1-17-7069/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7069 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus Vjatšeslav Koguti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Vjatšeslav Kogut (ik 38108070285) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Vjatšeslav Kogutile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
6. Mõista Vjatšeslav Kogutilt välja riigi tuludesse menetluskulu 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Vjatšeslav Kogutil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega tunnistati Vjatšeslav Kogut süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust, võrra ja V. Kogutile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.01.2014 ja lõpeb 20.05.
10. Viru Vangla esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Koguti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 07.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Kinnipeetaval on seitse kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.
13. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest viimane kuritegu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on Viru Maakohtu 23.08.2017 otsuse kohaselt 27.01.2017 toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab väljakujunenud kriminaalsele mõtteviisile ning sellele, et kinnipeetav ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkohol, materiaalse kasu taotlemine, tegevusetus ja kriminaalne hoiak.
14. Iseloomustusest nähtub, et isik ei tulnud vabaduses materiaalselt toime, sest ei osanud planeerida oma rahalisi vahendeid. Materiaalse kasu saamise eesmärgil pani isik toime varavastaseid kuritegusid. K-raha andmetel on kinnipeetaval 05.10.2017 seisuga tasumata nõudeid 14 286,38 eurot, mis võib raskendada isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vabanemisel on isikul võimalus asuda tööle OÜ-sse K. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta töötada ja nõudeid tasuda. Samas nähtub iseloomustusest, et isik on varasemalt teinud vaid juhutöid. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 15.03.2013 määrusega vabastati kinnipeetav karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Katseajal oli isik kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Harju Maakohtu 27.01.2014 määrusega V. Kogut vahistati. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud V. Koguti vangistusest ennetähtaegne vabastamine.
15. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel koristajana, omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vestlustes psühholoogiga. Vabanemisel on isikul olemas elukoht isa juures, kes on valmis teda toetama ning töökoht OÜ-s K. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus 2 eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Esitatud määruskaebused
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Kogut, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
17. Maakohus tugines kaebuse esitaja ennetähtaegselt vabastamata jätmisel riskiprotsentidele, milleks on vastavalt 42 % (uue kuriteo toime panemise tõenäosus) ja 59 % (uue vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus).
18. Protsentide määramisel kasutab vangla vormi, kuhu kuuluvad kõik vanglaintsidendid, mis on toime pandud isiku poolt kõikide kantud vanglakaristuste ajal, samuti kustunud karistused. Samuti ei võimalda toodud mehhanism ära märkida kõike positiivset, mida kinnipeetav teinud on. Taoline süsteem ei tohiks arvestada kustunud karistusi, vaid arvesse tohiks võtta ainult käesolevat vangistust. Taolistel riskiprotsentidel ei ole mingisugust juriidilist jõudu. Samas tugineb kohus otsustust tehes kõnealustele riskidele, mis on vangla poolt mingisuguse algoritmi abil saadud. Seeläbi kaob isikul õigus ennetähtaegselt vabaneda.
19. Mis puudutab tasumata nõudeid summas 14 286, siis ei saa toodut pidada riskiks, kuna V. Kogutil puudub kinnipidamiskohas võimalus seda kustutada, mistõttu muutub see karistusaja lõpus veelgi suuremaks (sellele lisanduvad nt käesoleva ennetähtaegse vabastamise menetlusega kaasnevad kaitsjatasu kulud). Toodud võlad ei viita sellele, et kaebuse esitaja hakkab vabaduses toime panema kuritegusid, vaid see räägib sellest, et V. Kogutil tuleb lihtsalt vabaduses ära tasuda temal lasuvad nõuded.
20. Samuti palub V. Kogut pöörata tähelepanu sellele, et vanglaametnikud avaldavad valeandmeid, nagu V. Koguti isa ähvardas vanglaametnikku, mis ei ole tõendatud ja puudub ka sellekohane kriminaalasi. Samuti ei ole oluline, et V. Koguti endine naine oli tema kaasosaline – see ei puutu asjasse ning ei iseloomusta V. Koguti käitumist vanglas.
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka V. Koguti kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
22. Maakohus viitas enda määruses V. Koguti varasematele karistustele, leides, et puudub kindlus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda vastu sellele, et V. Kogutil on olnud kuritegelik minevik, ta on toime pannud kuriteo ning kannab karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale.
23. KarS § 76 toodud asjaolusid tuleks hinnata kogumis. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma lahendis piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on keskendutud liigselt V. Koguti varasemale elukäigule. Kriminaalse minevikuga arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumise ning enesearendamisega näidata, et isik on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. 3
24. Kaitsja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist (sh iseloomustuses toodud ohuprotsendid) võivad mitte ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist 22.05.2019, kui V. Kogut igal juhul vangistusest vabaneb. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid riigi jaoks palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
25. Tartu Ringkonnakohtu 04.01.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 12.01.2018 aega esitada määruskaebuste osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Kogutit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
27. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole V. Koguti ennetähtaegselt vabastamata jätmist põhjendanud läbi vastavate vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentide (vt käesoleva määruse p-d 3-7). Samuti selgitab, et ka ringkonnakohus ei võta ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Vangla kasutab vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku arvamuse kujundamisel. Ringkonnakohut võiks vastupidises veenda üksnes see, kui vangla tugineks protsentides väljendatud riskihinnangu andmisel põhjendustele, mis rajanevad teaduslikult tõestatud ja empiiriliselt kontrollitud usaldusväärsel metoodikal. Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning V. Koguti ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, leides, et käesoleval juhul kaalub V. Koguti varasem elukäik siiski üle V. Kogutit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
29. Tuleb nõustuda, et V. Koguti iseloomustamiseks saab välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 7). Kuid kokkuvõtvalt leiab ka kriminaalkolleegium, et V. Koguti 4 sedavõrd suur korduvkaristatus (seitse kehtivat kriminaalkaristust) ning neljandat korda kinnipidamiskohas viibimine, koosmõjus asjaoluga, et V. Kogutit on ka vangistuses viibides kriminaalkorras karistatud, viitab sellele, et V. Kogut ei ole temale mõistetud kriminaalkaristustest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist (vt ka käesoleva määruse p 5). V. Kogut on toime pannud äärmiselt eriliigilisi kuritegusid, kuid valdavalt iseloomustab V. Koguti poolt toime pandud süütegusid vägivald (mida kinnitab ka asjaolu, et kinnipidamiskohas on V. Kogutit karistatud KarS § 121 toimepanemise eest). Seega saab öelda, et V. Kogutit iseloomustab impulsiivne käitumine, mille tagajärjeks võib olla vägivalla kasutamine. Muuhulgas suurendab V. Koguti poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemises tõenäosust seegi, et isik ei tulnud vabaduses majanduslikult toime, mille tagajärjel pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Seega on õige maakohtu poolt toodu, et V. Kogutil lasuvate rahaliste nõuete kogusumma (14 286,38 eurot) võib viia selleni, et majandusliku ebaedu korral asub süüdimõistetu taas varavastaseid kuritegusid toime panema.
30. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik V. Koguti käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning seeläbi panna süüdimõistetut õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V. Koguti ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
32. V. Koguti kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 72 eurot V. Koguti kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5