1-13-1021/199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1021 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kaitsja Andrei Matvejev (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu DMITRI MELNIKOV, i.k. 36912072218, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.08.2012 ja lõpp 14.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.12.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Melnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Dmitri Melnikovilt menetluskuluna riigituludesse 211,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Dmitri Melnikov, 1-13-1021, menetluskulud“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Sven Sillari Advokaadibüroo kasuks 211,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi poolt süüdimõistetu Dmitri Melnikovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Dmitri Melnikovile ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 22.04.2013 otsusega tunnistas kohus Dmitri Melnikovi süüdi KarS § 418 lg 2 p 1, § 4181 lg 2 p 1, § 418 lg 3 ja § 4181 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõistis Dmitri Melnikovile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendas kohus uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 aastat vangistust võrra ja mõistis lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Dmitri Melnikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Dmitri Melnikov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul asub ta vabanemisel elama ema juurde ja tööle läheb metallitööstusesse, vastav eriala on olemas, palgaks on esialgu 900 eurot kuus, aga hiljem võib tõusta 1200 euroni. Lähedasteks nimetas ema, abikaasa, lapsed ja lapselapse, kellega tahab vabaduses aega veeta. Lastega on suhelnud ka vangistuse ajal. Kahetses sooritatud kuritegu ja kinnitas, et alkoholiga tal probleeme ei ole. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur, nõustudes vangla iseloomustuses toodud argumentidega, kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja oli seisukohal, et Dmitri Melnikovi käitumine vanglas on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad, elukutse on olemas, vabaduses ootavad elukaaslane ja alaealine laps, seega on kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks olemas. Ka tuleks kaitsja hinnangul arvestada isiku vanust, et tegemist ei ole enam noore mehega, kes ei vastutaks oma sõnade eest. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja isik ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Melnikovi on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral, neist kolm on kehtivad, vanglas viibib teist korda. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise, varguste, ärandamise, huligaansuse, üliraskete kehavigastuste tekitamise ja relvade ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab suures koguses tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Seega ei ole Dmitri Melnikovi näol tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ning on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Kinnipeetava ema on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka lähisuhtevõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju peale ema veel ka elukaaslane, alaealine tütar ja kaks täiskasvanud poega. Suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ning käiakse kokkusaamistel. Kinnipeetava ema on valmis poega vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kriminaalset tegevust grupis, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele B1 taseme õppe (eksam sooritatud positiivselt), sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on töötanud vanglas majandustöödel koristajana ja alates
5. aastast kuni käesoleva ajani töötab metallitsehhi töölisena. Vabanemisjärgselt on Dmitri Melnikovile garanteeritud metallkonstruktsioonide koostajakeevitajana töökoht OÜ’s xxxx, kuigi kriminaalhooldajal telefoni teel äriühingu juhatuse liikmega ühendust saada ei õnnestunud. Tööle asumine aga kindlustaks isikule legaalse sissetuleku ning seega vähendaks materiaalse kasu saamise nimel uue kuriteo toimepanemise riski. Ka on Dmitri Melnikovi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Dmitri Melnikov ei pea alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks vaatamata asjaolule, et teda on karistatud joobes juhtimise eest. Samas alkoholi ja/või narkootikumide sõltuvust diagnoositud pole, mis on kohtu hinnangul positiivne. 3 Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav võimeline käituma riskeerivalt, kordab vigu. Teadvustab küll probleeme, kuid lahendust näeb kuritegelikus käitumises. Enda sõnul on ta õppinud end paremini talitsema, kuna varem käitus rohkem emotsioonide ajel. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Dmitri Melnikovil puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut ning võib suurendada materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Vaatamata vangla poolt läbiviidud protsentuaalsele, kuid juriidiliselt kasutule riskihinnangule, on kinnipidamisasutus hinnanud kinnipeetavat siiski kõrgohtlikuks ja peab ohustatuks ühiskonda tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid, puudub stabiilne sisstulek ja tal on soov elada üle oma võimete või kui ta kuritarvitab alkoholi. Oluline on ka see, et kinnipeetav kannab muuhulgas karistust I astme üldohtliku süüteo (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona korduv ebaseaduslik käitlemine) toimepanemise eest. Arvestades viimase aja sündmusi Euroopas ei saa alahinnata relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud probleeme ja seda olukorras, kus ebaseaduslike relvadega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Ühiskonna turvalisuse huvides on oluline tugevdada võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu. Kohus on seisukohal, et Dmitri Melnikovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus asub seisukohale, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Dmitri Melnikovi katseaja pikkus üle 4 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Dmitri Melnikovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus märgib ka täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
6. detsembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 11.12.2017 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-13-1021 jõustus 5 13.02.2018 Tartu Ringkonnakohtu