Obsah (6)

§ 69§ 347§ 348§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3643 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidlu

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Kuprini (Kuprin; isikukood 37807052213) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu

1. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega karistati Aleksei Kuprinit

§ 347

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega ning

§ 348

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel A.

Kuprinile liitkaristus 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9266 mõistetud ärakandmata karistusega (6 kuud vangistust) ning A. Kuprinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati A.

Kuprinile mõistetud karistus, 1 aasta 4 kuud vangistust, üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ning

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati A.

Kuprinit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatule, elukohaga XXX, Narva.

Kohtuotsus jõustus 18.05.

2. 30.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Kuprinile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 2.
3. Viru Maakohtu 22.09.2017 määrusega kuulutati süüdimõistetu A. Kuprin tagaotsitavaks ja määrati, et tema tabamisel isik vahistada. 2.
4. PPA teatise kohaselt peeti A. Kuprin tagaotsitavana kinni 20.10.
5. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 04.12.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele A. Kuprinile Viru Maakohtu 02.05.2017 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.
7. 3.
8. 30.08.2017 erakorraline ettekanne A. Kuprinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest A. Kuprin on rikkunud kontrollnõudeid ning hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Esmakohtumisel tutvustati A. Kuprinile tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Vaatamata eeltoodule nähtub erakorralisest ettekandest, et A. Kuprin ei ilmunud 08.08.2017, 10.08.2017, 17.08.2017 ja 24.08.2017 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Sellega on A. Kuprin rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.2. 25.08.2017 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et A. Kuprin ei ela temale kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil XXX Narva, mistõttu ei ole kriminaalhooldusalune järginud

§ 75lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid.

3.

1. Kriminaalhooldusalusele koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava 13.06.2017 – 11.07.2017, kuid kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi ajakavas ette nähtud tundi. Põhjustest, mis võinuks segada üldkasuliku töö tegemist, ta kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud, seega tuli maakohtul asuda seisukohale, et A. Kuprin hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. 3.
2. Maakohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks süüdimõistetu käitumist õigustada. Perearsti poolt kohtu nõudmisel 04.12.2017 esitatud tõendist nähtub, et A. Kuprin ei ole perearsti poole pöördunud ja ei ole esinenud töövõimetust, mis oleks seganud üldkasulikku tööd teha. A. Kuprin on tahtlikult rikkunud

§ 75lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet.

Isegi kui ta teatas kellelegi kriminaalhooldusosakonnas telefoni teel oma elukoha vahetusest, siis

§ 75

lg 1 p 5 sätestab, et elukoha vahetamiseks peab isik saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa. A. Kuprin ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks, lahkus omavoliliselt kohtu poolt määratud elukohast ja tegi sellega võimatuks kriminaalhoolduse läbiviimise. A. Kuprin on rikkumised toime pannud tahtlikult. Ta on väitnud, et tal on kõikide juhtumite kohta arstitõendid, samas ei ole ta esitanud ühtegi tõendit. Aega tõendite esitamiseni oli tal piisavaltkuni 20.10.2017, mil ta vahi alla võeti. A. Kuprini venna S.K. poolt kohtule esitatud arstitõendid ei sisalda informatsiooni, mis võiks A. Kuprini tegevust õigustada. A. Kuprini perearst on selgelt väljendanud, et A. Kuprinil ei esinenud 2017 töövõimetust, mis oleks tal takistanud üldkasulikku tööd teha. Eelnevast järeldas maakohus, et A. Kuprin on enda poolt toime pandud rikkumiste aga ka töökoha olemasolu kohta esitanud valeandmeid kriminaalhooldusametnikule ja ka maakohtule. 2 Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 04.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning leebema meetme kohaldamist. 4.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus valinud valed põhjendused. Süüdimõistetu põeb rasket haigust ning aeg ajalt tema võimalus töötada väheneb. Süüdimõistetu külastas arsti, kuid arst selle kohta tõendit ei väljastanud. Alates septembrist töötab süüdimõistetu ametlikult. Elukoha vahetust põhjendas süüdimõistetu perekondlikest põhjustest tuleneva asjaoluga, kuid septembris naases ta pere juurde ning elas koos abikaasaga. A. Kuprin väidab, et ta korduvalt helistas kriminaalhooldusametnikule, kuid ei tea, miks sellekohased märked toimikust puuduvad. 4.
3. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta otsustas A. Kuprini karistuse täitmisele pöörata. Kuuldes, et süüdimõistetu on tagaotsitav, pöördus ta ise politseisse. Sellest on tuletatav tahe täita temale pandud kohustusi ja alluda seadusest tulenevatele nõuetele. Arvestades eeltoodut on võimalik A. Kuprini suhtes kohaldada leebemaid meetmeid, s.o teha süüdimõistetule hoiatus või anda täiendav aeg üldkasuliku töö sooritamiseks. Süüdimõistetul on olemas pere ja enne kinnipidamist asus ta tööle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
5. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning lisakohustuste mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et A. Kuprini puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

1. Hooldusalusele tutvustati 26.05.2017 tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. A. Kuprin on rikkunud määratud kontrollnõudeid, kuid ei ole sooritanud ka üldkasulikku tööd. Süüdimõistetul on küll väidetavalt mõjuv põhjus registreerimisel mittekäimiseks, elukoha vahetamiseks ning üldkasuliku töö mittesooritamiseks, kuid tegemist on üksnes paljasõnaliste väidetega. Üksnes asjaolu, et isik ise läks politseisse, kui kuulis, et on tagaotsitav, ei anna alust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ja järeldada, et isikul on huvi kohustuste täitmiseks. Toimikus on 05.09.2017 sõlmitud tööleping X OÜ ja A. Kuprini vahel. Viru Vangla 29.11.2017 päringule vastusest X OÜ-lt selgub, et A. Kuprini töötamise algus oli 05.09.2017, kuid töötamise lõpp juba 15.09.2017 seoses töökohustuste rikkumisega. Muud tõendid isiku töötamise kohta puuduvad. Asjaolu, et süüdimõistetul on pere, kes teda vajab, oli teada süüdimõistetule ka enne rikkumisi. Seega pannes toime käitumiskontrolli nõuete rikkumise ja üldkasuliku töö tegemise korrast mitte kinni pidades, pidi süüdimõistetu arvestama ka tagajärgedega. A. Kuprinile on antud võimalus kanda vangistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole kasutanud talle antud võimalust.
2. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei ole kaalunud alternatiivselt teisi

§ 69

lg-st 6 tulenevaid asjaolusid – kriminaalhooldaja poolt hoiatus; kohtu poolt täiendava kohustuse 3 määramine, üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine – kuid leiab, et alternatiivide kaalumine ei ole ka käesoleval ajal enam aktuaalne. Ei ole usutav, et täiendavate kohustuste määramine

§ 75lg-st 2 tulenevalt motiveeriks A.

Kuprinit üldkasuliku töö tunde sooritama.

§ 69

lg 3 alusel ei ole võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaega enam pikendada, sest A. Kuprinile on määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tähtaeg. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et üldkasuliku töö määramist, kriminaalhooldust ja selle ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasuliku töö tunnid, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid või süüdistada kriminaalhooldajat. Käesoleval ajal jääb igasugune süüdimõistetu enda initsiatiiv üldkasulik töö edukalt sooritada täiesti puudulikuks. 9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 4. detsembri 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4