Obsah (7)

§ 187§ 148§ 180§ 182§ 150§ 135§ 188

2-17-7479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 26. oktoober 2017 Tsiviilasja number 2-17-7479 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxühisva

§ 187

lg 2 esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Võttes arvesse eeltoodud asjaolu, tuleb käsitleda ettevõtte XxxxOÜ täitmata kohustusi võlausaldajate ees abikaasade ühisvara jagamise kontekstis ühiskohustustena, mis kuuluvad samuti jagamisele vastavalt PKS § 38 sätestatule. Mõlema poole osa ettevõtte XxxxOÜ täitmata jäänud ühiskohustustest on 2586,80 eurot (5173,60:2). Kostja ei vaidle vastu hageja ettepanekule jätta XxxxOÜ kostjale, kuid ei nõustu hageja nõudega mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 7379,50 eurot. Kostja on seisukohal, et juhul, kui XxxxOÜ jääb ühisvara jagamise käigus kostjale koos kõikide ettevõtte kohustustega võlausaldajate ees, siis tuleb poolte ühiskohustuste summad tasaarvestada. Sõiduauto Volvo S60 (2004, registrimärk xxxx) on soetatud abielu ajal, on hageja pidevas käsutuses ja kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kasutatud autode müügiportaalis www.auto24.ee on sõiduauto keskmine turuväärtus ca 4000 eurot, seega mõlema abikaasa osa on 2000 eurot. Eeltoodust lähtudes kostja soovib jagada ühisvara ning ühiskohustused järgmiselt: 1) XxxxOÜ osak väärtusega 500 eurot jätta kostja ainuomandisse koos kogu ettevõttel olevate kohustustega võlausaldajate ees kogusummas 5173,60 eurot. 2) Swedbank AS ees tekkinud kohustused summas 798,98 eurot jätta kostjale. Kostja kohustub täitma kohustused Swedbank AS ees hiljemalt 01.09.

1. 3) XxxxOÜ ees tekkinud kohustused summas 1902,32 eurot jäävad kostjale. Kostja kohustub täitma kohustused XxxxOÜ ees vastavalt maksegraafikule. 4 2-17-7479 4) Bigbank AS ees tekkinud kohustused summas 6761,75 eurot jäävad hageja kanda. Hageja kohustub täitma kohustused Bigbank AS ees vastavalt maksegraafikule. 5) TF Bank AB ees tekkinud kohustused summas 4797,95 eurot jäävad hageja kanda. Hageja kohustub täitma kohustused TF Bank AB ees vastavalt maksegraafikule. 6) Sõiduauto Volvo S60 (2004, registrimärk xxxx) turuväärtusega 4000 eurot jääb hageja ainuomandisse. Kostja poolt pakutud ühisvara jagamise viis on õiglane ning lubab jagada ühisvara ja ühiskohustusi poolte vahel võrdselt. Hageja summaarne vara ja kohustuste rahaline väärtus on -7559,70 eurot. Kostja summaarne vara ja kohustuste rahaline väärtus on -7374,90 eurot. 21.06.2017 menetlusdokumendis selgitab kostja, et sõiduk Volvo S60 (2004, reg.märk xxxx) oli abikaasade poolt soetatud vahetult pärast abielu sõlmimist vahendite eest, mis olid kingitud mõlemale abikaasale pulmadeks. Väide, et nimetatud sõiduki soetamiseks oli võetud mingi laen, ei vasta tõele. Seega sõiduk Volvo S60 on poolte ühisvara ning kuulub jagamisele. Abikaasade ühiskohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohtul ei ole võimalust sekkuda poolte lepingulistesse suhtesse kolmandate isikutega, kuid kohtuliku kompromissiga võib ette näha ühe abikaasa poolt teatud ühise kohustuse ainuisikliku täitmise. Juhul, kui kohtuliku kompromissiga ühiskohustust täitma kohustatud abikaasa seda ei täida, siis teisel abikaasal tekkib kohustatud abikaasa vastu rahaline nõude õigus ning kahju hüvitise nõude õigus. Sellest tulenevalt ei pea kostja teatud kohustuste ülevõtmiseks laenuandjate nõusolekut saama. Kuna abikaasad vastutavad ühisvaral lasuvate kohustuste eest solidaarvõlgnikena, siis XxxxOÜ võlad kolmandate isikute ees samuti kuuluvad poolte ühiskohustuste hulka ning kuuluvad jagamisele. Kostja teeb hagejale kompromissiettepaneku. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib ühisvarana jagada XxxxOÜ osa turuväärtusega 500 eurot ja neli laenu: Swedbank AS ees 798,98 eurot; Bigbank AS ees 6761,75 eurot; TF Bank AB ees 4797,95 eurot ja XxxxOÜ ees 1902,32 eurot. Kõik laenud olid võetud abielu ajal ja kasutatud ühise äri arendamiseks. Sõiduauto Volvo on tänaseks võõrandatud, võlgnevuse katteks, avalduses seda autot ei ole. Hagiavalduses on hageja selgitanud, et nad on kulutanud 798 eurot (laen Swedbankist) ja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et raha oli kulutatud perekonna huvides, käidi poes, osteti kütust jne. Teised laenud olid suuremas osas edastatud poolte ühise firma kontole ja kõik need laenud olid võetud ühise kokkuleppe alusel, et finantseerida ühise ettevõtte äritegevust. See ei olnud edukas ja ettevõte lõpetas oma tegevuse ja seoses sellega nõuab hageja nende laenude ülekandmist firmale. Hageja palub jätta XxxxOÜ kostjale, sest hageja arvates on see firma tegevuse lõpetanud, aga kostja väidab, et sel kevadel on toimunud tehingud, millest hageja ei tea; kõigega on tegelenud kostja üksi ja kostja ei vaidle ka vastu sellele, et firma jääb temale; vaidlus on firma väärtuses. Hageja on valmis tasuma kostjale. Võlausaldajate ees tekkinud kohustused palub hageja jätta hageja omandisse, sest need on võetud tema nimelt ja kohustada kostjat tasuma selle arvelt hüvitist. See on kostjale ka kasulik, sest hageja ei nõua temalt intresse, mida pangad nõuavad hagejalt. Hageja vaidleb kostja ettepanekule vastu, kuna firma võlgnevused ei ole tõendatud; kostja ise väidab, et kohtuvaidlused alles käivad. Kui kostja maksab hagejale selle firma eest 500 eurot, siis võib hageja selle võtta enda peale, koos kohustustega. Kostja tahab saada firmat ja hageja peaks maksma veel 2500 eurot, see ei ole mõistlik; hageja pakkus enne 400 eurot. Hageja jääb esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud ja oma väiteid tõendanud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 5 2-17-7479 Kostja nõustaja vastas kohtule, et kostja teab, et hageja kasutab sõiduautot Volvo tänaseni. See kolmas isik, kelle nimele auto on kirjutatud, on hageja ema abikaasa. Registriväljavõtet kostjal ei ole. Kostja jätab sõiduauto välja. Hageja nõudis ühisvõlgade jagamist ühekordse maksena, kostja ettepanek on jagada ühisvõlad nii, et kostja saaks maksta oma osa graafiku alusel. Firma väärtus on hagiavalduses valesti märgitud, sest ettevõttel on palju kohustusi, mille eest siiani maksab kostja. Ettevõtte väärtus ei ole 500 eurot, seda võib arvestada miinuses. Raamatupidamise andmetel ettevõtte laenusummad ületavad 5000 eurot hetkeseisuga. Hageja on koos kostjaga juhatuse liige, siis tuleks need ettevõtte võlad jagada samuti kaheks poolte vahel. Hageja väide, et ta ei ole teadlik ühise ettevõtte kohtuasjadest, on väär, sest siiani saab hageja samuti kõik kohtu teavitused. Kohtuasi on XxxxOÜ nõue Xxxx OÜ vastu ja lisaks on kohtuasi üüritasu nõudes 2800 eurot XxxxOÜ vastu. Kostjal ei ole vastuväiteid, et hageja poolt võetud laenukohustused, mis läksid firma arvele, tuleb jagada pooleks. Kostja vaidleb vastu ettevõtte maksumusele. Hageja ei ole nõus ettevõtte võlgu tunnistama, seetõttu on tema arvates ettevõtte maksumus 500 eurot. Kostja arvates oleks mõistlik teha laenukohustuste, mis jäävad hagejale ja võlgade osas, mis on võetud firmale, vahel tasaarvestus. Firma jääb kostjale ja kostja maksab ettevõtte võlad ning selle saab tasaarvestada hageja nimel olevate võlgadega. 400 euro eest kohustuste täitmine on raske. Kostja vaidleb vastu sellele, et ettevõtte võlad ei ole tõendatud; kostja vastuse lisas olid need tõendatud ja esitatud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, kõik tõendid on kostja vastuses ka esitatud. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna poolte abielu on sõlmitud pärast käesoleva seaduse jõustumist, siis tuleb ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse sätteid. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 6 2-17-7479 PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohtuinfosüsteemi andmetel on poolte abielu lahutatud Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-5958, kohtuotsus on jõustunud 15.06.
2. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätteid. Kostja on esitanud omapoolsed ettepanekud ühisvara jagamiseks vastuses hagile. Kohus on kostjale andnud tähtaja vastuhagi esitamiseks, kuid kostja ei ole vastuhagi esitanud. Tulenevalt PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 saab kohus ühisvara jagada hageja nõudel, seega tuleb kostjal esitada vastuhagi juhul, kui ta soovib jagada hageja hagiavalduses nimetamata varaesemeid või jagada ühisvara muul viisil. Lähtudes eeltoodust lahendab kohus hageja nõuded. Kostja on kohtuistungil loobunud soovist jagada ühisvarana sõiduauto. Kohus selgitab, et autoregistri andmetel on kostja poolt nimetatud sõiduautole Volvo S60 (reg.märk xxxx) väljastatud registreerimistunnistus uuele omanikule 28.04.2017, seega on sõiduauto võõrandatud poolte abielu ajal ja ei olnud varaühisuse varasuhte lõppemise ajal poolte ühisvara. Kuna sõiduauto ei kuulu käesoleval ajal ega kuulunud ka abielu lõppemise ajal poolte ühisvarasse, siis ei ole võimalik sõiduautot ühisvarana jagada. Kohtule ei ole esitatud vastuhagi, mistõttu ei ole kohtul alust asuda seisukohale võimaliku ühepoolse tehingu (PKS § 32), vara kasutamise hüvitamise (PKS § 34 lg 3) või varaga tehingute tegemise (PKS § 29 lg 1) õiguspärasuse osas. Hageja nõue jagada XxxxOÜ osad Äriseadustiku (

) § 135 lg 1 kohaselt, osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Pooled on kohtumenetluses kasutanud korduvalt mõistet „osak“, mis ei ole kooskõlas äriseadustikuga. Kohtule on siiski arusaadav, et tegemist on osaühingu osadega.

§ 148lg 4 kohaselt, igal osanikul võib olla üks osa.

Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Hageja palub jagada kostja ainuomandisse XxxxOÜ (registrikood nr 14091058) osad turuväärtusega kokku 500 eurot. Äriregistri andmetel on XxxxOÜ kantud äriregistrisse 03.08.2016; osakapitali suurus on 2500 eurot ja osaühing on asutatud sissemakset tegemata; osaühingul on kaks osa, kumbki nimiväärtusega 1250 eurot; osaühingu osanikud on hageja ja kostja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XxxxOÜ osad on poolte ühisvara. Pooled ei ole üksmeelel osade turuväärtuses. Hageja hinnangul on osade turuväärtus kokku 500 eurot. Kostja on kohtuistungil väitnud, et osaühingu rahaliste kohustuste tõttu on osaühingu väärtus miinuses ja et ettevõtte laenusummad ületavad 5000 eurot. Kostja on vastuse lisana esitanud osaühingule esitatud ja tasumata arved summas 5173,60 eurot, millest nähtub samuti osaühingu rahaliste kohustuste suurus. Hageja on hinnanud osade turuväärtuse madalamaks osade nimiväärtusest, kuid ei ole osade turuväärtust tõendanud. Kostja on hageja hinnangule vastu vaielnud, kuid ei ole samuti osade turuväärtust tõendanud. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb ka abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa jagamisel teha kindlaks osaühingu osa kohalik keskmine müügihind. Riigikohus on märkinud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (kohtuasi nr 3-1-1-66-07, p 13). Äriregistri andmetel ei ole XxxxOÜ majandusaasta 7 2-17-7479 aruannet esitanud, arvestades seda, et osaühing kanti äriregistrisse 03.08.2016 ja et majandusaasta on 02.12-01.12. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 13 lg 2 kohaselt, raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Seega ei ole käesolevas menetluses esitatud tõenditest lähtudes võimalik tugineda majandusaasta aruandes avaldatud raamatupidamislikule (bilansilisele) väärtusele. Hageja on hagiavalduses märkinud, et osaühingul on vara, seadmed ja kassa ning et osaühingul on rahaline nõue. Kostja on kohtuistungil täpsustanud, et osaühingul on rahaline nõue teise äriühingu vastu. Poolte andmetel osaühing hetkel aktiivselt ei tegutse. Äriregistri andmetel osaühingul maksuvõlg puudub. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmete alusel ei ole põhjendatud väita, et osaühingu osad on väärtusetud, samuti ei ole kohtuinfosüsteemi andmetel osaühingu suhtes alustatud pankrotimenetlust. Pooled ei ole osade turuväärtust muul viisil tõendanud. Kohus peab eluliselt usutavaks hageja hinnangut, et osade turuväärtus ei ole suurem kui 500 eurot. Kostja on vastuses hagile nõustunud sellega, et XxxxOÜ osad jäävad kostjale. Kostja ei ole kohtuistungil vastu vaielnud sellele, et osaühingu osad jäävad kostja omandisse. Kohus ei pea põhjendatuks hageja väidet, et hageja ei ole XxxxOÜ tegevusest, sh kohtuasjadest teadlik ja et selle tõttu peaks osad jagama kostja omandisse. Äriregistri andmetel on hageja XxxxOÜ juhatuse liige ja osanik ning äriseadustikus on sätestatud osanike ja juhatuse liikmete pädevus ja kohustused, muuhulgas,

§ 180lg 1 kohaselt, juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Seega on juhatuse liikmel äriseadustikust tulenev kohustus olla teadlik osaühingu tegevusest ja oma kohustuste täitmata jätmine ei ole selleks oluliseks põhjuseks, kuidas peaks jagama osad hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et kuna hageja osaühingut endale ei taha ja kostja on nõus osaühingu endale jätma, siis ei pea kohus kaaluma, kumma poole omandisse XxxxOÜ osade jätmine oleks rohkem põhjendatud ning ei ole tekkinud olukorda, et kumbki pool osaühingu osasid endale ei taha. Kuivõrd kostja on nõus hageja nõudega jätta XxxxOÜ osad kostja omandisse, siis nõustub kohus pooltega ja rahuldab hagi. Kohus jagab XxxxOÜ kaks osa nimiväärtusega kumbki 1250 eurot, kostja omandisse.

§ 182

lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus.

§ 150

lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab XxxxOÜ osad kostja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus XxxxOÜ osade jagamise suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja asendada hageja tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks käesoleva kohtuotsusega. Hageja nõue jagada rahalised kohustused Swedbank AS, Bigbank AS, TF Bank AB ja XxxxOÜ ees Hageja palub jagada hageja omandisse Swedbank AS krediitkaardist tuleneva kohustuse, mille jääk on 798,98 eurot; Bigbank AS laenulepingust nr XXXXtuleneva kohustuse, mille jääk on 6761,75 eurot; TF Bank AB 28.10.2016 laenulepingust tuleneva kohustuse, mille jääk on 4797,95 eurot; XxxxOÜ 28.11.2016 laenulepingust nr tuleneva kohustuse, mille jääk on 1902,32 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 179 lg 1 kohaselt, lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel. VÕS § 179 lg 2 kohaselt, lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust 8 2-17-7479 tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. VÕS § 175 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega on laenulepingu muutmiseks vajalik laenuandja nõusolek. PKS § 38 kohaselt, ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses (perekonnaseaduses) vara jagamise kohta sätestatut. Seega ei takista laenuandja nõusoleku puudumine jagada poolte vahel laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Käesolevas asjas on hageja esitanud ühisvara jagamise nõude kostja vastu, mis puudutab hageja ja kostja omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjatega. Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud laenuandjatelt Bigbank AS, TF Bank AB ja XxxxOÜ ajavahemikul 05.08.2016-18.1.2016 raha kokku summas 13 930 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud laenud on võetud poolte abielu ajal ning et laenuraha on kasutatud perekonna huvides 2170 eurot (toit, kommunaalteenused, meelelahutus) ning antud hageja ja kostja ühisomandis olevale XxxxOÜ-le 11 760 eurot. Samuti on pooled üksmeelel selles, et 27.11.2014 sõlmitud Swedbank AS krediitkaardi lepingu alusel on kasutatud raha perekonna huvides (toidu ja kütuse ostmiseks). Kostja on vastuses hagile väitnud, et ta ei vaidle vastu ühiskohustuste olemasolu osas Swedbank AS, Bigbank AS, TF Bank AB ja XxxxOÜ ees. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et hageja poolt võetud laenukohustused, mis läksid osaühingu arvele, tuleb jagada pooleks. Kohus selgitab, et laenulepingud on jätkuvalt hageja nimel ning et koos rahaga ei läinud osaühingule üle rahalised kohustused hageja ja kostja laenuandjate ees. Hageja ja kostja kui osaühingu osanikud on üksmeelselt andnud XxxxOÜ-le pooltele teadaolevatel tingimustel raha 11 760 eurot ning sellega on hagejal ja kostjal tekkinud täiendav suhe äriühinguga kui eraldi, iseseisva juriidilise isikuga, mis ei ole seotud käesolevas menetluses esitatud nõudega jagada poolte abielu ajal võetud rahalised kohustused Bigbank AS, TF Bank AB ja XxxxOÜ ees. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ja hageja omandisse tuleb jagada Swedbank AS krediitkaardist tulenev kohustus, mille jääk on 798,98 eurot; Bigbank AS laenulepingust nr XXXXtulenev kohustus, mille jääk 15.06.2017 seisuga on 6690,15 eurot; TF Bank AB 28.10.2016 laenulepingust tulenev kohustus, mille jääk 15.06.2017 seisuga on 4582,14 eurot ja XxxxOÜ 28.11.2016 laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus, mille jääk 15.06.2017 seisuga on 1798,60 eurot (1902,32-103,72 mais 2017). Kuivõrd poolte abielu on lõppenud 15.06.2017, mil jõustus Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5958, siis kuni 15.06.2017 on laenukohustus täidetud poolte ühisvara arvel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et XxxxOÜ poolt võlausaldajate eest täitmata kohustused on poolte ühisvara jagamise mõttes ühiskohustused ja tuleb samuti jagada vastavalt PKS § 38 sätestatule. Kohus selgitab, et XxxxOÜ on iseseisev juriidiline isik, kelle vara ja rahalised kohustused kuuluvad äriühingule, mitte osanikele ja juhatuse liikmetele.

§ 135

lg 3 kohaselt, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

§ 135

lg 2 kohaselt, osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.

§ 188

lg 1 kohaselt, osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

§ 187

lg 2 kohaselt, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega vastutavad osanikud ja juhatuse liikmed äriühingu ees Äriseadustikus ja mitte Perekonnaseaduses sätestatud tingimustel ning vastutuse kohaldamine lahendatakse menetluses, mille üheks pooleks on äriühing, mitte ühisvara jagamise menetluses. 9 2-17-7479 Lähtudes eeltoodust, kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jagab hageja omandisse: Swedbank AS-ga 27.11.2014 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva rahalise kohustuse summas 798,98 eurot; Bigbank AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXtuleneva rahalise kohustuse summas 6690,15 eurot; TF Bank AB-ga 28.10.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse summas 4582,14 eurot ja XxxxOÜ-ga 28.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustuse summas 1798,60 eurot. Kohus jagab kostja omandisse XxxxOÜ osad nimiväärtusega 1250 eurot ja 1250 eurot väärtusega kokku 500 eurot. Seega jäävad hageja omandisse rahalised kohustused kokku summas 13 869,87 eurot (798,98 eurot+6690,15+4582,14+1798,60) ja kostja omandisse vara 500 euro väärtuses. Kuna kohus jagab ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, siis peab kummalegi poolele jääma vara 250 euro väärtuses. Kostja peab hüvitama hagejale enam saadud vara arvelt 250 eurot. Hageja omandisse jäävad rahalised kohustused kokku summas 13 869,87 eurot, seega peab kostja hüvitama hagejale ½ rahalisest kohustusest, so 6934,94 eurot. Vara ja rahalise kohustuse jagamise tulemusena peab kostja hüvitama hagejale 7184,94 eurot (6934,94+250). TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on vastuses hagile avaldanud soovi täita rahalisi kohustusi osadena. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt ja määrab, et kostja võib tasuda hagejale väljamõistetud hüvitise kokku summas 7184,94 eurot osadena igakuiste võrdsete maksetega 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aastas käesoleva otsusega väljamõistetud hüvitiselt, mis on 7184,94 eurot, alates seitsmendast kuust pärast kohtuotsuse jõustumist kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Raivo Einula 10