Vanemate varalist seisundit ülalpidamise suuruse määramisel seaduse järgi ei arvestata. Kostjad paluvad jätta Xxxx hagi täies ulatuses rahuldamata ja 29.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Hageja täiendav seisukoht Hageja avaldab, et lastele Xxxx ja Xxxx ei maksta Küprose riigi poolt mingeid toetusi, kuid kinnitust selle kohta ei väljastata üheski asutuses. Xxxx ema Xxxx ei saa mingeid toetusi, kuna tal pole viisat ega mingit muud staatust. Xxxxema Xxxx saab Sotsiaalosakonnast toidutalonge 150 euro eest ja tšekke kommunaalmaksude tasumiseks 95 eurot kuus. Laste emadel sissetulekud puuduvad. Xxxxemale Xxxx kui põgenikule toetusi ei maksta, sest ta pole tunnustatud põgenik. Küprosel on kaks liiki põgenikke: need, kes on arvele võetud ja need, kes on juba tunnustatud põgenikud. Lihtsalt taotlejatele 2 2-16-18231 mingeid toetusi ei maksta. Xxxx ema ei saa tunnustatud põgenikuks, sest ta on nö võltspõgenik, kes tegi avalduse asutusse vaid mingi legaalse staatuse saamiseks. Etioopia on riik, kus on stabiilne elu ja puudub poliitiline oht kodanikele, st et Xxxx emal ei ole mingit lootust tunnustatud põgeniku staatust saada. Selle kohta ametlikku kinnitust ei õnnestunud hagejal saada, kuna ametiasutustel puuduvad vormis selle kinnitamiseks, kas nende juures registreeritud isikud saavad toetusi või mitte. Mõlema lapse ja nende emade vajadused ei ole suured, peamiselt korteri üüri maksmine, toit ja mõned teised põhivajadused. Hageja kulutab igakuiselt ~1045 eurot, summa võib muutuda vastavalt oludele, sh rent, toiduraha ja muu vajalik. Toiduraha 200 eurot mõlemale emale, Xxxx emale rent 325 eurot (rendileping Xxxxaadressil), kommunaalmaksud+internet Xxxx emale igakuiselt ~70 eurot. Hageja esitab Xxxx ema kinnituse selle kohta, et ta ei saa mingeid toetusi ja elatub ainult hageja kulul ning et hageja tasub Xxxxe ja Xxxx ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot, korteriüüri ja kommunaalmaksud. Xxxxemale rent 150 eurot, lepingut ei ole, sest elab tuttava juures ja maksab temale toa üüri. Kommunaalmaksud saab Xxxxema makstud sotsiaalhoolekande osakonnast (nähtav pangakonto väljavõttelt igakuiselt 70 eurot, hiljem 95 eurot, laekumine „cheque deposit“ – laekumine sertifikaadi alusel). Lisaks on kulutused korralistele arstivisiitidele, riietele, ~50 eurot kuus mõlema lapse osas. Põhikulutused on välja toodud laste ja emade ühise arvestusena. Laste emade poolt laste rahaline toetus puudub, kuna neil sisuliselt puudub igasugune sissetulek. Hageja esitab Xxxxema kinnituse, et ta ei saa teisi toetusi peale 150 euro väärtuses talonge sotsiaalaametist ja 95 euro väärtuses tšekke kommunaalmaksude tasumiseks ning et hageja peab Xxxx ja Xxxxtäielikult ülal. Hageja isiklikult ei saa toetusi ühegi riigiasutuse poolt, selle tõendamiseks Töötuametis ja Sotsiaalametis tõendit ei väljastata. Hageja pangakontolt on näha, et igasugused ülekanded puuduvad. Hagejal ei ole takistusi töötamiseks ja töö leidmiseks, kuid hageja ei ole hetkel tasuvat töökohta leidnud ja elatub juhutöödest. Küpros on riik, kus välismaalased saavad tavaliselt palka 800-900 eurot kuus ja sellise tööga nõustumisel tähendaks see, et hageja ei suudaks oma laste põhivajadusi rahuldada. Enda tarbeks kulutab hageja igakuiselt 400 eurot. Hageja nõustub sellega, et summad, mida ta kulutab oma nooremate laste tarvis ja vanemate laste heaks, on ebavõrdsed. Samas on Eestis elavate laste (kostjate) toeks 2 perekonda, so hageja ja laste ema perekond, kuid Küprosel elavatel lastel ei ole kedagi peale hageja neid toetamas. Kostjad on suured ja käivad koolis ning nende ema saab töötada. Kostjad elavad koos vanavanematega, seega nende emal puudub sisuliselt kohustus elamise eest maksta. Hagejal on võimalik maksta kummalegi kostjale elatist 50 eurot kuus. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise 3 2-16-18231 kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja palub vähendada temalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist ja mõista välja elatis summas 50 eurot kummalegi kostjale. Hagejalt on miinimumsummas elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 04.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-
