) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja ei tunnista haginõuet ega soovi lahutada. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes
lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus ei pea võimalikuks ega põhjendatuks anda pooltele leppimisaega, kuna hageja on kindlameelselt välistanud igasuguse leppimise kostjaga ja kohtuistungil avaldanud, et ta ei soovi mingil juhul kostjaga leppida. 2 2-17-8950 Peale selle, nagu nähtub kohtuasja 2-17-3984 17.04.2017 istungiprotokollist, on kohus juba andnud pooltele leppimisaja tähtajaga üks kuu, kuid pooled ei ole leppinud ja hageja jätkuvalt soovib lahutust. Seega ei pea kohus võimalikuks ega mõistlikuks veelkord anda pooltele leppimisaega. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud, hageja taluvuse piir abielusidet jätkata ületatud ja hageja kategooriliselt välistab leppimise kostjaga ning katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on kohtule selgesõnaliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus ei pea põhjendatuks anda pooltele leppimiseks tähtaega, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad küll ühes korteris, kuid eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine võiks aidata abielu säilitada. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle liigseks koormaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ühiste laste kasvatamiseks ei pea vanemad tingimata olema abielus. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginedes jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks, austuseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest.Selles mõttes tuleb abikaasade valikuvabadust austada. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.