← Eesti

2-16-126105/17

Obsah (13)§ 142§ 187§ 3111§ 317§ 407§ 367§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-16-126105 Korteriühistu xxxxxxxxx hagi E. S. ja P. S. vastu võla nõudes ja tsiviilasi nr 2-17-7112 Korteriühistu xxxxxxxxx hagi E. S. ja P. S. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Tartu Maakohtu 10.07.2017 määrusega liideti tsiviilasjad ühte menetlusse ning jäeti asja numbriks 2-16-
  2. Hagiavalduse kohaselt on kostjad xxxxxxxxx-9 korteriomandi eelmise omaniku Õie Soola (surnud 04.08.2012) pärijad ning seega kõnealuse korteri omanikud. Kostjad on ajaperioodil september 2011 kuni mai 2015 jätnud tasumata igakuiste kommunaalteenuste eest kogusummas 2737,82 eurot. Nõude esitamisel võtab hageja aga aluseks perioodi september 2012 kuni mai 2015, sest hagi koostamise käigus on ilmnenud, et hageja raamatupidaja eksimuse tõttu on kostjatega seotud varasema tsiviilasja nr 2-11-42640 kohtumenetluse menetluskulud summas 637,43 eurot arvestatud kostjate üüri võla katteks perioodil september 2011 kuni august 2012 ja osaliselt ka septembris
  3. Kuivõrd varasemas suhtluses kostjatega on hageja rääkinud väiksemast summast, nõuab hageja kostjatelt tasumata kommunaalteenuste tasumist ajaperioodi september 2012 kuni mai 2015 eest kogusummas 1972,83 eurot. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib 2 korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjad on hagi esitamise aja seisuga viivituses 31 kuu majanduskuludega. Tasumata summadelt arvestatud viivise suuruseks on 1662,23 eurot hagi esitamise aja seisuga. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõue 1972,83 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1662,23 eurot ning jooksev viivis 0,07% päevas võlgnetavalt summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 08.11.2016.a toimus hageja üldkoosolek, kus võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu otsus, mille kohaselt oldi nõus xxxxxxxxx-9 sundvõõrandamise alustamisega. Üldkoosolekust võttis osa ja otsuse poolt hääletas 32 korteriomanikku ja korteriomanike esindajat. Kokku on korterielamus 75 korterit. Suusõnaliselt teavitati kostjaid üldkoosoleku otsusest vahetult pärast üldkoosoleku toimumist. Kirjalik teavitus ja seisukoha nõue esitati kostjatele 07.04.
  4. Kostjad ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, 07.04.2017 teavitusele reageerinud ega hagi esitamise seisuga korteriomandit võõrandanud. Vastavalt KOS § 14 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 võivad korteriomanikud nõuda kostjatelt korteriomandi võõrandamist eelkõige juhul, kui kostjad on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostjate näol on tegemist korteriomanikega, kellel on olnud probleeme majanduskulude tasumisega alates 2010.a juulist. Käesolevaks hetkeks on kostjad viivituses 31 kalendrikuu majandamiskulutuste tasumisega, millest kõik 31 kuud on viivituses üle kolme kuu, mistõttu on KOS § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 tingimused täidetud. Hageja palub kohustada kostjaid võõrandama neile kuuluva xxxxxxxxx-xxxxxxx korteriomandi hiljemalt 5 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kui kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda neile kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, võõrandada korteriomand asukohaga xxxxxxxxx-xxxxxxx täitemenetluse korras.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale P. S. kätte toimetatud 12.07.2017

§ 3111lg 3 kohaselt elektrooniliselt infosüsteemi kaudu.

Kuna kohtul puuduvad andmed E. S. asukoha kohta, ta ei ela registrijärgses elukohas ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid E. S. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 04.10.2017 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hagiavalduses nimetatud ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 3 lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses nimetatud ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Lõike 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1972,83 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1662,23 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 06.05.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 0,07% päevas. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. Rahuldamisele kuulub ka hageja nõue kohustada kostjaid võõrandama neile kuuluv korteriomand xxxxxxxxx-xxxxxxx hiljemalt 5 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kui kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda neile kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, võõrandada korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx täitemenetluse korras.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 165 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 1784 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduste esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 650 eurot. 4 Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvetest nähtuvalt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks, mahus kokku 14 tundi ja 42 minutit. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduste sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti tehtud menetlustoiminguid ning kompromissläbirääkimisi, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, on hagimenetluses esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt 9 tunni ulatuses. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks hagimenetluses 9 x 100 + 20% = 1080 eurot.

§ 175lg 2 kohaselt nõustaja kulusid (juriidiline konsultatsioon) ei hüvitata.

Kokku on põhjendatud õigusabikulu suurus seega 1080 eurot. Tulenevalt

§ 165

lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud (650 + 1080) 1730 eurot solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.