lg 1 sätestatud alammääras, ei pea kostjate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus kostjate esmavajadusi ning põhjendatud kulusid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole alates kohtuotsuse jõustumisest kostjatele elatist maksnud. Hagiavalduse kohaselt elab hageja Küprose Vabariigis ja tema ülalpidamisel on lisaks kostjatele veel kaks alaealist last ja nende laste emad. Samas on laste ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal. Hageja on hagiavalduses esitanud oma laste kulude arvestuse, mille kohaselt on Xxxx ja tema ema kulud kokku ühes kuus 645 eurot, mille kannab täies ulatuses hageja. Xxxxja tema ema kulud kokku on ühes kuus 645 eurot, millest hageja kannab 400 eurot ja Xxxx ema kannab toetuste arvelt 245 eurot. Kohus peab hageja kulude arvestust usutavaks, samuti on kulud osaliselt tõendatud. Hageja on esitanud 27.09.2016 tõendi, mille kohaselt on ta töötuna arvel alates 27.09.2016. Hageja andmetel töötab ta juhutöödel, kuna ta ei ole hetkel leidnud tasuvat töökohta. Juhutöödest saadud sissetulek võimaldab hagejal kulutada Küprosel elavatele lastele ja nende emade vajaduste katmisele igakuiselt kokku ~1045 eurot ning enda vajadusteks ~400 eurot. Hageja kinnitusel tema Küprose riigilt toetusi ei saa. Seega on hageja keskmine sissetulek 10.03.2017 menetlusdokumendi kohaselt 1445 eurot kuus. Kohus tegi TsMS § 230 lg 5 p 4 alusel elektrooniliselt päringu Eesti Vabariigis äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja varalise seisundi kohta. Hagejal ei ole Eestis kinnisvara 4 2-16-18231 ja osalust äriühingutes. Hageja omandis on sõiduauto Mitsubishi Sigma (ehitusaasta 1992), millele on seatud käsutamise keelumärked ja mille turuväärtus ei ole ehitusaastat arvestades suur. Hageja teabe kohaselt lapse Xxxx ema oma last rahaliselt ei toeta, kuna tal puudub igasugune sissetulek ning ta ei saa mingeid toetusi, kuna tal pole viisat ega elamis- ja töötamisluba Küprosel. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole õigustuseks sellele, et lapse ema oma lapsele ülalpidamist ei anna. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et lapse Xxxx emal oleks takistusi elamiseks ja töötamiseks vähemalt selles riigis, mille kodanik ta on ning seega on emal võimalik endale ülalpidamist hankida ja oma ülalpidamiskohustust lapse ees täita. Hageja teabe kohaselt lapse Xxxxema oma last rahaliselt ei toeta, kuna tal puudub igasugune sissetulek ja töötamisluba ning ta ei saa toetusi, sest ta pole tunnustatud põgenik ja tegi avalduse Küprose riigile vaid legaalse staatuse saamiseks. Kohtule esitatud dokumendi kohaselt, Xxxxema on Etioopia riigi kodanik ning 10.03.2017 menetlusdokumendi kohaselt puudub Etioopias poliitiline oht kodanikele, mistõttu ei ole ette näha, et Xxxxema saaks Küprosel tunnustatud põgeniku staatuse. Sama menetlusdokumendi kohaselt saab Xxxxema Küprosel sotsiaalhoolekande osakonnast 150 euro väärtuses toidutalonge kuus ja 95 euro väärtuses tšekke kommunaalkulude eest tasumiseks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude ja toetuste suuruse tõttu ei ole alust väita, et Xxxxema ei anna oma lapsele ülalpidamist, samuti ei ole töötamisloa puudumine õigustuseks sellele, et lapse ema ei saaks oma lapsele ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et lapse Xxxxemal oleks takistusi elamiseks ja töötamiseks vähemalt selles riigis, mille kodanik ta on ning seega on emal võimalik endale ülalpidamist hankida ja oma ülalpidamiskohustust lapse ees võrdselt lapse isaga täita. Kohtu hinnangul ei ole laste emade võimalik ülalpidamisvajadus piisavaks põhjenduseks sellele, et vähendada kostjatele välja mõistetud elatise suurust.
