Obsah (5)

§ 1771§ 1774§ 1772§ 132§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-4751 Tsiviilasi Narva

) § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur hoiatas 24.01.2017 võlgnikku

§ 1771

järgi elatise maksmata jätmise

§-des 1772 ja 1773 loetletud tagajärgede eest ning hoiatus toimetati võlgnikule kätte 11.02.2017. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul täitnud vähemalt ühte

§ 1771lg-s 1 märgitud tingimust.

1. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgnik selgitas, et ei ole saanud elatist maksta, kuna põllumajandussektoris on rasked ajad, talvel tööd vähe ja võlgniku töötasu on natuke üle miinimummäära.
2. a jaanuaris oli võlgnikul kukkumistrauma (rindkeresiseste elundite hulgivigastused), mille tõttu ta oli kuni
3. a märtsini haiguslehel. Vastuse esitamise ajal (11.04.2017) oli tervis endiselt korrast ära, sest roidemurrud ei olnud paranenud. Pärast lahutust tasus võlgnik elatist korralikult, kuid kui tagaseljaotsusega mõisteti elatiseks 215 eurot kuus, ei olnud võlgnikul võimalik korrektselt elatist tasuda ega ka endal täisväärtuslikku elu elada. Võlgnikul on kõrgvererõhktõbi, mistõttu ta ei saa teha raskemat füüsilist tööd ega teenida suuremat töötasu. Võlgnik ei ole keeldunud lapsele elatise maksmisest, kuid pidas valeks elatise väljamõistmist lahutatud abikaasale, kes on täie tervise juures.
4. aprillist 2017 töötab võlgnik T OÜ-s autojuhina. Esimene palgapäev on 10.–15.05.
5. Enne seda ei ole võlgnikul olnud pika aja jooksul sissetulekut. Juhtimisõigus peatamisega võetaks võlgnikult viimanegi võimalus teenida sissetulekut elatise tasumiseks ja ka enda ülalpidamiseks. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus rahuldas
7. mai 2017 määrusega kohtutäituri avalduse ning peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas, et 30.01.–03.02.2017 viibis võlgnik ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja ravi oli tulemuslik. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on pikaajalised terviseprobleemid. Isegi kui eeldada, et võlgnikul on terviseprobleemid, peab võlgnik valima oma füüsilistele võimetele vastava töö ning eeltoodud väited ei ole mõjuv põhjus, et jätta elatis tasumata. Selline võlgnevus ei teki mõne kuuga, võlgnik ei ole elatist aastaid korrapäraselt tasunud. Võlgnik ei hakanud kohtu määratud tähtajal elatist korralikult tasuma. Võlgnik tasus 09.05.2017 elatise võlgnevusest 70,68 eurot. Tasutud summa on ühe kuu elatisest oluliselt väiksem. 2 Maakohus tuvastas, et võlgnik teenib miinimummääras sissetulekut. Praeguse töökoha kaotamine ei raskenda võlgniku olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel (nt kojamees, turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Praegune töökoht ja sissetulek ei võimalda võlgnikul oma kohustusi sissenõudja ees täita. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud ülalpidamiskohustuse mõtte järgi on kohustatud isikul kohustus aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist. Võlgnik ei tõendanud, et on proovinud otsida tuluallikaid, mis võimaldaksid tal oma vanemakohustusi täielikult täita. Juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel ja tööle asumisel vältimatu tingimus. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Võlgnik ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 1774lg 2 p 3 kohaldamiseks.

Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad. Võlgniku elatise võlgnevus on juhtimisõiguse olemasolule vaatamata kasvanud 7577,08 euro suuruseks. Seega ei pane võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest halvemasse olukorda. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik elab Pärnu linnas, kus ühistransport on hästi korraldatud. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ühistranspordiga liigelda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus Viru Maakohtu
2. mai 2017 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnik jätnud elatist pahatahtlikult maksmata ja määrus on võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgniku esimene palgapäev on 10.–15.05.
3. Enne seda puudus võlgnikul sissetulek.
4. a jaanuaris viibis võlgnik traumaga haiglaravil. Haigusleht lõppes märtsis
5. Muud füüsilist tööd võlgnik tervisliku seisundi tõttu teha ei suuda ning autojuhiamet on ainus võimalus sissetulekut teenida. Võlgniku pangakonto on kohtutäitur arestinud. Võlgnik ei tea, miks kohtutäitur ei ole võlgniku arvel lapsele elatist tasunud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. augusti 2017 määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
9. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas
10. detsembri 2017 määrusega võlgniku määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu
11. augusti 2017 määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole maakohus tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust, kuigi nende asjaolude tuvastamine on

§ 1772lg 1 kohaldamise eelduseks.

Määrusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lapsele antava ülalpidamise kohustuse suurus. Võlgniku määruskaebusest võib mõista, et võlgniku kontolt on raha lapsele elatise maksmiseks kinni peetud, kuid võlgnikul puudub ülevaade, millise osa sellest on kohtutäitur kandnud üle lapse ülalpidamiseks või miks ta ei ole ülekandeid teinud. Kohtutäituri vastusest võib mõista, 3 et 2017. a on võlgnik täitedokumentide täitmiseks tasunud 1300 eurot, kuid sellest pool on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323 elatisena lahutatud abikaasa kasuks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissenõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui mitte, siis ei saanud võlgnikule eespool nimetatud meedet kohaldada. Lapse elatisnõue rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras või annab see nõue sissenõudjale muu eelise (

§ 132lg 11).

Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud lahutatud abikaasa elatisnõudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata. Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Maakohus möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus ja töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas võiks see aidata võlgnikul edaspidi elatist korrapäraselt maksta. Kui kohus ei pea usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas võlgniku tervislik seisund oli

§ 1774

lg 2 p 3 mõttes mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtud ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal saaks otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustab nende olukorda. Võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat (tasuvamat) tööd vastu võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 25.05.2017 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg 2 ja § 695 järgi on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on tsiviilasjas 20.12.2017 tehtud määruses juhtinud tähelepanu sellele, et maakohus ei ole tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust, ning määrusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lapsele antava ülalpidamise kohustuse suurus. Samuti tuleb ringkonnakohtul kontrollida, mis alusel on kohtutäitur võlgnikult kinni peetud summa osaliselt arvestanud lahutatud abikaasa elatisnõudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata, ning tuvastada, kas juhul, kui kogu võlgnikult sissenõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata ka seda, kas võlgniku tervislik seisund (mh haiglaravil viibimine) oli

§ 1774

lg 2 p 3 mõttes mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks, ning kas juhtimisõiguse piiramine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustab nende olukorda. Riigikohus on oma praktikas juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et asjakohase eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku 4 karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Seega tuleb võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa.

1. Kohtutäitur selgitas 13.01.2018 vastuses ringkonnakohtu nõudele, et Pärnu Maakohtu 29.11.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-5528 alusel peab võlgnik maksma lapsele igakuiselt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 04.02.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.01.2021, seega
2. aastal oli elatise suurus 235 eurot kuus. Võlgnik katkestas elatise maksmise 22.08.
3. Nimetatud täitemenetluse raames on võlgnikult
4. aastal (kuni maakohtu 25.05.2017 määruse tegemiseni) sisse nõutud järgmised summad: - 20.03.
5. a 20,94 eurot, millest 2,93 eurot on täitemenetluse alustamise tasu ja 18,01 eurot elatis; - 20.03.
6. a 57,31 eurot, millest 8,02 eurot on täitemenetluse alustamise tasu ja 49,29 eurot elatis; - 07.04.
7. a 51,19 eurot, millest 7,17 eurot on täitemenetluse alustamise tasu ja 44,02 eurot elatis; - 09.05.
8. a 35,43 eurot, millest 4,96 eurot on täitemenetluse alustamise tasu ja 30,47 eurot elatis. Võlgniku suhtes on alustatud veel täitemenetlus nr 066/2014/323 elatise 160 eurot kuus sissenõudmiseks A. V kasuks, mille aluseks on Pärnu Maakohtu 17.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-11015 ja sissenõudja A. V täitmisavaldus. Täitemenetluse nr 066/2014/323 raames on võlgnikult
9. aastal (kuni maakohtu 25.05.2017 määruse tegemiseni) sisse nõutud järgmised summad: 20.03.
10. a 20,93 eurot; 20.03.
11. a 57,31 eurot; 07.04.
12. a 51,19 eurot; 09.05.
13. a 35,43 eurot. Kohtutäituri esitatud andmete alusel saab asuda seisukohale, et

§ 1772lg 1 kohaldamise eeldused olid asjas täidetud.

Võlgnik ei olnud lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist (seda ka juhul, kui kogu sissenõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks) ja kohtutäituril ei olnud õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt – elatise suurus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o

1. aastal 215 eurot kuus ja
2. a 235 eurot kuus; perioodil 22.08.2016 kuni 20.03.2017 ei ole võlgnik elatist üldse maksnud, 20.03.2017 on kinni peetud 41,87 eurot. Kohtutäitur ei ole selgitanud oma vastuses, millisel õiguslikul alusel on ta poole võlgnikult sisse nõutud summast maksnud muu nõude (lahutatud abikaasa elatisnõude) katteks olukorras, kus sissenõutud summa ei olnud piisav lapse elatisnõude rahuldamiseks. Seaduslikku alust selliseks tegevuseks asja materjalidest ei nähtu.

§ 119

järgi pidanuks antud juhul kogu võlgnikult sissenõutud summa minema lapse ülalpidamiseks, seega saab järeldada, et kohtutäitur on rikkunud võlgnikult sissenõutud summade sissenõudjatele ülekandmisel seadust.

1. Võlgnik jäi ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas varem esitatu juurde, rõhutades, et ei ole pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvale hoidnud. Võlgnikul oli
2. a jaanuaris kukkumistrauma (rindkeresiseste elundite hulgivigastused), mille tõttu ta oli haiglas intensiivravil ja haigusleht lõppes märtsis
3. Tervisliku seisundi tõttu ei suuda ta hetkel tasuvamat tööd otsida ega teha. Alates juunist 2017 töötab võlgnik jälle OÜ-s Sarapiku Piim. 5 Täiendavalt leidis võlgnik, et kuivõrd tänaseks on lapsele jooksvalt elatis tasutud, puudub ka seetõttu alus juhtimisõiguse peatamiseks. Võlgniku väiteid aset leidnud trauma kohta kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost – 20.01.2017 on võlgnik saanud kukkumisel roiete hulgimurrud, tüsistusena tekkis veel traumaatiline hemotooraks, mille tulemusena suunati võlgnik Rakvere Haiglast PõhjaEesti Regionaalhaiglasse intensiivravile. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et tervislik seisund on vähemasti
4. a esimestel kuudel takistanud võlgnikul töötamist ning ilmselgelt ka tasuvama töö otsimist ja tegemist. Võlgniku väitel on tal periooditi sissetulek üldse puudunud ja tööd saades on töötasu olnud ligilähedane Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumile. Maakohtule 11.04.2017 esitatud vastuse kohaselt töötas võlgnik põllumajandusettevõttes OÜ Sarapiku Piim varustajana, milline töö nõuab autoga mööda ladusid sõitmist. 17.04.2017 kuni 05.06.2017 töötas võlgnik T OÜ-s autojuhina ning esitatud töölepingu kohaselt oli töötasuks kokku lepitud Eesti Vabariigi miinimumtasu. Alates juunist 2017 on võlgnik uuesti asunud tööle OÜ-s Sarapiku Piim. OÜ Sarapiku Piim
5. a koondpalgateatisest nähtuvalt on perioodil juuni kuni detsember 2017 võlgniku töötasu olnud keskmiselt 530 eurot kuus. Kohtutäituri ja võlgniku esitatud täiendavatest seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et võlgniku töötasust on tehtud kinnipidamisi seadusega (

§ 132lg1) lubatud ulatuses, sh alates juulist 2017 kuni 2017.

a lõpuni (kuue kuu vältel) keskmiselt 211 eurot kuus, kokku 1266,14 eurot. Ei kohtutäitur ega sissenõudja ei ole väitnud, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid. Seega elatist on tasutud suuruses, mida võlgniku sissetulek on võimaldanud. Eeltoodu põhjal tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et võlgniku puhul esinevad

§ 1774lg 2 p-s 3 sätestatud alused.

Õiguse piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks esinenud mõjuv põhjus, s.o väike sissetulek, mis ei ole võimaldanud temalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistetud elatist täies ulatuses tasuda, ja samuti tervislikust seisundist põhjustatud raskused tasuvama töö leidmisel ja tegemisel. Lisaks takistaks õiguse piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut – ei ole välistatud, et juhtimisõiguse peatamine halvendab lapse võimalusi võlgnikult ülalpidamist saada veelgi, st võlgnik jääb töötuks ja laps tema poolt täielikult ülalpidamiseta. Miinimumtöötasust on kohtutäituril aga seaduse kohaselt võimalik igakuiselt pool lapse elatiseks kinni pidada ning seega kui võlgnik teenib vähemalt miinimumtöötasu, peaks lapsele elatis laekuma regulaarselt ja ligilähedaselt kohtuotsusega välja mõistetud summas. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Samas on hetkel võlgniku puhul täidetud ka

§ 1774

lg 2 p-s 1 sätestatud alus, kuna võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ja on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. 12. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja