Obsah (7)

§ 377§ 378§ 122§ 381§ 383§ 385§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-15345 Tsiviilasi Sinea

§ 377

lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 1 näeb hagi tagamise abinõuna ette kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmise.

§ 378

lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

§ 122lg 2 järgi on hagihind hagiasjas taotletu harilik väärtus.

Käesolevas asjas on hagihinnaks 91 829,02 eurot. Maakohtu hinnangul esinevad antud juhul

§ 377

lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks ning hagi tagamise taotlus vastab

§ 381lg-test 1 ja 2 tulenevatele nõuetele.

Hageja on nõuet, mille tagamist soovitakse ning tagamise aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Hagi tagamise taotluses välja toodud asjaolud annavad kohtule alust eeldada, et hagi tagamata jätmine võib käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamise korral raskendada oluliselt või muuta võimatuks kohtuotsuse täitmist. 2 Hagi tagamise taotluse kohaselt nähtub kostja 2016. majandusaasta aruandest, et kostja vabade rahaliste vahendite arvel hageja nõude rahuldamine on võimatu. Majanduslike näitajate kohaselt on kostjal rahalisi vahendeid kordades vähem kui on hageja nõude suurus. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kaks kinnistut, mõlemad on koormatud ühishüpoteekidega kokku 1 100 000 euro ulatuses. Lisaks on maakohtu hinnangul hageja nõue summas 91 829,02 eurot sedavõrd suur, et üldjuhul on alati oht, et võib tekkida raskusi nii suure nõude täitmisel. Hagi tagamise taotluse kohaselt puudub kostjatel ka muu avalikesse registritesse kantav vara, mille arvelt oleks hagi rahuldamise korral võimalik hagejale hagis esitatud võlgnevust tasuda. Maakohus leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu ei ole hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuna võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Samuti ei sea see ebamõistlikke piiranguid vara käsutamisele. Vastavalt AÕS §-le 333 on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Puuduvad teised, kostjat vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise abinõud. Vastavalt

§ 383

lg 11 tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt. Hageja palub hagi tagada kogusummas 82 669,83 eurot ning on hagi tagamise tagatisena tasunud 4133,49 eurot.

§ 385

sätestab, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Maakohus määras selleks rahasummaks kokku 82 669 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus hindamata, kas hagi tagamise ja nõude aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud; 2) ei võtnud maakohus seisukohta, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas; 3) puudub asjas hagi tagamise alus, kuna ei ole tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kostja 2016 majandusaasta aruande kohaselt on kostjal piisavalt likviidseid käibevahendeid, mille arvel saab kohtuotsust täita. Kostja on seisukohal, et nõue on vaidlevaid pooli arvestades hinnatav alla keskmise suuruse nõudena. 31.12.2016 bilansi järgi on kostjal käibevarasid kokku 538 937 eurot, samas on lühiajalisi kohustusi 433 728 eurot. Seega on kostja puhaskäibekapital 105 209 eurot, mis võimaldab eelduslikult kohtuotsuse täita. Kostjal on 34 töötajat ja ainuüksi igakuine palgakulu on 50 000 eurot. Kostja ei ole andnud alust arvata, et ta hakkab oma vara võõrandama. Kostja esitas ringkonnakohtule 12.01.2018 kohtumenetluse kiirendamise taotluse, millele lisas kommertspandi seadmise lepingu ja laenulepingu projekti. Laenulepingu projekti kohaselt on kostjal Maaelu Edendamise Sihtasutuselt täiendava laenu saamise eelduseks kohtuliku hüpoteegi kustutamine. 3
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus pidas hagi õigesti perspektiivikaks. Asjas esinevad hagi tagamise alused ja kohtuotsuse täitmine oleks hagi tagamata jätmisel raskendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2017 määrus tuleb

657 lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas esineb hagi tagamise alus

§ 377lg 1 alusel.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus hagis esitatud nõude põhjenduste, kostja majandusliku olukorra ja poolte seadusest tulenevate õiguste ning kohustustega. Muuhulgas tuleb otsustamisel võtta arvesse ka nõude suurust. Kuna hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine, saab kohus hagi tagamisel piirduda kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik, kas hageja väited on põhistatud. Hagi tagamise aluse hindamisel kontrollib kohus, kas on tõenäoline, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle võimatuks. See tähendab, et hagi tagamise etapil võib kohus võtta nõude edulootuse küsimuses seisukoha ainult ulatuses, kas nõuete õigsust eeldades on hagil edulootust ehk kas esitatud asjaolude pinnalt esineb arvestatav tõenäosus hagi rahuldamiseks.

1. Iseenesest on õige kostja väide, et maakohus ei ole hagi perspektiivi, sh nõude põhistatust, analüüsinud. Samas leiab ringkonnakohus, et esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldamine ning hageja on faktilisi asjaolusid piisavalt põhistanud. Kuna hageja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kostja on jätnud sellest lepingust tulenevad kohustused täitmata, ei saa hagi edulootust välistada. Väidete usutavust kinnitab hagis tõenditele viitamine, asjaolude piisav kirjeldamine ning vastuolude puudumine hagiavalduses. Ringkonnakohus nendib, et eeltoodu ei tähenda veel nõude tõendatust, kuna kohus seda hagi tagamise etapil ei analüüsi. Kostja väitel esitas ta 18.
2. 2017 maakohtule vastuhagi, milles palus tuvastada töös esinevate puuduste olemasolu ja ulatus. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on eelkõige kostja vastuväidetega hageja nõudele, mis on esitatud enam kui aasta pärast arvete esitamist ja mis annab aluse arvata, et pooled on valmis pikaks kohtumenetluseks, kuid mis ei anna alust väita, et hagi on perspektiivitu.
3. Käesoleval juhul on tegu suure nõudega ning on tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Üldjuhul põhjustab ligi saja tuhande euro suuruse nõude täitmine kohustatud isikule negatiivseid majanduslikke tagajärgi ning see muudab tõenäoliseks ohu, et isik võib kohtuotsuse täitmise vältimiseks teha toiminguid, mis takistavad kohtuotsuse täitmist. Kostjal oli seisuga 27.
4. 2017 maksuvõlg 33 138,50 eurot (tl 146). See näitab, et kostjal ei olnud piisavalt likviidseid vahendeid. Kostja likviidsusprobleemidele viitab ka ringkonnakohtule esitatud laenulepingu projekt, mille kohaselt soovib kostja laenukoormust suurendada väga ebasoodsatel tingimustel. Lepingu projekti kohaselt on intressimäär 5 % (sõnadega on lepingus neli), mida saab ühepoolselt suurendada 8 %-ni ja viivis 0,5 % päevas. Samuti on lepingu projektis tingimus, et laenuandjast järgmisel järjekohal olev kohtulik hüpoteek (käesolev hagi tagamise abinõu) tuleb kustutada. Ringkonnakohtule on ebaselge, miks peaks laenuandja, kelle kasuks on seatud II järjekohale ühishüpoteek kolmele kinnisajale summas 600 000 eurot, olema päri, et I järjekohale jääb 500 000 eurone hüpoteek, kuid seab laenuandmise tingimuseks, et viimasel järjekohal olev hüpoteek tuleb kustutada. 4
5. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on üldjuhul kostja jaoks vähekoormav hagi tagamise abinõu. Käesoleval juhul ei ole põhjust asuda teisele seisukohale ning hagi tagamine kohtuliku hüpoteegi seadmise näol on kooskõlas

§-ga 378 lg

2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5