lg 1 kohaselt, lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi, milline tähtaeg on laste Xxxx ja Xxxxemade puhul möödunud.
lg 2 kohaselt, kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Hagiavaldusest ei nähtu ja ei ole ka tõendatud, et laste Xxxx ja Xxxxemadel ei ole oma tervise tõttu või laste eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Mõlema lapse emal on töötamine takistatud selle tõttu, et neil puudub Küprosel töötamiseks luba ning Xxxx emal ka luba elamiseks Küprosel. Seega on laste Xxxx ja Xxxxemade majanduslik võimekus nende endi teadlik valik, millest ei tulene kohtu hinnangul hagejale ülalpidamiskohustust nende suhtes oma laste arvelt. Lähtudes hageja ülalpidamisel olevatest alaealistest lastest ja hageja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 240,83 eurot kuus (1445:6, 4 last ja hageja). Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja on lähtudes oma sissetulekust ja põhimõttest, et vanem peab kõiki oma lapsi ühetaoliselt ülalpidama, käesoleval ajal võimeline maksma oma neljale lapsele elatist vähemalt miinimumsummas ning kui hageja maksab kostjatele kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatist, siis ei osutu hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostjate ema varalise seisundi kohta. Päringute vastuste andmetel ei ole kostjate emal kinnisvara ja sõiduautot. Kostja ema omandis on XxxxOÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on kostjate ema osaühingu juhatuse liige. Äriregistri andmetel, XxxxOÜ 2015.majandusaasta aruande kohaselt oli osaühing 2015.a kahjumis, osakapital on sisse maksmata ning seoses äritegevuse alustamisega puudub tööjõud ning sellega seotud kulud. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest päringust nähtuvalt tehti viimane väljamakse kostjate emale 2016 augustis. Seega ei erine kostjate vanemate varaline seisund oluliselt. Samas elavad kostjad alaliselt koos oma emaga ja kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostjatega koos elav vanem on oma ülalpidamiskohustust täitnud. 5 2-16-18231 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 märkinud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Harju Maakohtu 04.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14716 välja mõistetud elatis üldjuhul hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, kuna
lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. 10.03.2017 menetlusdokumendi kohaselt ei maksta hagejale Küprose riigi poolt toetusi, seega on hagejal võimalik toime tulla ilma riigi abita. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohtu hinnangul ei ole töötus 1983.a. sündinud hageja püsiv seisund, kuna hageja väitel ei ole tal teisi takistusi töötamiseks ja töö leidmiseks peale selle, et ta ei ole leidnud endale sobiva palgaga töökohta. Samas hageja töötab juhutöödel. Kohtu seisukoht on, et hagejal on võimalik tema olemasoleva sissetuleku juures kõigile oma lastele ülalpidamist anda vähemalt
lg 1 sätestatud ulatuses, ilma et selle tõttu oleks üks või teine laps ebasoodsamas olukorras. Hageja on noor töövõimeline isik ja kui hageja soovib täielikult ülalpidamist anda ka osade laste emadele, tuleb hagejal rohkem pingutada. Kohus leiab, et kui hageja hinnangul hageja teised lapsed osutuvad hageja poolt esitatud tõenditest lähtudes kostjatele miinimummääras elatise maksmisel elatise osas vähem kindlustatuks kui kostjad, siis on hageja kohustus teenida sissetulekut ja kindlustada, et niisugust ebavõrdsust ei tekiks. Kohus arvestab väljamõistetud elatise vähendamise üle otsustamisel ka hageja võimalusi sissetulekut saada. Oma laste ülalpidamine on laste isa kohustus ja ülalpeetavate arvu suurenedes on hageja teadlik, et tal tuleb ülal pidada kõiki alaealisi lapsi ning hageja valikute pärast ei pea kannatama lapsed. Seega on tegemist hageja teadliku ning läbikaalutud otsusega ning hageja arvestusega oma olemasolevate ning tulevaste ülalpidamiskohustuste osas. Kohus leiab, et hageja põhjendused ei ole veenvad ja hageja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas, ei ole tõendatud. Eesti Vabariigi Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ning töötuse määr 5,6% (http://www.stat.ee). Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. Teisi asjaolusid, mis võiksid takistada hagejal endale ja oma lastele vähemalt miinimumsummas ülalpidamist teenida, ei ole hageja kohtu ette toonud. 6 2-16-18231 Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise muutmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.