KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-17-9419 Tsiviilasi S.N. avaldus lapsega suhtlemiskorra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- oktoobri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.P. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): L.P. (isikukood XXX) esindajad Vastustaja (avaldaja): S.N. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Puudutatud isik: H.P. Katrin Jennsen (isikukood XXX), esindaja advokaat Puudutatud isik: Toila Vallavalitsus RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- oktoobri 2017 määrus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus L.P. kanda, v.a H.P. riigi õigusabi kulud, mis jätta riigi kanda.
- Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- S.N. (avaldaja, lapse isa) esitas
- juunil 2017 Viru Maakohtule avalduse tütre H.P. ga (puudutatud isik, laps) määratud suhtlemiskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt on suhtlemiskord kinnitatud Viru Maakohtu
- jaanuari 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-
- Muudatused võrreldes varasemaga suhtlemiskorraga oleksid järgmised: - Laps viibib isa juures üle nädala kolmapäeva hommikul kella 9.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 17.00-ni. - Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega vähemalt kaks nädalat järjest suvepuhkust ja kaks nädalat järjest talvepuhkust. Täpne puhkuste toimumise aeg tuleb teisele vanemale minimaalselt üks kuu ette teatada. Varasemalt ette teatanud vanemal on puhkuse aja valiku osas eelisõigus. - Paaritutel aastatel viibib laps
- detsembril kella 9.00-st kuni järgneva aasta
- jaanuari kella 17.00-ni isa juures. Avalduse põhjenduste järgi on isa ja lapse kokkusaamised sujunud hästi, neil on tekkinud lähedane suhe ning kuna laps on saanud vanemaks, oleks lapse huvides asendada lühiajalised kokkusaamised pikemaajalistega. 22.-
- mai 2017 nädalane viibimine isa juures näitas, et lapsele sobib isaga olla kauem, samuti oleks lapsel võimalik veeta rohkem aega oma poolvendadega. Avaldajal on lisaks kaks poega:
- veebruaril 2015 sündinud X ja
- oktoobril 2016 sündinud Y. Isa juures pikemalt viibides jääks lapsele rohkem aega kohanemiseks ning laps ei peaks kaks päeva järjest (s.o laupäeval ja pühapäeval) sõitma. Vanemate võrdsuse põhimõttest tulenevalt peaks lapse viimise/toomise kohustuse jaotama vanemate vahel nii, et lapsele läheb järgi vanem, kelle juures laps järgnevalt viibib, s.o lapse emalt-isale üleandmine toimub Jõhvis ning isalt-emale üleandmine Tartu vallas L. külas. Avaldaja on teinud lapse emale ettepaneku suhtluskorra muutmiseks, kuid kokkuleppeni nad jõudnud ei ole.
- L.P. (puudutatud isik, ema) vaidles avaldusele vastu. Lapse elus on muutusi piisavalt, s.o ema peres uue lapse lisandumine, mistõttu ei ole toimiva suhtlemiskorra muutmine lapse huvides ning tekitaks lapsele lisastressi. Pärast nädalast viibimist avaldaja juures jäi laps tõsisemalt haigeks ning ärkas poolteist nädalat igal ööl korduvalt hüsteeriliselt nuttes. Arsti väitel põhjustas lapse sellise käitumise stress ja koduigatsus. Arvestades lapse nõrka tervist pole kuidagi lapse huvides tema haigena sõidutamine. Lisaks alustab laps lasteaias käimist, mis on tema arengule väga oluline. Ema ei ole nõus lapse ühe vanema juurest teise juurde viimise kohustuse võrdse jagamisega. Lapse isa teeb need sõidud üksi, kuid ema peaks sõitma koos oma nooremate lastega, sh vastsündinuga, kelle mitmeks tunniks turvahälli panemine ei ole lapse tervise huvides. L.P. abikaasa on tihti nädalavahetustel tööga hõivatud. 2
- Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lapse huvides on isaga kohtumisaegade suurendamine, samuti õdede ja vendadega suhtlemiseks piisava aja võimaldamine. Samas tuleb arvestada keskkonnavahetusest tingitud võimaliku negatiivse mõjuga lapse tervisele. 3-aastase lapse arengus toimuvad muutused kiiresti ning lapse emotsionaalne küpsus võib muutuda mõne kuuga. Emal tuleks esitada tõendeid lapse tervisega seotud küsimuste hindamiseks.
