lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 1 aasta 8 kuud.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning luges Viktor Nikolajevi karistusaja alguseks 19. mai 2017. 2. Süüdi tunnistas maakohus Viktor Nikolajevi
aprillil 2016 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-16-3089/5
mail 2017 kella 14.39 paiku Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vangla koridoris kaaskinnipeetav M.U. (U) suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi M.U. le ühel korral rusikaga näkku, mille järel kannatanu kaotas tasakaalu. Seejärel peksis kannatanut valimatult mitmel korral rusikatega pea piirkonda ja kehasse, tekitades peksmisega M.U. le füüsilist valu ja vasaku silma alla sarnaluule hematoomi u 5x7cm, haava alla 2cm, otsmikule hematoomi 1x2 cm, koos veritseva marrastusega, seljal, kaelal punetavad vorbid, parema küünaraugu piirkonnas punetavad vorbid, turse õlavarre välisküljel kodarluu lihase piirkonnas. 3. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist Viktor Nikolajevile mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. 3.1
lõikes 2 sätestatu kohaselt on kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt (punkt 3), karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 3.2 Kohus lähtus Viktor Nikolajevi süü suurusest. Kannatanu kehalise väärkohtlemise pani ta toime kavatsetult, tugevatoimeliselt kannatanut rusikatega pekstes, mille tulemusena kannatanult tilkus näost verd vanglakoridori põrandale ja kambri uksele. Kannatanu üks näo pool oli vigastustes – veritsev ja marrastustes, sarnaluu turses ja sellel ulatuslik hematoom ning haav, mida tuli õmmelda, otsa ees veritsev haav-marrastus, mis vajas plaastrit, seljal ja kaelal ning parema küünaraugu piirkonnas punetavad vorbid, valu vasaku küünarvarre piirkonnas, turse õlavarre kodarluu lihase piirkonnas välisküljel. Üksnes kannatanu visa vastupanu ja sündmuskohale saabunud peksmise lõpetanud vangivalvur hoidsid ära kannatanule suuremate vigastuste tekkimise. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus
Kõike kogumis arvestades ning kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Viktor Nikolajevit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, hindas kohus põhjendatuks karistada Viktor Nikolajevit sanktsioonis sätestatud karistustest raskemaliigilise karistusega – vangistusega keskmises määras – 2 aasta 6 kuu vangistusega. Kuna kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav Viktor Nikolajev kahel korral puhtsüdamlikku kahetsust (II, 107 ülal, 110 ülal), siis ei pidanud maakohus põhjendatuks karistust mõista üle sanktsiooni keskmise määra, kuigi kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus seda võimaldaks. 2 3.3 Seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 2 aastat 6 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 10 kuu vangistuse võrra, ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses alates 19.05.2017.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 1 aasta 8 kuu vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 19.05.2017.a. 3.4 Lähtudes Viktor Nikolajevi süü suurusest - kannatanu kehalise väärkohtlemise pani toime kavatsetult, tugevatoimeliselt kannatanut rusikatega pekstes ning üksnes kannatanu visa vastupanu ja sündmuskohale saabunud peksmise lõpetanud vangivalvur hoidsid ära kannatanule suuremate vigastuste tekkimise, ei ole põhjendatud Viktor Nikolajevi suhtes kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine. Lisaks sellele välistab rahalise karistuse kohaldamise ka asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava kuriteo pani Viktor Nikolajev toime eelmise karistuse vanglas kandmise ajal, selle eelviimasel päeval, mis näitab, et senisest karistusest pole tulevikuks seaduskuuleka eluviisi järgmiseks ühtki järeldust tehtud. Kinnipeetavat Viktor Nikolajevit iseloomustavad materjalid vanglast on negatiivsed [vt iseloomustusi vanglast (I, 113-115, 140-142), ennetähtaegselt vanglast vabastamata jätmisi (I, 109-112, 129-131, 136-137) ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (I, 82-85)]. Neil asjaoludel, võttes arvesse ka seda, et Viktor Nikolajevit on varasemalt kriminaalkorras paljukordselt karistatud, kuid neist ükski karistus pole suutnud panna teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava suhtes reaalsest vanglakaristusest leebemate meetmete kohaldamist. 3.5 Süüdistatav ja kaitsja taotlesid küll elektroonilise valve kohaldamist, s.o vangistuse katseajaga tingimisi ühes kriminaalhooldusele allutamisega kohaldamist, kuid kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud isiku suhtes, kes vanglas karistuse kandmise ajal paneb kavatsetult toime uue raske kuriteo. Kui isik vanglas karistuse kandmise ajal, kus on valvekaamerad koridoris selle erinevates osades, paneb vahetult enne karistuse ära kandmise tähtaja saabumist toime uue raske kuriteo, siis pole veenev ja usutav, et isik vabaduses viibides, ka elektroonilise järelevalve all olles, suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Teiste vabaduses viibivate inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb Viktor Nikolajevil karistust kanda vanglas. APELLATSIOON 4. Apellatsioonis palub kaitsja tühistada kohtuotsuse karistusmäära osas, arvestada karistuse mõistmisel süüdistatava kasuks rääkivaid kergendavaid asjaolusid ja mõista talle kergem karistus koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.1 Süüdistatav on korduvalt puhtsüdamlikult kahetsenud oma tegu ning tunnistanud, et oleks pidanud hoiduma teo toimepanemisest. Maakohus on oma otsuse põhjenduse osas kinnitanud apellandi korduvat puhtsüdamlikku kahetsust ning võtnud seda, kui kergendavat asjaolu, kuid karistuse määramisel seda arvestanud ei ole. 4.2 Lisaks on kohus jätnud arvesse võtmata asjaolu, et süüdistatav on tunnistanud vajadust psühholoogilise arstiabi järele, teadvustades iseendale oma probleeme, mis on tingitud alkoholist ja valest suhtlusringkonnast. 4.3 Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga osas, milles kohus on otsuse tegemisel arvestanud tunnistaja Marko Pruuli spekulatsioonidega. Apellandi arvates ei lükka tunnistaja ütlused tõsikindlalt ümber süüdistatava poolt avaldatud fakti, et süüdistaja ja kannatanu vahel toimus sõnelus ajalehtede kasutamise üle. 3 4.4 Lisaks leitakse, et kohtu järeldused süüdistatava käitumismotiivi tuvastamisel on oletuslikud (kohtu hinnang süüdistatava kambrist leitud kaaskinnipeetava Max Treve kirjale). 4.5 Apellandi arvates on kohus olnud põhjendamatult karm ka toimunu kirjeldamisel. Antud juhul on ründe sisuks 1 rusikahoop näkku ning hilisem rüselus. Valimatut rusikatega peksmist näkku ja kehapiirkonda toimunud ei ole. 4.6 Apellant on kohtumenetluses pakkunud välja ja süüdistatav nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldaja on kuulutanud süüdistatavale kuuluva korteri elektroonilise valve kohaldamiseks sobilikuks. Ka on süüdistatav lubanud hoiduda alkoholist ning lisaks tunnistanud vajadust psühholoogilisele ravile. Eeltoodu kinnitab süüdistatava ilmselget soovi pöörata oma elus uus ja puhas lehekülg. Apellandi hinnangul oleks seda asjaolu võimalik võtta arvesse karistuse mõistmisel. 4.7 Apellant taotleb kohtult karistuse vähendamist koos süüdistatava allutamisega elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 või
Süüdistatav on 26-aastane noormees, kellel on olemas soov muuta oma elu kardinaalselt ning seda on võimalik teha efektiivsemalt väljaspool kinnipidamisasutust elektroonilise valve all. Pikaajaline kinnipidamisasutuses viibimine võib mõjutada negatiivselt isiku võimalust resotsialieeruda ühiskonda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.1 KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.2 Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et Viktor Nikolajev on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse Viktor Nikolajevile mõistetud karistuse määra osas, määrata kergem karistus ning kohaldada kohtu äranägemisel elektroonilist valvet. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kergendavat asjaolu – kahetsust ning süü on hinnatud liialt suureks. Viktor Nikolajev tunnistab psühholoogilise arstiabi vajadust, ta on 26- aastane noormees, kes soovib elu kardinaalselt muuta. 5.3.1 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 4 5.3.2 Vastavalt
Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus tõi kohtuotsuses üksikasjalikult välja Viktor Nikolajevi süüd mõjutavad asjaolud (st millist laadi füüsilist vägivalda süüdistatav kannatanu suhtes kasutas, teo kavatsetus, kuriteo toimepanemine eelmise karistuse kandmise ajal vanglas, jms) ning lisaks on arvestanud ka süüdistatava poolt avaldatud kahetsusega. Veel toonitas kohus muuhulgas, et kuna süüdistatav kahetses, annab nimetatud kergendav asjaolu aluse mõista talle vangistuse
Kõiki kohtuotsuses nimetatud vangistuse määra mõjutavaid asjaolusid arvestades, samuti silmas pidades, et vaatamata noorele eale on Viktor Nikolajevit kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, tuleb maakohtu arvates teda karistada nimelt vangistusega
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus siinkohal toiminud igati kooskõlas tuvastatud asjaoludega, süüdistatava isikuga ning vastavaid õigusnorme aluseks võttes. Ringkonnakohus ei näe seega ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust Viktor Nikolajevile kergema karistuse mõistmiseks. Ringkonnakohus on arvamusel, et isiku puhul, keda on juba korduvalt kuritegude eest karistatud ning kes paneb kuriteo toime isegi vanglas karistuse kandmise ajal, ei saa kõne alla tulla karistuse kergendamine apellatsioonis taotletud ulatuses, samuti puudub vägimgi põhjendatud alus kohaldada Viktor Nikolajevile karistuse kandmisest tingimisi vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist kaebuses pakutud viisidel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.