Obsah (7)
§ 371§ 659§ 667§ 423§ 171§ 174§ 372KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16157 Tsiviilasi AK
) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hagejad ei toonud esile, millest tuleneb kostja kohustus hagejate poolt märgitud sisuga tahteavaldus anda. Poolte vahel puudub leping, mille alusel saaks kostjat kohustada tahtevaldust andma ning hagejad ei ole viidanud ka kostjat selliseks kohustamiseks kohustavale seadusele. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejate õigusi maa tagastamiseks takistanud. Tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ei ole iseseisvaks aluseks nõusoleku andmisele. Hageja nõuet ei ole võimalik lahendada ka asjaõigusseaduse § 129 alusel, kuna Kubja 4a maaüksuse puhul ei ole tegemist kinnisasjaga. Samuti ei ole kulutuste nõuet võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Hagejate poolt viidatud TsÜS § 63 ja VÕS § 63 lg 1 on asjakohatud. Hagejate nõude kinnistule juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks menetlusse võtmisest keeldus maakohus
§ 371lg 2 p 2 alusel.
Juurdepääsutee määramise eelduseks on muu hulgas kahe erineva kinnisasja olemasolu ja nõude esitamise õigus on kinnisasja omanikul. Nimetatud tingimus ei ole täidetud ja hageja esitasid täiendav nõue ennatlikult. MÄÄRUSKAEBUS Hagejad esitasid
- novembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad panna poolte endi kanda. Ühtlasi soovivad hagejad kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Hagejad märgivad, et nõude aluseks tuleb pidada TsÜS § 68 lg
- Nad viitavad maakorraldusseaduse (MaaKS) §-le 31 ja maareformiseadusele (MaarS) ning Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusele (ORAS), millest tulenevat kostjale kohustus (kindla sisuga) tahteavaldus anda. Kahju hüvitamise nõude puhul viitavad hagejad MaaKS § 6 lg-le 1, millest tuleneb otseselt teiselt subjektilt maamõõdutööde finantseerimise hüvitamise nõue. Ka juurdepääsu nõude puhul tuginevad hagejad MaaKS-le ja ORAS-le ning leiavad, et juurdepääsu ja selgete piiride määratlemine on omandireformi käigus võimalik. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- detsembril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta
§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil.
§ 667
lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole vaja kohtuistungit korraldada.
§ 423
lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sarnaselt eeltoodud sättega võib kohus
§ 371
lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 3
(4)Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hagejad tõlgendavad valesti TsÜS § 68 lg 5 olemust. Nimetatud säte loob üksnes formaalse nõudeõiguse aluse, mille kohaldamise imperatiivseteks eeldusteks on kostja kohustus anda tahteavaldus, mis on kindlaks määratud sisuga. Seega tuleb TsÜS § 68 lg-le 5 tuginemiseks kohtu ette tuua ka konkreetne säte või lepinguline kohustus, millega hagejad sisustavad oma formaalse nõudealuse. Hagejate viidatud MaaKS § 31, MaarS ega ORAS ei sätesta kostjale kohustust anda hagejate soovitud sisuga tahteavaldust. Samuti puudub kulutuste hüvitamise nõudel õiguslik alus. Hagejate viide MaaKS § 6 lg-le 1 on asjakohatu, kuna hagejad ega kostja ei ole kinnisasja omanikud, vaid on õigustatud isikud ORAS § 4 tähenduses. Alusetu on ka hagejate etteheited maakohtule juurdepääsu nõude menetlemisest keeldumisel. Hagejate viide MaaKS-le on asjakohatu, kuna maakohus lahendab tsiviilvaidlusi, mitte haldusvaidlusi. Maakorralduse küsimused, sh omandireformi käigus juurdepääsutee määramine ning kinnistu selged piirid, tuleb lahendada haldusmenetluses, mitte tsiviilvaidluse raames. Kuivõrd hagejad ja kostja ei ole kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud tähtaja jooksul suutnud maa tagastamise tingimustes kokku leppida, tuleb MaaRS § 14 lg 1 ja § 12 lg 1² kohaselt tagastada maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele. Erimeelsuste tekkimisel kaasomandi valdamisel või kasutamisel, samuti kaasomandi lõpetamisel, saab kaasomanik asjaõigusseaduse alusel pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks maakohtusse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta
§ 171lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohtus (
§ 174
lg 4).
§ 372lg 5 ja § 427 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
(4)