2-17-6861/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu

1. jaanuar
2. a Tsiviilasja number 2-17-6861 Tsiviilasi OÜ Väärt ehitus hagi OSAÜHING GLORIOUS TRADE vastu 1158 euro saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OSAÜHING GLORIOUS TRADE apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 658 eurot Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus Keelduda menetlusse võtmast OSAÜHING GLORIOUS TRADE apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus OSAÜHINGULE GLORIOUS TRADE tagastatuks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Väärt ehitus (hageja) hagi OSAÜHING GLORIOUS TRADE (kostja) vastu 1158 euro saamiseks. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 658 eurot. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 2, 3 ja 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
9. detsembri 2017 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohtus oli hagihind 1158 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti maaklerilepingu tunnused. Apellant on ka ise apellatsioonkaebuses selgitanud, et maakleripoolt osutatava teenuse sisuks on lepingu sõlmimise vahendamine või lepingu sõlmimise võimalusele osundamine (VÕS § 658 lg 1). Maakleri kohustuseks võib VÕS § 658 lg 1 järgi olla ka üksnes lepingu sõlmimise võimalusele viitamine (vt Riigikohtu
11. novembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p 18). Viited e-riigihangete keskkonnale ei ole asjakohased.
13. Asjakohane ei ole kostja väide, et maakohus on omaalgatuslikult leidnud, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab pooltevahelise vaidluse korral lepingutingimuste üle analüüsima omal algatusel, kas tegemist on tüüptingimustega (vt Riigikohtu
14. jaanuari
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10). Kokkulepitud tingimuste lugemine tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 järgi sõltub eelkõige sellest, kas kostja oli sarnase punkti väljatöötanud paljukordseks kasutamiseks või kas hagejal oli võimalik selle punkti sisu läbirääkimistega mõjutada (vt Riigikohtu
16. veebruari
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-12, p 12). Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.
18. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke