) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
lg 1 kohaselt teeb kohus abielu lahutamise nõudes osaotsuse.
lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kostja ei ole kohtu poolt määratud aegadel kohtuistungitele isiklikult ilmunud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungitele, kuid on kohtule oma kirjaliku seisukoha abielulahutuse nõudes esitanud, lahendab kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude poolte abielu lahutamiseks sisuliselt. Kirjalikus vastuses võtab kostja hagi õigeks. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja soovib pooltevahelise abielu lahutada. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja ja kostja koos alates aastast 2009. a. Pooled ei osale ühises koduses majapidamise korraldamises ja ei korralda ühiselt abielulist kooselu. Hagejal on alust arvata, et hageja ja kostja abielulised suhted ei taastu. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus suhted taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Hageja on arvamusel, et sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest, rajaneb abielu vabatahtlikkusel ning kedagi ei saa kohustada abielu jätkama vastu tema tahtmist. Hageja kinnitas 28.08.2017 kohtuistungil, et palub poolte abielu lahutada. Hageja kinnitas, et poolte abielusuhted on lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik. Kohus on esitatud asjaoludest tulenevalt veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult 2-16-17550 lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja hageja hinnangul ei ole võimalik kostjaga abielusuhteid taastada ega abielu jätkata. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. Kohus selgitab lisaks, et nõustub hageja seisukohaga selles, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning poolte abielu tuleb lahutada.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.