KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-11511 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Kaare 29 hagi N. A. v

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 15

1 lg 1).

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (

§ 7lg 4) .

1. Kostja esitatud kirjalikust vastusest (tl 63-65) järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ajavahemiku juuli 2016 – juuni 2017.a. eest ühistu ees, kostja vaidleb võla suurusele vastu osas, mis puudutab tasunõuet prügiveo ja vee jaotuse eest (abonenttasu), arvestades asjaolu, et nõutud perioodil keegi korteris nr 78 ei elanud. Kostja märgib ka seda, et hageja ei arvesta asjaoluga, et kostja tasub võlgnevust varasema võlaperioodi eest jõustunud kohtulahendi alusel. Kohus osundab kostjale, et varasemate kohustuste täitmine ei ole õigustus tasumaks majandamiskulu aastate vältel vastavalt omaenda äranägemisele ja ebaregulaarselt või jätmaks jooksvad maksed tasumata. 3
2. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu esitatud ja kostja poolt tasumata arved (tl 11-22), KÜ Kaare 29 29.04.2014.a. üldkoosoleku protokolliga, millega kinnitati hooldustasu suurus 0,50 eurot (tl 27), vee abonenttasu arvestuse metoodika ja prügiveo tasumise korra (tl 72-74). Kostja ei ole millegagi tõendanud, et oleks kommunaalteenuste eest tasumise kohustuse vaidlusalusel ajavahemikul (juuli 2016.a- juuni 2017.a.) täitnud, või tal puuduks kohustus tasuda kommunaalteenuste eest. KÜ Kaare 29 põhikirja p 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt majandamiskulude (sh prügiveo ja vee majasisesed kaod, abonenttasu) eest (tl 28-38) . Hageja on esitanud võla arvestuse, mille kohaselt on N. A. võlg hageja ees ajavahemiku juuli 2016 – juuni 2017 kommunaalteenuste eest 627, 13 eurot. 8.

§ 7

lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.07.2017.a sissenõutavaks muutunud viivis 72,14 eurot TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 01.08.2017.a. 0,07% tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
3. Hageja taotletud menetluskulu on kokku 559 eurot, millest 175 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu (arvestusega lepingulise esindaja 4 töötundi 4 x 80 eurot + käibemaks 20%). Riigilõivu ja tõendi kulu eest on menetluskulude hüvitamise nõude põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus 4 töötunni eest on kohtu hinnangul põhjendatud. 4 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 559 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5