) § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg-le 2 võib kompromissettepaneku esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Võlausaldajate üldkoosolekul 24.04.2017 vastu võetud kompromiss oli kohtule esitatud küll pärast jaotusettepaneku kinnitamist, kuid kuna seda kinnitava määruse peale esitas võlgnik kaebuse ja maakohus selle 02.05.2017 rahuldas ja määruse tühistas, oli kompromissi 2 kinnitamine kohtu poolt võimalik. Kompromissotsus vastas seaduses sätestatud nõuetele ja oli vastu võetud vajaliku häälteenamusega. Võlgniku pankrotimenetluses oli kompromissettepaneku esitamise seisuga tunnustatud nelja võlausaldaja nõuded 134 971,77 euro ulatuses. 24.04.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul osalesid kõik tunnustatud nõuetega võlausaldajad ja kompromissotsuse vastu võtmise poolt hääletasid kolm neljast kohal viibinud võlausaldajast, kelle tunnustatud nõuded kokku moodustasid 99 294,8 eurot, s.o enam kui 2/3 kõigi nõuete summast. Seega puudusid alused kompromissi kinnitamata jätmiseks ja see ei kahjustanud asjaosaliste võlausaldajate huve. Kompromissi oli võimalik täita. Eelnevalt kirjeldatud kaalutlustel kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas pankrotimenetluse
Vastavalt
lg-le 6, kui tehakse kompromiss, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 6 järgi makstakse haldurile kompromissi täitmise üle järelevalve teostamise eest tasu, tasu suurus määratakse kompromissis. Kompromissotsuses oli pankrotihalduri tasuks lepitud kokku 1 200 eurot ning kompromissi üle järelevalve teostamise eest haldur eraldi tasu ei taotlenud. Halduri tasu 1 200 eurot ei rikkunud võlausaldajate ja võlgniku huve, oli mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus määras deposiiti kantud summa jäägi tagastamise MTA-le Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Määruskaebus
-is sätestatud nõuetele. Kompromissettepanekus ei täpsustatud, kui suures ulatuses tehakse väljamakseid poja kaasabil ja kui suures ulatuses pankrotivarast. Võlgniku kanda oleks pidanud jätma ka ajutise halduri tasu. Lisaks ei olnud vaidlustatud määruse resolutsioon selge. Nimelt oli resolutsiooni p-s 7 kirjas, et kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati MTA nõuet 35 676,97 euro ulatuses. Kohus võis siinkohal pidada silmas, et kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks vaid kompromissi ulatuses tehtavate väljamaksete osas. Vastused määruskaebusele 3
lg 2 järgi õigus jätta pankrotimenetluses kompromiss kinnitamata, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud
-is sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määrus tühistada mõlemal eespool nimetatud põhjusel. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei järgitud kompromissi tegemisel
-is sätestatud nõudeid, sest kompromissettepanekus ei täpsustatud kui suures ulatuses tehakse võlausaldajatele väljamakseid poja kaasabil ja seal ei kajastunud võlgniku kohustus tasuda MTA-le ajutise halduri tasu 1 221 eurot. Muid puudusi kompromissettepanekus MTA 4 määruskaebuses esile ei toonud. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissettepanekus tuleb
lg 1 järgi määrata, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks tasub võlgnik võlad ning põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kompromissettepanek vastas eelnevalt kirjeldatud nõuetele. Seal oli märgitud, et võlgnik kavandab kompromissi alusel võlausaldajatele tasuda tunnustatud nõuete summast 10%, s.o kokku 13 497,18 eurot, millest 3 567,7 eurot tasub MTA-le, 4 189,68 eurot KS-le, 75 eurot advokaadibüroole ja 5 664,8 eurot JK-le. Lisaks oli märgitud, et võlgnik maksab pankrotihaldurile 1 200 eurot ja ajutise halduri tasu 1 221,6 eurot võlgnik tasuma ei pea. Kõik summad tasutakse 15 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kirjeldatud summade tasumist aitab finantseerida võlgniku poeg. Informatsioon, missuguses ulatuses tasub võlausaldajate nõuded võlgnik isiklikult ja missuguses ulatuses maksab need tema lähikondne, kompromissettepanekust nähtuma ei pea. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et kompromissettepanek ei vastanud seaduses ettenähtud nõuetele, sest seal ei kajastunud võlgniku kohustus tasuda MTA-le ajutise halduri tasu 1 221 eurot, märgib ringkonnakohus järgmist.
ei näe kompromissettepanekus kohustust kajastada seda, kuidas toimub ajutise halduri tasuks kulunud võlausaldaja poolt deposiiti kantud summa hüvitamine võlausaldajale. Nagu eelnevalt kirjeldatud, tuleb kompromissettepanekus määrata, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks tasub võlgnik võlad ning põhjendus täitmise võimalikkuse kohta. Kusjuures siinkohal on silmas peetud just neid võlgu, mis on võlausaldajate poolt pankrotimenetluses esitatud ja võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud. Kaebuse esitaja väitega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et õige on seisukoht, et pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissiga ei jää ajutise halduri kulud võlausaldaja kanda. Nimelt olukorras, kus pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kusjuures pankrotimenetluse kulu on ka ajutise halduri tasu (
Võlausaldaja kanda jäävad
lg 3 järgi pankrotimenetluse kulud vaid siis, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub. Praegusel juhul ei olnud tegu
Veel on tähelepanuväärne, et maakohus tegi 20.09.2016 määruse, kus määras ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1 209 eurot ja jättis menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda (I kd lk 158-160). Määrus jõustus 07.10.2016. Järgnevalt leidis määruskaebuse esitaja, et kompromiss tehti pettuse mõjul, sest võlausaldaja JK, kes hääletas kompromissettepaneku vastu võtmise poolt, ei pruukinud omada võlgniku vastu nõuet. Riigikohus on 24.05.2005 määruses asjas nr 3-2-1-53-05 selgitanud, et kohus peab kompromissi kinnitamisel omal algatusel kontrollima üksnes seda, kas kompromissi kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme, s.t kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades, näiteks vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava vastuväite esitamine kohtule ja selle põhjendamine. Esmajoones puudutab see väiteid kompromissi tühisuse või tühistamise kohta mõne lepinguosalise poolt näiteks pettuse või olulise eksimuse tõttu. Määruskaebuse esitaja enne maakohtu määruse tegemist kohtule vastuväiteid kompromissi osas ei esitanud, mistõttu ei pidanud kohus omal algatusel kontrollima, kas kompromiss võis olla tehtud pettuse mõjul. Samas võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu käsitleb ringkonnakohus ise MTA väiteid võimaliku pettuse kohta kompromissotsuse vastuvõtmisel. Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises (
5 Kompromiss pankrotiseaduse tähenduses on olemuslikult samane kompromissilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 mõttes, millele kohalduvad lepingutele esitatavad üldised nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi (Riigikohtu 24.05.2005 määrus asjas nr 3-2-1-53-05). Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 järgi tühistatav, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Seega tuleb kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi kontrollimisel
lg-s 2 nimetatud teise alternatiivse eelduse esinemise osas kohtul veenduda, kas võlausaldaja(d) viidi tahtlikult eksimusse ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga hääletada kompromissotsuse poolt. Kuivõrd MTA ei hääletanud kompromissi poolt, ei saanud sellest tulenevalt kompromissi pettuse tõttu tühistada, s.t teda ei viidud eksimusse. Eelnevast sõltumata märgib ringkonnakohus, et pettus
lg 2 mõttes peab väljenduma muus kui selles, et kompromissi poolt hääletas tunnustatud nõudega võlausaldaja, kellel puudus teise võlausaldaja hinnangul nõue.
sätetest tuleneb, et võlausaldaja nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Praegusel juhul toimus nõuete kaitsmise koosolek 29.12.2016, kus vaieldi vastu ühele nõudele viiest, s.o kohtutäitur Elin Vilippuse nõudele (I kd lk 190-192). JK nõudele vastuväiteid ei esitatud. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on hiljem võimalik vaidlustada üksnes
lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (
), n.o nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Nõue vaadatakse uuesti läbi võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel. MTA ei ole sellist nõuet toimikumaterjalidest nähtuvalt esitanud. Võlausaldaja, esitades eelnevalt kirjeldatud väiteid määruskaebuses, kus kaebas kohtumääruse peale, millega kinnitati võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus, esitas kirjeldatud argumendid ebaõigel viisil ja hilinenult. Võlausaldaja viimase määruskaebuses esitatud etteheite osas maakohtu resolutsioonile märgib ringkonnakohus, et see oli piisavalt arusaadav ja vastas
Eespool toodud põhjustel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuste esitajate kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ringkonnakohus keeldub osaühing Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID 14.11.2017 menetlusdokumendi pealkirjaga „Võlausaldaja vastus Maksu- ja Tolliameti määruskaebusele“ ja selle lisade vastuvõtmisest, kuivõrd samad dokumendid on kohtule juba esitatud 30.05.2017 (II kd lk 144-156). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid paberkandjal esitajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.