- Toila Vallavalitsus ei nõustunud sellega, et isa kohtub lapsega üle nädala kolmapäevast pühapäevani, sest laps käib lasteaias N., kus on samuti kohanemisaeg lasteaia režiimiga. Vanem peaks vanema õigusi teostades järgima lapse parimaid huve ning toetama lapse mitmekülgset ja järjepidevat arengut lasteasutuses.
- Kohtuistungil jäi kumbki vanem oma seisukoha juurde. Isa palus muuta suhtlemiskorda selliselt, et laps viibib tema juures üle nädala kolmapäevast pühapäevani ning sel juhul loobuks ta üle nädala toimuvatest ühepäevastest kohtumistest ja teeks ise kõik sõidud lapse viimiseks/toomiseks. Ema tegi ettepaneku, et isa võtab lapse reede õhtul ja toob ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul. Ema oli nõus, et laps veedab suvel isaga kaks nädalat, kuid mitte järjest. Lapse esindaja tegi ettepaneku, et isa ja laps võiksid kohtuda üle nädala neljapäevast pühapäevani, st isa võtab lapse lasteaiast neljapäeva õhtul (suhtleb kasvatajatega) ja toob tagasi pühapäeva õhtul. Vahepealsel nädalal kohtub isa lapsega teisipäeva õhtust kolmapäeva õhtuni kas Jõhvis või isa elukohas. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Viru Maakohus rahuldas
- oktoobri 2017 määrusega avalduse osaliselt ja muutis varem kindlaksmääratud suhtlemiskorda ning määras lapsega suhtlemise korra järgmiselt: - - - - - Lapse peamiseks elukohaks on ema elukoht Eesti Vabariigis. Laps viibib üle nädala isa juures kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtul kella 17.00-ni. Isa võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja toob tagasi pühapäeva õhtul Jõhvi. Paarisaastatel viibib laps isa juures
- detsembrist kella 9.00-st kuni
- detsembrini kella 13.00-ni. Paaritutel aastatel viibib laps isa juures
- detsembrist kella 9.00-st kuni
- detsembrini kella 13.00-ni. Paaritutel aastatel veedab laps aastavahetuse ema juures, paarisaastatel isa juures (s.o
- detsember kella 9.00-st kuni
- jaanuar kella 17.00-ni). Laps on emadepäeval ema juures ja isadepäeval isa juures. Oma sünnipäeval
- mail viibib laps paarisaastatel kella 9.00-st kuni 17.00-ni isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus kohtuda lapsega vähemalt 2 tundi. Jaanilaupäeva ja jaanipäeva (
- ja
- juuni) veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga. Isa veedab lapsega 2 nädalat suvepuhkusest (nädalad ei ole järjest) ja ühe nädala puhkusest sügis-kevadisel perioodil. Täpne puhkuse veetmise aeg tuleb teisele vanemale ette teatada vähemalt üks kuu. Lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub Jõhvis X maja ees. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat last puudutavast olulisest asjast esimesel võimalusel ning jagama teise vanemaga viimase päringu alusel asjakohast informatsiooni lapse kohta. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised isaga ära ja need asendatakse pärast lapse tervenemist esimesel võimalusel. Vanem teavitab teist vanemat lapse haigestumisest viivitamatult. 3 - Haiget last ühe vanema juurest teise juurde ei transpordita. Kui laps haigestub isa juures, jääb ta isa juurde seni kuni tema transportimine tervislikku seisundit arvestades ei ole lapse huvides. Vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse üldist emotsionaalset seisundit ja lapse suhet teise vanemaga. Vanemad on kohustatud teineteisega suhtlema viisakalt ja lugupidavalt, hoiduma teineteise halvustamisest ning igasugustest konfliktide provotseerimisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et isa tuleb lapse hooldamisega suurepäraselt toime. Lapse ema kartused ja väited lapse stressist on paljasõnalised, esitatud ei ole ühtegi tõendit, millest tulenevalt oleks lapse väidetav ärevushäire seotud isaga kohtumistega. Kuna vanemad elavad eri linnades, on lapse huvides vältida tema pidevat sõidutamist ning põhjendatud on isaga pikemad kohtumised. Praegu kehtiv suhtlemiskord on sõitude osas koormav, kuna selle järgi on laps isa juures üle nädala laupäevast pühapäevani, sõites seejuures kummalgi päeval ca 140 km. Kohus leidis, et kahe nädala jooksul kahe lasteaiavaba päeva võimaldamine 3-aastasele lapsele ei kahjusta lapse arengut ega kohanemist lasteaias. Samuti on lapse huvides suhelda oma isapoolsete vendadega. Põhjendatud on, et isa veedab lapsega suvepuhkusest kaks nädalat (seni kehtinud suhtlemiskorras üks nädal), kui nädalad ei ole järjest ja ühe nädala puhkusest sügis-kevadisel perioodil. Kohus leidis, et haige lapse sõidutamine ei ole lapse huvides, kuna lapsel võib nohu ja köha (kui seda mitte ravida) põhjustada raskemaid tüsistusi nagu kõrvapõletik jms. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumised tuleks asendada esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Jõulude ja aastavahetuse veetmine tuleb jagada enam-vähem võrdselt: kui laps veedab olulisema osa jõulupühadest isa juures, veedab aastavahetuse ema juures, s.o paarisaastatel veedab laps aastavahetuse isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. TsMS § 172 lg 2 alusel jättis kohus menetlusosaliste kulud nende endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- L.P. palub määruskaebuses
- oktoobri 2017 kohtumäärus tühistada ja määrata järgmine suhtluskord: - - Lapse elukohaks on tema ema elukoht. Isal on õigus lapsega suhelda igal kolmapäeva õhtul kell 18.00-19.00 ja kohtumiste vahepealsetel nädalatel ka neljapäeval kell 18.00-19.00 telefoni, Skype või mõne muu lapsele sobiva meediakanali kaudu. Laps viibib isa juures üle nädala reede õhtul kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 17.00-ni. Paarisaastatel viibib laps alates
- detsember kella 9.00-st kuni
- detsember kella 13.00-ni isa juures. Paaritutel aastatel viibib laps isa juures alates
- detsember kella 13.00-st kuni
- detsember kella 17.00-ni. Paarisaastatel veedab laps aastavahetuse ema juures, paaritutel aastatel isa juures (s.o
- detsember kella 9.00-st kuni
- jaanuar kella 17.00-ni. Emadepäeval viibib laps ema juures. Kui emadepäev jääb lapse ja isa kohtumise sisse, tuleb isal laps viia ema juurde tagasi hiljemalt emadepäeva hommikul kell 9.
- Kui isadepäev ei jää isa ja lapse kohtumise sisse, siis viibib laps isadepäeval isa juures alates kella 9.00-st kuni 17.00-ni. Paarisaastatel viibib laps oma sünnipäeval, s.o
- mail, alates kella 9.00-st kuni 17.00-ni isa juures. 4 - - - Paaritutel aastatel viibib laps oma sünnipäeval ema juures. Kui see peaks jääma lapse ja isa kohtumise sisse, viib isa lapse ema juurde hiljemalt
- mai hommikul kell 9.
- Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus lapsega vähemalt 2 tundi kohtuda. Paaritutel aastatel veedab laps jaanilaupäeva ja jaanipäeva (
- ja
- juuni) isaga alates
- juuni kella 9.00-st kuni
- juuni kella 13.00-ni. Paarisaastatel veedab laps
- ja
- juuni emaga. Kui see jääb isa ja lapse kohtumise sisse, siis tuleb isal laps koju tagasi viia hiljemalt
- juuni hommikul kell 9.
- Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega vähemalt üks nädal talvepuhkust ja kaks nädalat suvepuhkust (nädalad ei ole järjest). Täpne puhkuse toimumise aeg tuleb teise vanemaga kokku leppida, arvestades sealjuures viisakalt kõigi osapoolte varasemalt paika pandud plaanidega. Ärajäänud kohtumisi ei asendata. Lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub Jõhvis X maja ees. Vanem on kohustatud teist vanemat last puudutavatest olulistest asjadest teavitama esimesel võimalusel ning jagama teise vanema päringute alusel vabalt kogu tema valduses olevat informatsiooni lapse kohta. Vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ning ei halvusta teist vanemat lapse ees. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kohus selgitanud välja kõiki asjas olulisi asjaolusid. Nii ema kui lapse esindaja on toonud välja, et lapsel on tekkinud mõõdukas kõnehäire, lisaks on lapsel täheldatud ärevushäireid. Olukorras, kus lapsel jääb osa lasteaiapäevi vahele ja logopeediline ravi saamata, võib see avaldada mõju lapse kõne arengule. Kohus oleks pidanud välja selgitama, millest on lapsel ärevushäired tekkinud ning vajadusel määrama ise ekspertiisi. Lapse huvides ei ole suhtluskorra kindlaksmääramine selliselt, et laps peab pelgalt viibima isa juures, mis võib tähendada seda, et laps viiakse kolmapäeval lapse isaga kaasa ning laps veedab näiteks neljapäevase ja reedese päeva lapse isa juures võõra inimesega, selle asemel, et veeta päev arengut soodustavas lasteaias. Määruses on märgitud, et laps veedab isaga aega alates kolmapäeva õhtust, kuid selline määratlemata aeg tekitab lapsele stressi ning vanemate vahel pingeid. Samuti tuleb antud juhul vanematel tõenäoliselt pöörduda uuesti kohtu poole, et tagada tulevikus lapsele võimalus osaleda koolitundides ka neljapäevasel ja reedesel päeval. Kohtumäärus peab olema kõigile menetlusosalistele arusaadav ning konkreetselt täidetav. Kohus ei ole kaalunud lapse ja isa suhte tugevdamiseks määrata lapsel suhelda isaga meediakanalite kaudu (näiteks Skype, WhatsApp jne). VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- S.N. vaidleb kaebusele vastu. Telekommunikatsioonivahendite teel suhtlemine võiks lisanduda kohtumääruses ettenähtud kokkusaamistele, kuid telefoni või Skype teel suhtlemine ei asenda lapse ja isa koosolemisi. Põhjendamatu on lapse ja isa kokkusaamiste lühendamine, kui ainult isa peab last transportima. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
- Toila Vallavalitsus on seisukohal, et lapse huvides on säilitada lasteaia režiim, kus tema kõne on hästi arenenud ning järjepideva arengu jaoks ei tohiks lasteaiapäevi vahele jätta.
- Lapse esindaja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kohtu määratud suhtlemiskord on lapse huvidega kooskõlas. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
- oktoobri 2017 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei ole aluseks maakohtu määratud lapsega suhtlemise korra muutmiseks.
- Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud lahendi tegemisel lähtunud lapse huvidest arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et lapsega suhtlemise kord võib sisaldada ka lapse ja vanema suhtlemist telefoni ja kirjavahetuse teel ning interneti ja suhtlusportaalide vahendusel, kuid antud juhul on laps kolme aastane ning tulenevalt vanusest on lapse huvides, et suhtlemine isaga oleks vahetu (mitte telekommunikatsioonivahendite teel). Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja (ema) ega lapse isa taotlenud maakohtu menetluses, et maakohtu poolt määratud lapsega suhtlemise kord sisaldaks ka isa suhtlemist lapsega telekommunikatsioonivahendite teel. Määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuses pakutud variant, et lapse isa suhtleks lapsega igal kolmapäeva õhtul kell 18.00 – 19.00 ja kohtumiste vahepealsetel nädalatel ka neljapäeval kell 18.00 – 19.00 telefoni, Skype või muu meediakanali kaudu, ei ole arvestades lapse vanust reaalne. Kolmeaastane laps on võimeline suhtlema telefoni või Skype teel väga lühiajaliselt ning kindlasti ei asenda selline suhtlemine lapse ja vanema vahetut kontakti.
- Lapse ema väide, et lapsel on tekkinud mõõdukas kõnehäire ning seetõttu olukord, kus lapsel jääb osa lasteaiapäevi vahele ja logopeediline ravi saamata, avaldab mõju lapse kõne arengule, ei ole aluseks maakohtu poolt määratud suhtlemiskorra muutmiseks. Lähtudes määratud suhtluskorrast, ei käiks laps lasteaias maksimaalselt neli kuni kuus päeva kuus ning ringkonnakohtu arvates selline lasteaiast puudumine ei avaldaks mõju lapse kõne arengule, sest logopeedilist ravi on võimalik lapsel saada sel ajal, kui ta käib lasteaias.
