja poolt üleantud kauba lepingutingimustele mittevastavust, siis puudub vajadus hinnata täpsemalt ka kostja poolt avaldatud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib siiski, et

§ 112

alusel hinna alandamise aluseks ei ole iseenesest asjaolu, et erinevad tarnijad pakuvad samu kaupu erinevate hindadega. Maakohus on ka oma 23.11.2016 e-kirjas selgitanud, et hinna kokkulepe ei sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast hinnast. Teisisõnu ei saaks hinna alandamine olla põhjendatud seetõttu, et ostja on pärast müüjaga teatud toodete ostmiseks lepingu sõlmimist avastanud, et mõni teine müüja pakub sama toodet odavama hinnaga. Ostjal ei ole nõudeõigust müüja vastu alandamaks kokkulepitud hinda kohaliku turu keskmise hinnatasemeni. Seega ei ole asjassepuutuvad kostja (apellandi) väited selle kohta, missuguste hindadega pakkusid sama tüüpi klaaspakette äriühingud Carmemar OÜ, Balti Klaas OÜ ja Marepleks OÜ. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult arvestamata vastuhagis esitatud nõuded hinna alandamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks seoses puudustega kauba vastuvõtmisega.

  1. Lisaks on apellant palunud asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata arvetelt arvestatud viivis summas 368,60 eurot. Kohus tunnustas küll hageja kohustust kostja ees tulenevalt kahest tasumata arvest (nr 15101 ja nr 16004, I kd tl 100 – 101) summas kokku 640,50 eurot, kuid ei pidanud põhjendatuks sellelt võlgnevuselt viivise väljamõistmist summas 368,60 eurot. Arvetel märgitu kohaselt tuli tasuda viivist 0,5 % päevas. Maksetähtajad olid vastavalt 25.12.2015 ja 09.02.
  2. Maakohus asus selles küsimuses seisukohale, et kostja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna pooltel oli juba nende arvete väljastamise aja seisuga vastastikuseid rahalisi kohustusi. Kostjal oli kohustus tasuda hiljemalt 12.08.2015 hagejale lepingu nr 151404 alusel 3000 eurot; kostja poolt esitatud tasumata arved on aga sellest hilisemate maksetähtaegadega. Kohus leidis, et hagejal oli õigus hiljem tekkinud kohustus kostja ees tasaarvestada varem tekkinud nõudega kostja vastu, mistõttu ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud. Apellant leiab, et hageja ei ole tasaarvestamise avaldust enne 18.06.
  3. a kohtuistungit teinud. Enne kohtumenetluse algust ega ka
  4. juunil
  5. a eelnenud menetluse käigus ei viidanud hageja käitumine sellele, et ta oleks vastastikused nõuded tasaarvestanud.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandi seisukohad põhjendatud.

§ 113

lõike 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.

§ 110

lõikest 1 tulenevalt on võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna pooltel olid vastastikused rahalised kohustused ja nende kohustuste vahel oli ilmselgelt piisav seos, siis oli hagejal õigus

§ 110lg 1 alusel vaidlusaluste arvete tasumisest keelduda.

Järelikult ei ole põhjendatud arvestada võlgnevusele lisaks viivist. 31. Samas leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul kehtis

§ 110

lg 1 ka vastupidises suhtes, s.o kõigi käesoleva tsiviilasja raames esitatud viivisenõuete puhul, sh nii hageja nõuete puhul kostja vastu kui ka kostja vastuhagis esitatud nõuete puhul hageja vastu. Poolte vastastikused nõuded vastavad

§ 110

lõike 1 tunnustele, s.o need on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning nõuded on tekkinud konkreetselt piiritletava ajavahemiku vältel, nõuete vahel on piisav seos. 15 Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et olukorras, kus pooltel oli vastastikuseid võlgnevusi ning nende üle peeti läbirääkimisi, samas ei suudetud võlgnevuste kustutamise osas enne kohtusse pöördumist ühistele seisukohtadele jõuda, oli mõlemal poolel seadusest tulenev alus keelduda oma rahalise kohustuse vastaspoolele täitmisest ning seetõttu ei tule kummalgi poolel

§ 113

lõike 4 järgi tasuda teineteisele viivist vastastikuste kohustuste täitmisega viivitamise eest. Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata ka kostja viivisenõue töövõtulepingu nr 151404 alusel summas 692,24 eurot sõltumata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub eeltoodud põhjendustel (p 30-31) rahuldamisele osas, milles kohus mõistis hageja nõude kostja vastu töölepingu nr 151404 alusel võlgnevusele lisanduva viivise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks viivise summas 208,60 eurot väljamõistmist puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2) ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja viivise nõude rahuldamata. Sellest lähtudes teeb ringkonnakohus ümberarvestused kohtuotsuse resolutsioonis. Kuna põhihagi rahuldamise ulatus väheneb 208,60 euro võrra, siis suureneb sellele vastavas ulatuses vastuhagi rahuldamise ulatus ning poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestamise tulemusena kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 2315,76 eurot. Muutmata jääb aga siiski maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitu, mille kohaselt mõistis maakohus vastuhagi alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise võlgnevuselt 4468,90 eurot summas 206,36 eurot, kuivõrd selles osas ei ole kumbki menetlusosalistest maakohtu otsust vaidlustanud.
  2. Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusele kummagi poole enda kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot nõutavast enam. Tasuda tuli 600 eurot, apellant on tasunud 650 eurot. Apellandil on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks ringkonnakohtule avalduse (TsMS § 150 lg 4). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.