- Ebaõige on lapse ema seisukoht, et kuna ta viitas menetluses lapse ärevushäiretele, siis oleks pidanud maakohus välja selgitama, millest on lapsel ärevushäired tekkinud ning vajadusel määrama ekspertiisi. Lapse ema on 13.07.2017 kirjalikus seisukohas kohtule märkinud, et „Sarnane olukord oli ka nelja tunnistelt kohtumistelt kaheksa tunnistele üle minekul. Siis tekkisid pärast kohtumisi agressiivsushood, millega sai pöördutud ka psühholoogi poole, kes leidis, et need tulenevad hirmust maha jätmise ees ning koduigatsusest.“ Kohtuistungil 16.10.2017 on lapse ema selgitanud, et „Kuna lapse käitumine on isa juurest koju jõudes muutunud, olen seda asja arutanud lapse arstiga. Oli käidud ka psühholoogi juures. Hanna ei väljenda koduigatsust kunagi, aga tagasi tulles käitub agressiivselt. Koju jõudes ta klammerdub, on stressis. Nüüd on parem.“ Samal kohtuistungil märkis lapse ema, et „Saan täna õhtul psühholoogi aja teada. Saatekiri on perearsti poolt“ ning lähtudes nimetatud asjaolust andis maakohus lapse emale aega kuni 31.10.2017 psühholoogi arvamuse esitamiseks. Lapse ema psühholoogi arvamust maakohtule tähtajaks ei esitanud, samuti ei ole ta taotlenud lahendi teatavakstegemise tähtaja edasilükkamist põhjusel, et psühholoogi arvamuse saamine lapse seisundi kohta viibib, ega ole esitanud ka eelnevat psühholoogi arvamust, millele ta viitas oma kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil 16.10.
- Seega ei ole lapse ema esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et lapsel ärevushäired üldse esinesid ning ka selle kohta, kas oli tegemist selliste ärevushäiretega, mis tingiksid kohtu määratud lapsega suhtlemise korra muutmist. 6
- Määruskaebuse esitaja väite kohaselt ei ole lapse huvides suhtluskorra kindlaksmääramine selliselt, et laps viiakse kolmapäeval isaga kaasa ning laps veedab näiteks neljapäevase ja reedese päeva lapse isa juures võõra inimesega. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2.
- kohaselt viibib Hanna Maria üle nädala S.N. juures kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni kella 17.
- S.N. võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja toob tagasi pühapäeva õhtul Jõhvi. Lapse isa on vastuseks eelnimetatud väitele selgitanud, et ta soovib olla koos lapsega (ja temaga tegeleda) üle nädala kolmapäevast pühapäevani ning kuigi võib ette tulla olukordi, kus laps jääb lühiajaliselt kolmandate isikute hoolde, ei ole sel juhul tegemist võõraste isikutega, vaid isapoolsete vanavanematega või abikaasaga, ning lapse huvides on suhelda oma isapoolsete sugulastega. Ringkonnakohtu arvates ei ole vajalik (ja võimalik) määruse resolutsiooni p 2.
- täpsustamine selliselt, et laps peab olema kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni ainult koos isaga (ning ei tohi olla lühiajaliselt koos vanavanematega). Alusetu on määruskaebuse esitaja väide, et määruse resolutsiooni p 2.
- ei ole täidetav. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud punkt on täidetav, sest on piiritletud lapsega koosolemise aja algus (isa võtab lapse lasteaiast kolmapäeva õhtul) ning lõpp (isa too lapse tagasi Jõhvi õhtul kell 17.00).
- Maakohtu vaidlustatud määruse muutmise aluseks ei ole määruskaebuse esitaja väide, et antud juhul tuleb vanematel tõenäoliselt lapse kasvades pöörduda uuesti kohtu poole, et tagada tulevikus lapsele võimalus osaleda koolitundides ka neljapäevasel ja reedesel päeval. Ajal, mil laps hakkab käima koolis, on vanematel endil võimalik leppida kokku lapsega suhtlemiskorra muutmises ning kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab asja kohus.
- Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esitatud suhtluskorras märkinud, et ärajäänud kohtumisi ei asendata (p 13), kuid määruskaebuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei tuleks ärajäänud kohtumisi asendada. Arvestades seda, et kohtumised lapse ja isa vahel toimuvad üle nädala, peab ringkonnakohus põhjendatuks suhtluskorras märgitut, mille kohaselt lapse haigestumise korral jäävad kohtumised isaga ära ja need asendatakse pärast lapse tervenemist esimesel võimalusel (resolutsiooni p 2.11.).
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson